Hiina valitsus riigi pankadele: vähendage USA võlakirjade investeeringuid

09.02.2026
Tõlkis: Tavidi analüütik Mait Kraun

Hiina regulaatorid on andnud riigi finantsinstitutsioonidele juhised piirata USA riigivõlakirjade osakaalu oma bilansis. Põhjustena toodi välja „liigse kontsentratsiooni“ ja „turgude volatiilsuse“ riskid, ütlesid asjaga kursis olevad allikad väljaandele Bloomberg.

Hiina ametnikud on andnud pankadele juhised vähendada USA riigivõlakirjade ostmist. Pankadele, kelle võlakirjade maht bilansis on juba suur, soovitati nende osakaalu vähendada, ütlesid allikad, kes soovisid jääda anonüümseks. Antud direktiiv ei kehti Hiina riiklikele investeeringutele.

Peamiselt anti sõnumid viimastel nädalatel suurimatele pankadele edasi suuliselt. Taolised suunised näitavad, et Hiina regulaatorid näevad USA võlakirjades aina suuremat riski. Samale järeldusele on jõudnud ka paljud teised valitsused ja fondihaldurid, kes on aina enam USA võla „turvasadama“ staatust ja dollari usaldusväärsust küsimärgi alla seadmas.

Regulaatorite keelekasutus ei viidanud geopoliitilisele manööverdamisele ega muredele USA maksevõimelisuse pärast, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed. Konkreetseid suuniseid osakaalude või ajalise perspektiivi osas ei antud.

Pärast uudise avaldamist hakkasid USA riigivõlakirjade hinnad langema. Väike langus tabas ka dollarit ennast.

Hiina pankade käes on umbes 298 miljardi dollari väärtuses dollaris nomineeritud võlakirju (eelmise aasta septembri andmed). Pole täpselt teada, kui suure osa sellest moodustavad USA riigivõlakirjad.

Hiina regulaatorite hoiatused tulevad ajal, mil USA fiskaalne distsipliin on ülemaailmselt järjest suurema küsimärgi all. Kardetakse, et USA valitsus püüab Föderaalreservi tööd järjest enam enda huvidele allutada. Samuti kardetakse, et valitsuse poliitikad võivad dollarile kehvasti mõjuda.

Eelmisel kuul hoiatas Saksamaa suurpank Deutsche Bank, et Euroopa fondihaldurid võivad hakata pärast Trumpi ähvardusi Gröönimaa suunas USA riigivõlakirju müüma hakata.

USA president Donald Trump andis jaanuari lõpus mõista, et temale dollari kursilangus muret ei valmista. Dollariindeks, mis mõõdab dollari käekäiku kuue suurima valuuta suhtes, langes madalaima tasemeni alates 2022. aasta algusest.

USA rahandusminister Soctt Bessent ütles eelmisel nädalal, et vaatamata „populaarsele narratiivile“ investeeris USA võlakirjadesse mullu rekordkogus välismaiseid investoreid. Samuti olid tema sõnul tugevad ka võlakirjaoksjonide tulemused.

Kokku hoidsid välismaised investorid mullu novembrikuu seisuga 9,4 triljoni dollari väärtuses USA riigivõlakirju. Aastaga kasvas see näitaja 0,5 triljoni dollari võrra, selgub ametlikest andmetest.

USA valitsuse koguvõlg on ligi 39 triljonit dollarit.

Tavidi analüütiku Mait Krauni kommentaar:

USA riigivõla puhul on väga oluline vaadata mitte ainult kogusummasid, vaid osakaalusid. Valuutad kaotavad ajas väärtust ning selle tõttu pole maailma rahanduse protsesside vaatlemisel adekvaatne vaadata summaarseid investeeringuid mõõdetuna valuutas. Tuleks vaadata osakaalusid – ehk millised on riikide ja fondide positsioonid erinevates varaklassides võrreldes teiste varaklassidega.

Allpool oleval graafikul on näha, kuidas välismaiste USA riigivõla hoidjate osakaal on viimase kümnendi jooksul kiiresti langenud. See tähendab, et riigid ja institutsioonid üle maailma on pigem dollarireservidest loobumas. Suuresti on viimase 15 aasta jooksul ostja poolel olnud hoopis USA keskpank ise, kes on siiani suutnud võlakirjaturgu vee peal hoida. Eelmise aasta numbreid ei ole veel avalikustatud, kuid arvatavasti on välismaiste hoidjate osakaal veelgi langenud. Samuti tuleb võtta arvesse, et väilsmaiste investorite statistika alla lähevad ka Kaimanisaarte kaudu USA võlga tehtud investeeringud. Kaimanisaarte USA võla skeemi kohta saab pikemalt lugeda siit.

Seda kinnitab ka üldine statistika. Kui vaadata dollari osakaalu maailma riikide reservides tervikuna, siis mullu langes osakaal IMFi andmetel 48,8 protsendi pealt 44,2 protsendini. Ühe aasta kohta on selline langus märkimisväärne. Kulla osakaal tõusis seevastu 16,9 protsendi pealt 22,5 protsendini.

Millised keskpangad ostsid mullu enim kulda?

Hiina valitsus on nüüd oma finantsinstutsioonidele samuti pehmelt märku andmas, et aeg on dollarisüsteemist vaikselt väljuda. Hiina ehitab mBridge maksete süsteemiga ja bilateraalsete kaubanduslepetega üles dollarist sõltumatut maailma ning antud direktiiv on vaid osa sellest protsessist. Seejuures on arvestatav tõenäosus, et Hiina valitsuse lõpp-eesmärk on tagada jüaan kullaga.

Need protsessid peegeldavad maailma rahandusliku korra muutust, mis on tingitud liiga kõrgele kerkinud võlatasemest ning riikide omavahelise usalduse vähenemisest. Kõige suuremaks kaotajaks saab selle protsessi käigus olema hegemoon ehk USA dollar. Kulla osakaal institutsioonide ja investorite portfellides on samal ajal jõuliselt kasvamas ning kollane metall on tegemas maailma rahanduse alusvarana comebacki.