Hiina valitsus riigi pankadele: vähendage USA võlakirjade investeeringuid

09.02.2026
Tõlkis: Tavidi analüütik Mait Kraun

Hiina regulaatorid on andnud riigi finantsinstitutsioonidele juhised piirata USA riigivõlakirjade osakaalu oma bilansis. Põhjusena toodi välja „liigse kontsentratsiooni“ ja „turgude volatiilsuse“ riskid, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed väljaandele Bloomberg.

Ametnikud on andnud pankadele juhised vähendada USA riigivõlakirjade ostmist. Nendele, kelle bilansis on võlakirjade maht juba suur, soovitati nende osakaalu vähendada, ütlesid inimesed, kes soovisid jääda anonüümseks. See direktiiv ei kehti Hiina riiklikele investeeringutele.

Peamiselt anti sõnumid viimastel nädalatel suurimatele pankadele edasi suuliselt. Taolised suunised näitavad, et Hiina regulaatorid näevad USA võlakirjades aina suuremat riski. Samale järeldusele on jõudnud paljud teised valitsused ja fondihaldurid, kes on USA võla „turvasadama“ staatuse ja dollari usaldusväärsuse küsimärgi alla pannud.

Regulaatorid kasutasid keelt, mis ei viidanud geopoliitilisele manööverdamisele või muredele USA maksevõimelisuse pärast, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed. Konkreetseid suuniseid osakaalude või ajalise perspektiivi osas ei antud.

Pärast uudiseid hakkasid USA riigivõlakirjade hinnad langema. Dollarit tabas väike langus.

Hiina pankade käes on umbes 298 miljardi dollari väärtuses dollaris nomineeritud võlakirju (eelmise aasta septembri andmed). Pole teada, kui suure osa sellest moodustavad USA riigivõlakirjad.

Hiina regulaatorite hoiatused tulevad ajal, mil USA fiskaalne distsipliin on ülemaailmselt järjest suurema küsimärgi all. Kardetakse, et USA valitsus püüab Föderaalreservi poliitikat endale allutada. Samuti kardetakse, et valitsuse poliitikad võivad dollarile kehvasti mõjuda.

Eelmisel kuul hoiatas Saksamaa suurpank Deutsche Bank, et Euroopa fondihaldurid võivad hakata pärast Trumpi ähvardusi Gröönimaa suunas USA riigivõlakirju müüma hakata.

USA president Donald Trump andis jaanuari lõpus mõista, et temale dollari kursilangus muret ei tekita. Dollariindeks, mis mõõdab dollari käekäiku kuue suurima valuuta suhtes, langes madalaima tasemeni alates 2022. aasta algusest.

USA rahandusminister Soctt Bessent ütles eelmisel nädalal, et vaatamata „populaarsele narratiivile“ investeeris USA võlga mullu rekordkogus välismaiseid investoreid. Samuti olid tema sõnul oksjonid tugevad.

Kokku hoidsid välismaa investorid mullu novembrikuu seisuga 9,4 triljoni dollari väärtuses USA riigivõlakirju. Aastaga kasvas see näitaja 0,5 triljoni dollari võrra, selgub ametlikest andmetest. USA valitsuse koguvõlg on ligi 39 triljonit dollarit.

Tavidi analüütiku Mait Krauni kommentaar:

USA riigivõla puhul on väga oluline vaadata mitte ainult kogusummasid, vaid osakaalusid. Valuutad kaotavad ajas väärtust ning selle tõttu pole maailma rahanduse protsesside vaatlemisel adekvaatne vaadata summaarseid investeeringuid valuutas, vaid osakaalusid – ehk millised on riikide ja fondide erinevad osakaalud eri varades.

Allpool oleval graafikul on näha, kuidas välismaiste hoidjate osakaal on USA võla puhul viimase kümnendi jooksul kiiresti langenud. See tähendab, et riigid ja institutsioonid üle maailma on pigem dollarireservidest loobunud. Suuresti on ostja poolel olnud viimase 15 aasta jooksul hoopis USA keskpank, kes on võlakirjaturgu seni suutnud vee peal hoida. Eelmise aasta numbreid veel ei ole, aga arvatavasti on välismaiste hoidjate osakaal veelgi langenud. Samuti tuleb arvestada, et sinna statistika alla lähevad ka Kaimanisaarte kaudu USA võlga tehtud investeeringud. Kaimanisaarte USA võla skeemi kohta saab pikemalt lugeda siit.

Seda kinnitab ka üldine statistika. Kui vaadata dollarit maailma riikide reservides tervikuna, siis mullu langes osakaal IMFI andmetel 48,8 protsendi pealt 44,2 protsendini. Ühe aasta kohta on langus väga märkimisväärne. Kulla osakaal tõusis seevastu 16,9 protsendi pealt 22,5 protsendini.

Millised keskpangad ostsid mullu enim kulda?

Hiina valitsus on nüüd oma finantsinstutsioonidele samuti pehmelt märku andmas, et aeg on dollarisüsteemist vaikselt väljuda. Hiina ehitab mBridge maksete süsteemiga ja bilateraalsete kaubanduslepetega üles dollarist sõltumatut maailma ning antud direktiiv on osa sellest protsessist. On arvestatav tõenäosus, et Hiina valitsuse lõpp-eesmärk on tagada jüaan kullaga.

Need protsessid peegeldavad maailma rahandusliku korra muutust, mis on tingitud liiga kõrgele jõudnud võlatasemest ning riikide omavahelise usalduse vähenemisest. Kõige suuremaks kaotajaks saab selle protsessi käigus hegemoon ehk USA dollar. Kulla osakaal on jõuliselt kasvamas ning kollane metall on tegemas maailma rahanduse alusvarana comebacki.