Kuidas mõjutab kulla hinda Trumpi valimisvõit?

08.11.2024
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Kulla hind purustas oktoobris uued rekordid ja on kiiresti lähenemas 3000 dollari piirile. Novembri alguses tõi Donald Trumpi valimisvõit kullaturule küll suure päevase languse, kuid pikaajalist negatiivset mõju kullaturule ma ei näe. Pigem vastupidi.

Kulla hind tõusis oktoobris kokku 4,2 protsenti ja lõpetas kuu 2743,6 dollaril untsist. Viimase 12 kuu jooksul (alates 2023. aasta oktoobrist) on kuld kallinenud kokku 10 kuul. Ainukesed languskuud on olnud selle aasta jaanuar ja juuni. Kusjuures, needki kuised langused on olnud pigem tagasihoidlikud – vastavalt 1,1 ja 0,02 protsenti.

Kulla hind on tänavu USA dollaris mõõdetuna tõusnud juba 30,3 protsenti. Viimati oli aastane kallinemine nii suur 2007. aastal, mil untsi hind hüppas 31 protsenti. Viimase sajandi jooksul on kulla hinna jaoks olnud parim aasta 1979 – toona tõusis hind aastaga 133 protsenti.

November on aga alanud kullaturul langusega. Donald Trumpi valimisvõidu järel kukkus kuld päevaga 3,1 protsenti, mis on suurim päevane kukkumine alates selle aasta juuni algusest.

Trumpi valimisvõit pani dollari tõusma

Peamiselt oodatakse, et Trumpi poliitikad tugevdavad dollari kurssi. Seetõttu hakkas ka dollar pärast Trumpi valimisvõitu tõusma. Samuti hakkasid kasvama USA riigivõlakirjade tootlused.

Dollariindeks (DXY), mis mõõdab dollari käekäiku teiste suuremate valuutade suhtes, kallines valimiste järgsel päeval 1,6 protsenti. Valuutaturgudel on sellised päevased liikumised pigem erakordsed. Tugevam dollar muudab kulla teiste valuutade kasutajate jaoks kallimaks, mille tõttu ollakse vähem altid seda ostma.

Föderaalreserv teatas aga teisipäeval, et alandab intressimäärasid veel täiendavalt 0,25protsendipunkti võrra. Madalamad intressid kipuvad survestama ka USA riigivõlakirjade tootlust, mis omakorda muudab kulla investorite jaoks atraktiivsemaks. See tõi kullaturule mõningase taastumise ning praeguseks kaupleb kuld 2700 dollari piirimail.

Kulla hind saavutas uue rekordi 30. oktoobril, mil hind sulgus 2787 dollaril untsist. Järgneva nädala jooksul toimus korrektsioon, mis viis kulla vahepeal 2643 dollarini. Seega toimus turul tervislik 5protsendiline langus. Trumpi valimisvõidu järel toimunud langus pakkus investorite jaoks tõenäoliselt küllaltki head ostukohta.

Kas Trumpi valimisvõit muudab kulla kurssi?

Kuld reageeris Trumpi võidule küll suure päevase langusega, kuid ma ei usu, et tema mõju saab kullaturule olema pikaajaline. Pigem on USA rahandus olukorras, kus kumbki kandidaat ei soovinud sellele otsa vaadata, ega ole ka võimeline seda ilma suurema valuta lahendama.

Kui auto on juba kaljult alla sõitnud ning sööstab maapinna suunas, siis pole vahet, kes rooli pannakse. Pole ka vahet, kummas suunas rooli keerata. Gravitatsioon teeb oma töö.

Üks peamisi põhjuseid, miks kuld tõuseb, on USA riigivõla ja eelarve olukorra kiire halvenemine. Kui vaadata Trumpi valimislubadusi, siis pigem on need kulutusi suurendavad, mitte vastupidi. Seega pole oodata, et Trump märkimisväärselt USA rahanduslikku seisu parandaks.

Ma ei usu, et seda oleks ka võimalik ilma suuremat valu majanduses tekitamata lahendada. USA majandus on riigivõla kasvust ja eelarve puudujäägist sõltuma pandud – seega igasugune püüdlus eelarvet tasakaalu viia kahjustaks majandust märkimisväärselt. Mul ei ole usku, et Trump selle riski võtaks ja suudab või soovib oma valijatele ära seletada, miks see vajalik on.

Kulla nõudlus tõusis uue rekordini

Kullaturgu toetas ka Maailma Kullanõukogu (WGC) uus raport, mille kohaselt kasvas kulla nõudlus kolmandas kvartalis rekordilise tasemeni.

Kokku suurenes nõudlus aastatagusega võrreldes 5 protsenti, 1313 tonnini. Dollarites ületas nõudlus esmakordselt 100 miljardi dollari piiri.

Investeerimisnõudlus kasvas aastaga kahekordseks, ulatudes 364 tonnini. Kõige olulisemaks muutuseks on see, et kulda on börsil kaubeldavate fondide kaudu (ETFid) hakanud voolama institutsionaalne raha ehk kulda on hakanud ostma ka suured investeerimisfondid. Fondide allokatsioon kulda on olnud viimastel aastatel väga väike, seega on seal ka hulganisti kasvuruumi.

Laiemas kontekstis on see osa suuremast protsessist, kus „kõige turvalisemaks varaks“ peetud riigivõlakirjadest on kapital välja voolamas. Riigivõlgade kasvu ja eelarvete olukorda silmas pidades saab aina rohkem investoreid aru, et riigivõlakirjad on “turvasadama” staatust kaotamas. Protsessi käigus on peamiseks turvavaraks saamas kuld.