Kuld on raha: kõik muu on krediit

28.12.2022
Kulla hinna puhul ei peaks keskenduma lühiajalistele faktoritele ja keskpankade tegevusele. Inflatsioon on kohale jõudnud ja kulla hind pole taevasse sööstnud, aga need, kes teavad, miks nad väärismetallidesse investeerivad, võivad jääda rahulikuks, kirjutab Šveitsis tegutsev väärismetallide nõustaja Claudio Grass.

Järgnevalt avaldame Claudio Grassi kirjutise, mis ilmus Misese Instituudi kodulehel:

Suure osa 2022. aastast on minu sõbrad, kliendid ja lugejad küsinud ühte ja sama küsimust. Need, kes mind teavad, oskavad ka juba aimata, mida ma väärismetallidest ja nende rollist arvan. Ma olen jätkuvalt samadel seisukohtadel ja kes ei tea, siis neile seletan oma mõtted lahti.

Need, kes rahanduse ajalooga väga kursis ei ole – kahjuks kehtib see enamuse kohta – on loomulik mõelda: „Kui kuld on nii hea kaitse inflatsiooni vastu, siis miks ei ole selle hind taevasse tõusnud? Inflatsioon on ju kohale jõudnud?“

On mitmeid erinevaid põhjuseid ning mõned on ilmselgemad kui teised. Föderaalreservi intressimäärade tõstmine ning selle tegevuse agressiivsus on kõige otsekohesem seletus. Vähemalt see on vastus, mida enamus põhivoolu ökonomiste ja analüütikuid sulle annavad. See on ka loogiline: kui kuld ei maksa sulle hoidmise eest intressi, siis miks mitte soetada midagi, mis intressi maksab? Nii mõtleb enamus investoreid ning see mõjub nõudlusele kehvasti, mis omakorda hoiab hinda all. Vähemalt nii on teooria järgi.

Teistes valuutades on kullal paremini läinud

Kui me hakkame teemat veidi lähemalt uurima, siis on võimalik need seisukohad ümber lükata. Eeldus on see, et kullal on sellel aastal kehvemini läinud. Aga kas on? Kui sa saad palka ja säästad mõnes teises valuutas kui USA dollar, siis on sul probleemile täiesti teine vaade. Eurodes on kulla hind tõusnud umbes 7 protsenti. Jeenides on kuld kallinenud tänavu 18 protsenti. Egiptuse naelas mõõdetuna on kuld lisanud 45 protsenti. See näitab selgelt, et küsimus on perspektiivis.

Ja nendele, kes näevad suuremat pilti, on perspektiiv isegi selgem. Kulla hinna mõõtmine fiat-valuutade kaudu ei ole tegelikult kasulik. Kulla hind ei ole see, mis kõigub. See, mis kõigub, on täiesti mõttetu paberi kujuteldav väärtus. Nii nagu kõik vastutustundlikud kullainvestorid teavad, siis on olemas vaid üks tähtis trend ning see on ilmselge.

Nagu ma olen mitmeid kordi väitnud, siis ma ei usu, et lühiajalised hinnaliikumised peaksid investorite otsuseid pöördeliselt muutma. See kehtib investorite puhul, kes hoiavad kulda õigetel põhjustel ja saavad aru, miks nad seda teevad. Tähtis on aga vaadata peavoolu meedia pealkirjadest kaugemale ning eristada signaali mürast. Näiteks saab inimene leida miljon analüüsi ja prognoosi selle kohta, mis kulla hinnaga toimuma hakkab. Seal märgitakse ära pinnapealsed hinnadünaamikad ning kasutatakse lihtsaid argumente. Üks nendest mõjutajatest on keskpanga rahapoliitika prognoosid. Narratiiv on selline: „Kuna ootame, et keskpangad teevad nii ja nii, siis kuld reageerib sellele teatud viisil.“

Keskpangad ostavad kulda kokku

Selle asemel, et lähtuda keskpankurite plaanidest, aimata, mida nad ette võtavad ja kuidas see kullaturgu mõjutab, on loogilisem heita pilk sellele, mida nad on tegelikult teinud. Me peaks vaatama tegusid, mitte sõnu. Ja see, mida nad 2022. aastal tegid, räägib väga palju. Globaalselt suurendasid keskpangad oma kullareserve kiireimas tempos alates 1967. aastast – toona oli dollar veel kullaga tagatud.

Mõelge selle peale korraks ning siis meenutage nende majanduse kohta avaldatud seisukohti ja prognoose. Kuidas nad usuvad, et majanduslangust on võimalik vältida ja kuidas inflatsioon on täielikult kontrolli all ning usaldus nende endi valuutade vastu tugev. Siin võib igaüks omad järeldused teha.

Järgmisesse aastasse vaadates on mitmeid põhjuseid muretsemiseks. Ukraina konflikt ei näita laabumise märke ning juba varem tekkinud probleemid, mida sõda võimendas, jäävad alles või muutuvad hullemaks. Inflatsioon painab jätkuvalt majandust, pole vahet, kui palju valitsuse statistikud proovivad numbritega mängida. Isegi kui tarbijahinnaindeksi kasv aeglustub, siis kodumajapidamised tunnevad jätkuvalt valu.

Riikidel aina raskem

Kulla jaoks on hulganisti toetavaid faktoreid – need on nii väljapaistvad, et isegi suured pangad pole neid tähelepanuta jätnud. Detsembri alguses prognoosis Saxo Bank, et kulla hind tõuseb järgmisel aastal 3000 dollarini untsist – see on nende kõige ekstreemsem stsenaarium.

Metalli reaalne väärtus saab järgnevatel kuudel ja aastatel arvatavasti ilmseks. Riikidel on aina keerulisem endale kaevatud fiskaalsest, rahapoliitilisest ja sotsiaalpoliitilisest august välja ronida. Ajalugu näitab, et see võitlus muutub järjest meeleheitlikumaks ja agressiivsemaks. Ohud finantsilisele iseseisvusele, valitsuste võimu laienemine, järjest suurem kontroll erakätes varade ning säästude üle süvenevad. Ja sellises olukorras lööb kuld väga särama, eriti kui hoida seda pangandussüsteemist väljaspool.