Kulla ja Dow suhtarv: Millal on kuld üle- või alahinnatud? Millal müüa?

29.07.2025
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Milline on kulla õiglane hind antud hetkel? Üks viis teada saada, on võrrelda kulda teiste varaklassidega. Olgu selleks aktsiad, kinnisvara, võlakirjad või muud peamised varaklassid. Selline võrdlus aitab mõista, kas kuld on antud ajahetkel üle- või alahinnatud.

Järgnevas artiklis vaatame ühte mõõdikut, milleks on USA Dow Jonesi aktsiaindeksi ja kulla untsihinna suhtarv.

Kui aktsiate ja võlakirjade „õiglaseid hindu“ saab arvutada majandusteadlaste loodud rahavoogude mudelitega, siis kulla puhul on olukord veidi keerulisem. Kuna kuld rahavoogu (nt dividendid või intressid) ei genereeri ja tegemist on peamiselt reservvaraga, mis säilitab pikaajaliselt oma väärtust, tuleb kasutada hinnataseme analüüsiks teisi näitajaid.

Väga hästi sobivad erinevad varade hinnad kullas mõõdetuna, sest sellisel juhul on valemist välja jäetud valuuta väärtuse kõikumised. Tänapäeva rahasüsteemis tõusevad pikaajaliselt sisuliselt kõikide varade hinnad, sest rahaloome toimib nõnda, et valuuta kaotab oma väärtust järjepidevalt ja pikaajaliselt.

Seetõttu tasub võrrelda omavahel just varasid endid. Näiteks – kui mitu untsi kulda maksis 50 aastat tagasi üks keskmine kodu? Kui palju tuleb praegu keskmise kodu eest kulda välja käia? Need näitajad annavad parema ülevaate kulla ostujõu muutustest.

Täna vaatame, kuidas on kõikunud USA aktsiaturud kullauntsides mõõdetuna. Allpool oleval graafikul on välja toodud 30 suurettevõtte aktsiaid koondava Dow Jonesi indeksi ja kulla suhe. Dow Jones 30 on üks vanimaid ja tuntumaid aktsiaturu indekseid. See järgib USA 30 suurettevõtte aktsiate liikumisi. Indeksis on teiste seas ettevõtted nagu Apple, Coca-Cola ja Microsoft.

Graafikul on näha, mitu untsi kulda on tulnud välja käia Dow Jonesi indeksi ühe osaku soetamiseks. Hetkel maksab unts kulda 3317 dollarit ning Dow Jonesi indeks kaupleb 44 814 punkti juures.

44 814/3 317 = 13,5
Ehk üks Dow Jonesi osak on väärt 13,5 untsi kulda.

Olgu märgitud, et Dow Jonesi osaku hinda ei ole sisse arvestatud dividende ehk võimalikku rahavoogu. Tegemist on üksnes aktsiate kumulatiivse väärtuse muutusega.

Suured tsüklid

Graafikult on hästi näha, et alates 20. sajandi algusest on Dow Jonesi ja kulla suhtarv liikunud väga suurte ja sügavate tsüklitena, mille amplituud on muutunud järjest suuremaks.

Absoluutse madalpunkti saavutas Dow ja kulla suhe 1980. aasta jaanuaris, jõudes 0,99ni. Ehk esmakordselt ajaloo jooksul maksis unts kulda rohkem kui üks Dow osak. Järgmised 20 aastat kallinesid aktsiad kullas mõõdetuna peaaegu 50 korda (!). See lõppes 2000. aasta alguses, mil USA aktsiaturgude tehnoloogiamull lõhkes ning kuld alustas aastatepikkust kiiret tõusu. Investorid, kes õigel hetkel oma aktsiad kullaks vahetasid (ja eelnevas tsüklis vastupidi), suutsid oma varasid kasvatada mitmekümne kordselt.

Suhtarv jõudis 2011. aastaks 6ni, aga hakkas pärast seda uuesti tõusma, sest keskpankade massiivne rahatrükk paljude poolt oodatud suurt hinnatõusu ei toonud. Pigem jõudis see raha aktsiaturgudele ning kergitas just aktsiate hindu. Kuld sisenes langusfaasi.

Lähiajalugu vaadates jõudis suhtarv oma tippu 2019. aastal. Tollal maksis üks Dow Jonesi osak 20,5 untsi kulda. Praeguseks on see kukkunud 13,5 juurde – ehk on ajaloolisest mediaantasemest kõrgemal. Viimase paari aasta jooksul on suhtarv kulla kiire hinnatõusu tõttu järsult allapoole tulnud.

Kas kuld on üle- või alahinnatud?

Suhtarvu järgi otsustades on kuld praegu aktsiate suhtes kergelt alahinnatud. Ootan aga suhtarvu edasist langust. Kulla vahetamist aktsiate vastu tasub kaaluma hakata juhul, kui suhtarv langeb 5st madalamale. Seda on aga mõistlik teha osade kaupa, mitte korraga. Kogu kullapositsiooni antud tasemel likvideerida ei tasu.

Kuigi suhtarvu langus 5ni tähendaks, et kuld on aktsiate suhtes mõnevõrra ülehinnatud, siis tõenäoliselt langeb suhtarv sellest veel tunduvalt madalamale. Minu hinnangul oleme me praegu väärismetallide suure tõusutsükli algus- või keskfaasis, mis võiks viia kulla ja Dow Jonesi indeksi suhtarvu tulevikus 0,5-3 vahemikku.

Väärismetallide praeguse tõusutsükli ulatus saab olema sarnane 1970ndate omale, sest ka praegu on maailm silmitsi stagflatsiooniga (majanduskasv on stagnatsioonis, hinnakasv aga kõrgel tasemel). Maailma riikide võlakoormus on tõusnud II maailmasõja aegsetest tasemetest kõrgemale ja eelarvete olukorra halvenemine tähendab, et väga tõenäoliselt vabanetakse võlakoormusest valuutade väärtuse lahjendamise kaudu. See omakorda tähendab aga madalat tootlikkust ning kõrget inflatsiooni – kaks peamist faktorit, mis stagflatsiooni iseloomustavad. Kulla hinna jaoks on tegemist äärmiselt soodsa keskkonnaga, sest tegemist on traditsioonilise reservvaraga, mida juurde trükkida ei saa.

Milline võiks olla suhtarvu järgi kulla hinnatipp?

Ootan, et suhtarv langeb veel märkimisväärselt madalamale. Kuna probleemid valuutadega on võrreldes 1970ndatega tegelikult isegi tõsisemad, võib suhtarv langeda ka 1st madalamale. Kui arvestada Dow indeksi praeguse tasemega, viitab see tsükli tipus kulla untsihinnale, mis ulatub 40 000-50 000 dollarini (Dow kaupleb hetkel 44 814 punkti juures).

Taoline hinnasiht kõlab hetkel absurdselt, aga tuleb arvestada, et sellisel juhul oleks ka kulla hind totaalses mullis ja aktsiate suhtes äärmiselt ülehinnatud. Kuna suhtarv jõudis 1-2 juurde nii 1932. kui ka 1980. aastal, pole sugugi välistatud, et seekord läheb samamoodi. Nõnda madala suhtarvu juures on tõenäoliselt mõttekas vahetada juba lõviosa kullast muude varaklasside vastu.

Oluline on ka märkida, et tegemist on vaid ühe näitajaga, mille alusel kulla õiglast väärtust hinnata. Ostu- ja müügiotsuste tegemisel tuleks lähtuda ka teistest näitajatest, mida kindlasti ka lähitulevikus ilmuvates analüüsides kajastan.

Nendel, kes kulda investeerivad ja oma investeerimisportfelli aktiivselt juhivad, tasub aga suhtarvul silm peal hoida.