Kulla ülemaailmne nõudlus tõusis järjekordse rekordini

31.10.2024
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Ülemaailmne nõudlus kulla järele saavutas järjekordse rekordi – ühelgi teisel aastal pole kolmandas kvartalis nõudlus niivõrd suur olnud, selgub Maailma Kullanõukogu uuest raportist. Üleüldiselt oli tegemist rekordilise kvartaliga vähemalt alates 2010. aastast.

Kulla nõudlus tõusis kolmandas kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 5 protsenti, 1313 tonnini. Kvartaalne nõudlus ületas esmakordselt dollarites 100 miljardi dollari taseme, millele aitasid kaasa nii tugev investeerimisnõudlus kui ka kulla väga kiire hinnatõus.

Investorite raha voolab kulda

Investorite raha voolas kolmandas kvartalis massiliselt kulda – globaalne investeerimisnõudlus kasvas enam kui kaks korda, 364 tonnini. Kulla börsil kaubeldavatesse fondidesse (ETFid) voolas 95 tonni – viimati oli ETFidesse positiivne sissevool 2022. aasta esimeses kvartalis. See näitab, et institutsionaalne raha on hakanud hinnatõusu ajal turule voolama.

Nõudlus müntide ja kangide järele vähenes aastatagusega võrreldes 9 protsenti. Tänavu on müntide ja kangide nõudlus olnud üheksa kuu peale kokku 859 tonni, mis on 10 aasta keskmisest (774 tonni) veidi kõrgem.

„Kolmandas kvartalis kasvas nii investeerimisnõudlus kui ka börsiväline aktiivsus turul, mis aitas kulla hinnal tõusta. Kuigi kõrged hinnad piirasid jaeturu nõudlust, aitas India otsus kulla impordimakse vähendada hoida ka jaeturu nõudlust erakordselt kõrgel,“ ütles WGC vanemanalüütik Louise Street.

Ta nentis, et investorite nõudlust vedas suuresti hirm hinnatõusust ilma jääda (fear of missing out, tuntud ka kui FOMO). „Investorid on näidanud, et hakkavad ostma siis, kui hind liigub. Neile annab julgust intressimäärade langetamine, USA poliitiline olukord ning Lähis-Ida eskaleeruvad konfliktid,“ lisas ta.

Keskpankade ostud püsivad kõrgel

Keskpankade kullaostud mõnevõrra aeglustusid, ulatudes kvartalis 186 tonnini. Aasta algusest alates on keskpangad ostnud 694 tonni kulda, mis on esimest 9 kuud arvesse võttes umbes samas suurusjärgus kui 2022. aastal, mil keskpangad ostsid 1082 tonni kulda. 2022. aastal ulatusid keskpankade ostud kõrgeima tasemeni alates 1950ndatest, mil turu kohta andmeid kogum hakati.

Kiire hinnatõus vähendas nõudlust ehete järele

Kulla hind oli kolmandas kvartalis kiiresti kallinemas ning kvartali keskmiseks hinnaks kujunes 2474 dollarit untsist. See pani ehetest tuleneva nõudluse surve alla. Aastatagusega võrreldes vähenes ehetega seotud nõudlus koguseliselt 12 protsenti. Kui vaadata aga dollarites, suurenes nõudlus kulla hinnatõusu tõttu 13 protsenti. Mõnevõrra annab see märku sellest, et ehete eest ollakse nõus ka rohkem maksma, aga tõusnud hindade tõttu ostetakse väiksemaid koguseid.

Nõudlus tehnoloogiasektoris suurenes aastaga 7 protsenti, millele aitas kaasa nii elektroonikasektor kui ka tehisintellekti buum. Kuigi tööstuslik nõudlus moodustab kulla puhul nõudlusest väikse osa, pakub sektori kasv siiski tuge.

Kullaturu pakkumine kasvas aastatagusega võrreldes 5 protsenti. Kaevanduste tootmine suurenes 6 protsenti ning ümbertöötlemisele läks 11 protsenti rohkem kulda.

Tavidi analüütiku Mait Krauni kommentaar:

„WGC kolmanda kvartali raport kinnitab juba suve alguses alanud protsessi, et institutsionaalne raha on hakanud järjest rohkem kulda voolama. 2022. aastal, 2023. aastal ning ka 2024. aasta alguses oli see faktor turult puudu – pigem olid institutsionaalsed investorid oma kulda müümas ning hinda vedasid kõrgemale keskpangad ning Hiina ja India investorid. Nüüd on see muutunud ja on ülimalt tõenäoline, et investorite nõudlus püsib ka edaspidi tugev.

Kullaturul on väga selgelt näha meeleolude muutumist – aastatel 2020-2023 kauples kulla hind enamuse ajast 1800-2000 dollari vahemikus ja erilisi liikumisi ei olnud. Nüüd, mil hind on 2022. aasta põhjadest tõusnud 50 protsenti, saab ka kollane metall järjest rohkem tähelepanu. Investoritel tekib õigustatud küsimus: mis on need protsessid, mis panevad kulla nii kiiresti tõusma? Aina enam teadvustatakse, et riikide võlakoormad on kerkinud liiga suureks, eelarved on sügavas puudujäägis ja intressimaksed võlgadelt paisuvad. Rahasüsteem ei ole sugugi parimas seisus. Kui lisada siia juurde keskpankade ning Hiina ja India suur nõudlus, saamegi kompoti, mis toob kaasa väga kiire hinnatõusu.