KUKU RAADIOS! Kullaekspert: on vaid aja küsimus, kui Hiina peab hakkama looma jüaanile positsiooni rahvusvahelise reservvaluutana

16.09.2020

Kuku raadio saates “Neeme Raud. Siin” käis külas Adrian Bachmann, kes on on AS Tavid peaanalüütik investeerimiskulla valdkonnas, kes on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud varemalt 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris.

Kuld on läbi aegade jäänud ihaldusväärseks ja kindlaks investeeringuks ning koroonaviiruse ajal on tõusnud oma väärtuses 30%. Bachmanni sõnul on kulla hinnakõikumist lühiajaliselt võimatu prognoosida, ent pikaajaline kulla hinna tõus on paratamatu, olles sisuliselt funktsioon kehtivast rahasüsteemist. Seetõttu ei usu ta, et kulla hinnal lagi ette tuleb.

Dollari olulisus hakkab langema

Bachmann rääkis saates, et pärast Teist maailmasõda olid Ameerika Ühendriigid kogunud enda kätte umbes 75% maailma monetaarkullast, mis on maailma keskpankade kasutuses valuutade tagamiseks. “Pärast Teist maailmasõda olid Ameerika Ühendriigid konkurentsitult maailma suurim majandus, mis oma tipp-punktiliselt andsid isegi 50% maailma kogu siseriiklikust toodangust,” rääkis ta. Siis oli ka ütlus, et “dollar is as good as gold“ ehk dollar on kuldaväärt.

“See vastas ka faktiliselt tõele, sest dollar oli tagatud kullaga, keskpangad said selle kulla vastu lunastada,” selgitas Bachmann. See aga lõppes 1971. aastal ning põhjus oli väga lihtne – Ameerika Ühendriikidel hakkas kuld otsa saama, kullavarud olid langenud 22 000 tonnilt 8100 tonnini ja samal trajektooril jätkates oleks Ameerika Ühendriikide kullavarud lihtsalt ammendunud. Bachmann rääkis, et selle ennetamiseks otsustati 1971. aastal katkestada dollari konverteeritavus kulla vastu ning see “ajutine” olukord on kestnud juba 40 aastat. Bachmann arvab, et dollari ajastu võib hakata muutuma ning tulevikus pole dollar enam maailma ainuvalitsejast reservvaluuta. “Ameerika Ühendriigid ametlikult omavad endiselt maailma kõige suuremaid reserve, aga see on avalik saladus kõikidele kullaturu spetsialistidele, et tegelikult on Hiina kogunud endale juba suuremad reservid,” ütles Bachmann.

Hiina on Bachmanni sõnul teinud väga võimsalt panuse kullale, sest teab, et see on kõige kindlam finantsvara mis eksisteerida saab. “Hiina on varunud kulda juba üle 10 aasta umbes 1000 tonni aastas seda kaevandades ja importides ning muutes samal ajal kulla ekspordi Hiinast peaaegu võimatuks,” kommenteeris Bachmann.

Finantstuumapomm on endiselt USA käes

Samas tema sõnul Ameerika Ühendriikide dollar moodustab ikka üle 60% maailma keskpankade reservivarudest. “Veel olulisem on see, et Ameerika Ühendriikide dollarit kasutatakse 80% maailma tootmisahelatest,” selgitas ta saates. “Ameerika Ühendriigid kaotasid tuumamonopoli 1949. aastal, aga nii-öelda “finantstuumapomm” on Ameerika Ühendriikidel endiselt olemas. Kuna ameeriklased kontrollivad dollarit, siis teoreetiliselt eksisteerib võimalus kinni külmutada maailma reservivarad, mis on keskpankades.”

Läänel üldisemalt ja Ameerika Ühendriikidel konkreetsemalt eksisteerib Bachmanni sõnul siiani maailma kapitaliturgude ja reservvaluutade valitsemise positsioon, aga samal ajal reaaltootmise ja -tööstuse dominants on läinud Aasiasse.

“See on vaid aja küsimus, kui Hiina peab hakkama looma jüaanile positsiooni rahvusvahelise reservvaluutana, sest kõik need eeldused selleks juba eksisteerivad,” rääkis ta. “Kui me vaatame nüüd seda laupkokkupõrget, mis on toimumas Ameerika Ühendriikide ja Hiina vahel, siis ameeriklaste eelis seisneb selles, et Ameerika kontrollib jätkuvalt veel maailma reservvaluutat ja neil on võimalik finantspositsioon kinni külmutada.”

Seega Hiina domineerib maailmamajanduses reaalset füüsilist tootmist, USA aga finantspoolt. “Nüüd Hiina tulekuga seoses esmakordselt me oleme jõudmas positsiooni, kus väga pajude riikide suurim kaubanduspartner ei ole enam Ameerika Ühendriigid, vaid on Hiina. Sellest tulenevalt on vaid aja küsimus, kui Hiina hakkab suruma jüaani üha rohkem maailma reservvaluutana,” selgitas Bachmann.

Miks kulla väärtus tõuseb?

“Kui külmutada kinni maailma füüsiline majandusringlus, siis samal ajal võlastruktuur, mida reaalne füüsiline majandusringlus peab teenindama, endiselt ju säilib ja tekib küsimus, et kuidas see kinni makstakse – enamikel ettevõtetel on võlakohustus,” räägib Bachmann.

Siit jõuabki ta ringina vastuseni, miks kulla hind on sedavõrd tõusnud – kui raha trükitakse juurde, siis raha suhtarv või mass, võrreldes toodete ja kullaga, muutub aina disproportsionaalsemaks.

“Meil on toimunud rahamassi ekspansioon, viimase 20 aastaga praktiliselt 500%. Minu küsimus on, kas kulla pakkumine on selle 20 aastaga kasvanud 500%? Ei, vastus on umbes 30%,” – rääkis Adrian Bachmann saates.