Mullistunud majanduse anatoomia

22.11.2024
Tõlge ja graafikud: Tavidi analüütik Mait Kraun

USA aktsiaturud on mitmete näitajate järgi mullistunud territooriumil ning Trump seda ei muuda. Samuti viivad kõik teed lõpuks inflatsioonini, kirjutab finantsekspert ja blogija Charles Hugh Smith.

Avaldame Charles Hugh Smithi loo, mis avaldati portaalis The Daily Reckoning:

„Pulliturud [tõusuturud] sünnivad pessimismist, kasvavad skeptitsismi saatel, saavad küpseks optimismis ning surevad eufoorias.“ Nõnda ütles legendaarne fondihaldur John Templeton.

2006. aastal küsisin oma kinnisvaramaaklerist sõbralt, kas me oleme kinnisvaraturu mullis. Ta kinnitas mulle, et kõik on hästi. Pankrottide hulk oli madal. Ja siis tuli mu lemmikvastus: „kinnisvara hinnad saavad minna ainult üles“.

Toona ma ei teadnud, et Föderaalreserv oli selle kinnisvaramulli suureks puhunud. Nagu kirjutas Paul Krugman 2002. aastal: „Alan Greenspanil [toonane Föderaalreservi juht] oli vaja luua kinnisvaramull selleks, et asendada Nasdaqi mulli.“

Föderaalreserv just seda tegigi, viies intressid rekordmadalale, mis tõi kaasa kinnisvarahindade väga kiire kasvu. Mõne aasta jooksul oli kodulaenude turg üle igasuguste piiride „finantsiliseeritud“ – see tähendab, et loodi igasugu kinnisvaralaenudega tagatud väärtpabereid, vahetuslepinguid ning anti rämpslaene.

Lõpptulemus oli tohutu segadus, mis viis peaaegu endaga põhja USA suurimad pangad. Aga aeg, mil mull alles paisub, meeldib kõigile. See tekitab palju meeldivaid emotsioone.

Ka valitsustele meeldivad spekulatiivsed maaniad. Nende ajal suurenevad maksutulud ning poliitikutel on lihtsam uuesti valituks saada. Nii kaua, kuni kõik kokku variseb. Aga keda see krahh huvitab? See on kaugel tulevikus ning poliitikud ei vastuta niikuinii millegi eest.

Tagasi mullis

Üllatus-üllatus. Meil on taas üks suur mull. Aktsiaindeksi Standard & Poor’s 500 kümne suurima ettevõtte hinna ja kasumi keskmine suhtarv on tõusnud 49ni. See on väga ekstreemne hinnatase. See tähendab, et kui need ettevõtted maksavad aktsionäridele välja kogu oma kasumi, teeniks investorid 2protsendilist tootlust. Ajaloolisi standardeid arvesse võttes on see 2 protsenti väga madal näitaja.

Standard & Poor’s 500 indeksi ettevõtete hinna ja raamatupidamisliku väärtuse suhtarv, mis on oluline hinnataseme mõõdik, tõusis hiljuti tehnoloogiamulli tippudest kõrgemaks.

See suhtarv võrdleb ettevõtte „raamatupidamislikku väärtust“ selle ettevõtte turuväärtusega (raamatupidamislik väärtus näitab ettevõtte varadest kohustuste lahutamisel järele jäävat osa, mida nimetatakse omakapitaliks). Nõnda suur suhtarv viitab sellele, et aktsiaturud on ülehinnatud.

USA aktsiaindeksi S&P 500 ettevõtete hinna ja raamatupidamisliku väärtuse (PB) suhe on kerkinud üle 5. Allikas: Guru Focus.

Näiteks on hinna ja raamatupidamisliku väärtuse suhe Brasiilias umbes 1,5 juures. Euroopas, mis on arenenud turg, on see 2 juures.

Ma võiksin välja tuua veel tosin näitajat, mille järgi on USA aktsiaturud mullistumise territooriumil. Vaadake kas või Buffetti indikaatorit. See näitab, et aktsiaturgude hinnatase on kogu majandusega (SKPga) võrreldes tõusnud värskete rekorditeni. Pole ime, et onu Warrenil on Berkshire Hathaways praegu rekordiline rahapositsioon (investeerimata raha hulk).

USA on selgelt „mullistunud“ territooriumil. Aktsiahinnad on hinnastatud nõnda, et tulevik saab olema perfektne. Muidugi ei tähenda see, et aktsiad ei saa enne langust veel kõrgemale tõusta.

Keeruline Trumpi faktor

Turgudele Trumpi võit meeldis. Ja heal põhjusel, nii nagu ma olen varasemalt kirjutanud. Ootasin samuti Trumpi võitu. Ta on USA majanduse jaoks tunduvalt parem valik kui Kamala Harris.

Aga kas Trumpi võit on piisav, et õigustada praeguseid mullistunud hinnatasemeid? Ei. Trumpile on kätte mängitud väga kehvad majanduse kaardid. Ja isegi kui kõik läheb plaanipäraselt ning ta suudab valitsuse kulutusi kärpida ning valitsuse raiskamise lõpetada, siis saab see olema 4 aasta jooksul raske ülesanne.

Turud kipuvad pärast valimisi tihtipeale tõusma, aga alati see ei kesta. Nagu me nägime pärast Herbert Hooveri võitu 1928. aastal – aktsiaturud tõusid pärast valimisi pea 50 protsenti, millele järgnes suur krahh 1929. aastal.

Ma ei ütle, et me oleme sisenemas 1929. aastaga sarnasesse situatsiooni. Ma toon välja, et aktsiatele positiivset presidenti ei pruugita järgmisel korral tagasi valida.

Sellegi poolest olen ma potentsiaalseks krahhiks ette valmistumas. Ma hoian raha praegu rohkem kui tavaliselt. Lisaks sellele jätkan ma oma kulla ja hõbeda positsiooni ülesehitamist, eriti kui praegune hindade korrektsioon peaks jätkuma.

Tulevik on väärismetallide jaoks helge. Nagu miljardär Paul Tudor Jones ütleb: „kõik teed viivad inflatsioonini.“ Jah, isegi siis, kui Trump on pukis.

Vahet pole, mis juhtub, Föderaalreserv ja rahandusministeerium peavad hakkama olukorda väga „loovalt“ lahendama. Ja see tähendab ühte asja: printerid pannakse jälle tööle.