18.03.2025
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun
Aastakümneid Euroopa majandusmootoriks olnud Saksamaa on kriisis. Tööstustootmine langeb, tuntud autotootjad kaotavad turuosa ning võimalikud USA tariifid lisavad õli tulle. Uus valitsus plaanib karmist eelarvepoliitikast loobuda ja võlgu võtta, mis võib küll ajutiselt toimida, aga süvendab suures pildis kogu Euroopa võlaprobleemi.
„Kui Saksamaa aevastab, siis Euroopa saab nohu,“ kõlab hästituntud metafoor. See iseloomustab hästi, kuivõrd sõltuv on ülejäänud Euroopa Saksamaa majandusest. Riik on olnud aastakümneid Euroopa majandusmootor, olles maailmas USA ja Hiina järel suuruselt kolmas majandus. Nüüd on Saksamaa kriisis.
Riigi majandus on kahanenud kaks aastat järjest – 2023. aastal 0,3 protsenti ning 2022. aastal 0,2 protsenti. Alates 2017. aastast on Saksamaa majandus kasvanud kokku vaid 1,6 protsenti, Euroopa Liidu keskmine kasv on võrdluseks olnud 9,5 protsenti. Viimati kahanes Saksamaa majandus kaks järjestikust aastat 2000ndatel.
Saksamaa majandusmudel põhines aastakümneid lihtsal valemil. Välismaalt osteti hea hinnaga tooraineid ja komponente, seejärel kasutati Saksamaa insenere ja odavat energiat selleks, et luua nendest kõrge lisandväärtusega tooteid. Saksa kvaliteet.
Ukraina sõda, energiakriis, inflatsioon ning forsseeritud kliimaneutraalsusele üleminek panid energiahinnad tõusma, mis andis kõige tugevama löögi just tööstusfirmadele. Lisaks pole riik teinud piisavalt investeeringuid infrastruktuuri, rahvastik vananeb ning hiinlased võtavad Saksa eksporditurge üle. Tootlikkus on languses ning bürokraatia lämmatab. Intressikulud kasvavad. Euroopa majandusmootor on kokku jooksnud.
Tõsi küll, uus valitsus loodab majanduse poole triljoni eurose kulutuste plaaniga uuesti kasvama panna ja see võib ka lähiaastatel toimida. Aga sakslased peaksid hästi teadma, et tasuta lõunaid ei ole lõpuks olemas.
Saksamaa tööstusfirmad on tagajalgadel
„Saksamaa majandus on tohutu surve all. Struktuurseid reforme on liiga kaua edasi lükatud, mis on viinud Saksamaa konkurentsivõime kiire languseni. See langus algas juba 2017. aastal, majandusmootor hakkas juba siis logisema,“ kirjutas Saksamaa Tööstuste Föderatsioon (BDI) aasta alguses avaldatud kirjas.
BDI teatel tuleks vähendada bürokraatiat, teha investeeringuid transporti ning uurimis & arendustegevusse, vähendada ettevõtete maksukoormust, alandama elektrile seatud makse ning kindlustama tööstusele oluliste toorainete kättesaadavuse. Viimase jaoks tuleb sõlmida uusi kaubandusleppeid.
Kuigi Euroopa Komisjon ootab tänavu Saksamaale 0,7protsendilist majanduskasvu, on Saksamaa Tööstuste Föderatsioon (BDI) pessimistlikum, prognoosides languse jätkumist. Eelmise aasta alguses avaldas BDI juht arvamust, et Saksamaa energiapoliitika on toksiline ning suretab riigi tööstust.
Bundesbank (Saksamaa keskpank) prognoosib Saksamaale tänavuseks 0,2protsendilist majanduslangust.
Tööstuslik baas on kahanemas
Saksamaa sõltub suuresti oma tööstusest, mis moodustab riigi sisemajanduse koguproduktist (SKP) umbes veerandi. Tööstuslik baas on aga järk-järguliselt kahanemas.
Tööstustootmine on tänaseks langenud 2015. aastaga võrreldes 10 protsenti. Võrdluseks võib välja tuua, et Poola tööstustootmine on 2015. aastaga võrreldes kasvanud tänaseks 152 protsenti. See peegeldab jõujoonte muutust ka Euroopas – Poola on esile kerkimas kui üks regiooni majanduslikke suurjõude.
Saksamaa vananev rahvastik survestab nii tööturgu kui ka tootlikkust. Töötajate arv riigis langeb ning see tekitab ettevõtetele pikaajaliselt täiendavaid kulusid ja sunnib tootmist veelgi rohkem automatiseerima. Kuigi veel suhteliselt madal, ulatub Saksamaa töötuse määr 6,2 protsendini, olles juba kolm aastat tõusutrendis, mis näitab, et vaatamata töökäte puudusele ollakse sunnitud töötajaid raskes olukorras koondama.
Saksamaa bürokraatiat on aastakümneid peetud täpsuse ja korra etaloniks. Bürokraatiamasin on nüüd aga aina enam kujunemas barjääriks nii paindlikkusele kui ka innovatsioonile. „Regulatiivne raamistik ning erinevate lubade taotlemine on muutunud keerukaks ning aeganõudvaks. Lisaks sellele on sakslased pigem konservatiivsed, võtavad vähem riske ning tegutsevad ettevaatlikult. Need faktorid tähendavad, et Saksamaa ettevõtetel on kiiresti muutuvas maailmas aina raskem kohaneda,“ kirjutas ökonomist Piotr Arak Atlantic Councili kodulehel.
Araki kirjutab veel oma analüüsis, et paljud Saksamaa ettevõtted eelistavad oma protsesse küll parandada, aga järske, transformatiivseid muutusi ei tehta. Osalt tuleneb see ka karmidest regulatsioonidest. Selle tõttu pole Saksamaa suutnud uutes tehnoloogiates (näiteks tehisintellekt) USA, Hiina ja mitme teise riigiga sammu pidada.
Autotööstuses suured muutused
Bundesbank kirjutas novembrikuus avaldatud raportis, et Saksamaa autotööstus läbib praegu suurt transformatsiooni. Muutused rahvusvahelisel turul esitavad Saksamaa autotööstusele märkimisväärse väljakutse. „Arvestades seda, kui oluline on autotööstus lisandväärtuse loomisel ning tööturul, mõjutab see majandust tervikuna,“ kirjutas Bundesbank.
Saksamaa autotööstus on aastakümnete vältel kujunenud riigi majanduse nurgakiviks. Hiina autotootjate võidukäik globaalsel autoturul on sakslaste jaoks suur väljakutse. Eriti elektriautode puhul. Hiina tootjad nagu BYD ja Wuling sisenevad Euroopa turgudele odavalt toodetud ning innovatiivsete mudelitega. Nad on sakslastest ees nii akude tehnoloogias kui tootmise skaleerimises.
BYD turuosa on globaalsel elektriautode turul kerkinud juba 22 protsendini, Tesla on 10 protsendiga teisel kohal. Kusjuures kõigi kolme suurima Saksa autotootja turuosa elektriautodes oli mullu vähenemas.
Volkswageni, BMW ja Mercedes-Benzi globaalne turuosa väheneb – nende tootmiskulud kasvavad, regulatsioonid piiravad ning paljud sakslased ei soovi elektriautosid omaks võtta. Mõnevõrra on mõju leevendanud asjaolu, et autosid suudetakse müüa kõrgema hinnaga.
Keskpanga teatel on muutuste negatiivne mõju üle kaalunud positiivse. Mootorsõidukite ja nende osade tootmine saavutas Saksamaal tipu 2017. aastal ning on pärast seda märgatavalt kahanenud. 2023. aastaks oli mootorsõidukite tootmine kukkunud kuue aastaga 15 protsenti. Kui vaadata sõiduautosid eraldi, on nende tootmine vastaval ajaperioodil vähenenud 25 protsenti. Jätkuv nõrkus paneb surve alla ka ülejäänud Euroopa riigid, kes sõltuvad Saksamaa kaubandusest ja investeeringutest.
Õli lisab tulle asjaolu, et Trump soovib autotootjatele aprillis tariifid kehtestada. Arvatakse, et tariifide alla lähevad ka Saksa autotootjad. USA on Saksamaa jaoks suurim eksporditurg.
Energiahindade kasv andis majandusele tugeva hoobi
Saksamaa ettevõtete konkurentsivõimele on tugeva löögi andnud kõrgemad energiahinnad, sest tööstustootmisel põhinev Saksa majandus tarbib seda meeletus koguses. Selle põhjuseks on forsseeritud üleminek taastuvenergiale, tuumaenergiast loobumine ning asjaolu, et Saksamaa oli sõltuvuses Venemaa odavast gaasist.
Võtmetähtsusega ongi siinkohal maagaas, mille hinnad on viimastel aastatel teinud suuri hüppeid. Saksamaa energiatarbimisest moodustab maagaas enam kui veerandi.
Maagaas hakkas kiiresti kallinema 2021. aasta kevadel, mil rahatrüki toel hakkas nõudlus kiiresti kasvama. Kuna tootmist oli madalate hindade tõttu eelnevatel aastatel koomale tõmmatud ja turul tekkis puudus, hakkasid hinnad kiiresti üles sööstma. Kui koroonakriisi põhjas maksis maagaasi megavatt-tund Hollandi TTF turul 4 eurot, siis 2021. aasta detsembri tippudes oli see juba ligi 140 eurot. Samal ajal tõusid ka teiste energiaallikate hinnad.
2022. aasta alguses hakkasid maagaasi hinnad langema ning arvati, et tipp on tehtud ning langus jätkub. Ukraina sõja puhkedes sööstsid hinnad aga veelgi kõrgemale. Sama aasta augustis jõudis megavatt-tunni hind 340 euroni. Seega kahe aastaga olid hinnad tõusnud 68 korda.
Kuna Saksamaa oli suuresti sõltuvuses Venemaa odavast gaasist ning tuumajaamad sulgeti, tekkis energiakriis, mis pani riigi tööstuse tohutu surve alla. Tänaseks on maagaasi megavatt-tunni hind langenud 40 euroni, püsides siiski 2015-2020 perioodi keskmisest hinnast enam kui kaks korda kõrgemal.
Ees võib oodata pikaajalisem stagnatsioon
Vanguardi Euroopa peaökonomist Jumana Saleheen kirjutas eelmise aasta lõpus oma blogis, et Saksamaa majandus võib veel aastaid olla stagnatsioonis. Tema sõnul ei ole praegu suurimaks probleemiks enam energiahinnad, vaid sõltuvus välisnõudlusest, ebasoodne demograafiline olukord ning stagneerunud tootlikkus.
Saksamaa majandus sõltub suuresti ekspordist, peamiselt Hiinasse. Teistpidi sõltub ka Saksamaa import Hiinast. Sealt ostetakse tooraineid ja komponente, mida kasutatakse toodete valmistamiseks. OECD ja Saksamaa statistikaameti andmetest selgub, et 43 protsenti Saksamaa tööstussektoritest sõltub Hiina impordist. Küsitlustest selgub, et enamus Saksa tööstureid peab Hiina kaupade asendamist väga keeruliseks.
Samuti on viimase aastakümne jooksul toimunud suur nihe Hiina majanduses. Kui varasemalt oli tegemist kohaga, kus sai odava tööjõu abil komponente toota, siis nüüdseks toodetakse Hiinas massiliselt ka kõrge lisandväärtusega tooteid, mis pakuvad konkurentsi Saksa lõpptoodangule. Eelnevalt mainitud elektriautode turg on selle heaks näiteks.
Pikaajaliselt on suurimaks majanduskasvu veduriks tootlikkus. See on Saksamaal stagneerunud ning ettevõtted teevad vähe investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse nagu tehisintellekt. Kui tootlikkust ei suudeta uuesti kasvule pöörata, püsib majandus tugeva surve all ka järgnevatel aastatel.
Kas uus valitsus päästab majanduse?
Veebruari lõpus erakorralised valimised võitnud Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) juht Friedrich Merz, kellest saab lähinädalatel tõenäoliselt liidukantsler, tuli märtsi alguses välja enam kui 500 miljardi euro suuruse paketiga, mille eesmärk on sõjavägi üles ehitada ja majandus uuesti kasvama panna.
Samuti soovib Merz loobuda Saksamaa rangetest eelarve reeglitest. Riik on olnud pikka aega ülejäänud Euroopaga võrreldes väga konservatiivse eelarvepoliitikaga. Kui vaadata G7 riike, siis Saksamaa võlakoormus on nende seas kõige madalam, ulatudes 63 protsendini SKPst. Kõigil teistel ületab see juba 100 protsendi piiri, mis on selgelt jätkusuutmatu.
Arvatakse, et investeeringud infrastruktuuri võiks Saksamaa majanduse 2026. aastaks uuesti kasvama panna. Kuigi valitsuse kulutuste järsk kasv võib majanduse uuesti kasvule pöörata, on minu hinnangul tegemist kahe teraga mõõgaga.
Euroopa võlaprobleem süveneb
Võlakoorma järsk suurendamine süvendab kogu Euroopa võlaprobleemi. Saksamaa on olnud riik, mis pakkus oma garantiidega tagatist Lõuna-Euroopa riikide võlakriisi ajal. Saksamaa on olnud karmi eelarvepoliitika bastion ning taoline pööre võib tähendada, et ka ülejäänud riigid lasevad rihma lõdvemaks.
Kuna juba praegu on eelarved tugeva surve all, muutub olukord veelgi tõsisemaks ning Euroopa tüürib kollektiivselt võlakriisi poole. Investorid võtsid uue kulutuste plaani osas selge seisukoha, surudes üles Saksamaa pikaajalised laenukulud. Nimelt tõusid Saksamaa 10aastaste riigivõlakirjade tootlused kohe pärast Merzi plaani avaldamist kiireimas tempos alates Berliini müüri langemisest.
See tähendab, et sakslaste intressikulud kasvavad, mis survestab omakorda majandust. Samuti võib majandus valitsuse kulutuste kasvust sõltuvusse sattuda, nii nagu on juhtunud paljudes teistes riikides.
Tasuta lõunaid ei ole olemas ning 100 aastat tagasi hüperinflatsiooni üle elanud sakslased teavad seda ehk Euroopas kõige paremini. Nüüd on ette võetud suunamuutus, mis võib küll lühiajaliselt riigi kasvule pöörata, aga tähendab Euroopa ja kogu maailma võlaprobleemi süvenemist.
