24.02.2026
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Venemaa keskpanga teatel müüdi jaanuaris märgatav osa riiklikest kullareservidest. Kulda sundis müüma madal nafta hind ning aina kehvemaks muutuv majanduse seis.

Venemaa keskpank müüs ainuüksi jaanuaris üle 9 tonni kulda, mis peegeldab riigi aina süvenevat rahapuudust. Keskpanga kullareservid on arvatavasti viimane instants, mida puudujääkide rahastamiseks kasutusele võtta soovitakse. Kui palju on aga 9 tonni kullaturu mõistes? Võrdluseks – keskpangad ostsid mullu igakuiselt keskmiselt 72 tonni rohkem kulda kui müüsid.

Nafta hinnalangus on Venemaa tulusid märkimisväärselt vähendanud ning seda võib pidada ka peamiseks põhjuseks, miks ollakse sunnitud kulda müüma. Kui seni müüdi kulda peamiselt riiklikust fondist, siis nüüd on asutud keskpanga reservide kallale.

Kuigi 2024. aastal näitas Venemaa majandus paljudele üllatuseks tugevat kasvu, siis nüüd on see kiiresti aeglustumas. See on muutnud raha puudujäägi akuutsemaks. Samal ajal on aga Venemaa enam kui 2300 tonnini ulatuvate kullareservide väärtus tänu kulla hinnatõusule kiiresti kasvanud. Huvitav on ka asjaolu, et Venemaa kullareservide väärtus on tõusnud nelja aastaga enam kui 260 miljardi dollari võrra – samasse suurusjärku jääb ka lääneriikides külmutatud Venemaa välisvaluuta reservide maht.

Venemaa keskpanga müügid kulla hinda arvatavasti langema ei pane, sest müüdavad mahud on võrreldes globaalse kogunõudlusega väiksed. Arvestades Venemaa praegust rahalist seisu on aga tõenäoline, et kulla müümisega jätkatakse.

Keskpank asus kullareservide kallale

Venemaa keskpank müüs jaanuaris kokku 300 000 untsi kulda (9,33 tonni). Arvestades jaanuari keskmist kulla hinda teeniti müügi pealt ligikaudu 1,4 miljardit dollarit. Terve eelmise aasta jooksul müüs Venemaa keskpank kokku 6,2 tonni kulda.

Varasemalt on kulda müüdud peamiselt Venemaa Rahvusliku Heaolu Fondi (NWF) kaudu. Kui enne sõda oli fondis kokku 406 tonni kulda, siis tänaseks on sellest ligi 60 protsenti maha müüdud. Praeguseks on fondis alles vaid 173 tonni kulda. Jaanuaris müüs fond enam kui 5 tonni jagu kulda ning arvestatavas mahus Hiina jüaane.

Globaalsele kullaturule see suurt mõju avaldanud ei ole. Müügid moodustavad vaid väikse osa ülemaailmsest kogunõudlusest, mis ületas mullu esmakordselt 5000 tonni piiri. Kuigi Venemaa keskpanga kullareservid ulatuvad hetkel enam kui 2300 tonnini, on ebatõenäoline, et neid hakatakse müüma tempoga, mis survestaks märkimisväärselt kulla hinda.

Venemaa on Hiina järel ka maailma suuruselt teine kullatootja – mullu ületas nende toodang 330 tonni piiri. Ülemaailmne kaevanduste kogutoodang oli mullu ca 3600 tonni. Venemaa on seega maailma kullaturul arvestatav tegija.

Fondi varasid sunnib müüma nafta odavnemine

Nafta hinnalangus on sundinud Venemaa valitsust müüma rahvusliku fondi likviidseid varasid. Lisaks on suurenemas käärid Venemaa nafta ja globaalse hinnamõõdiku – Brenti toornafta vahel. Teisisõnu, Venemaa müüb oma naftat aina suurema allahindlusega. Detsembris langes Uuralite nafta hind 39 dollarini barrelist. Brenti toornafta kauples samal ajal 60-65 dollari vahemikus.

Venemaa rahandusministeerium on arvestanud, et 2026. aastal saadakse nafta müügi pealt ligi 115 miljardit dollarit tulu. Ökonomistid prognoosivad, et see summa võib aga kujuneda 15-40 miljardi võrra väiksemaks. Kuna riigi eelarve on juba praegu sõja tõttu surve all, on see ka üks peamine põhjus, miks ollakse likviidseid varasid müümas.

Naftaekspordi tulud langevad

Venemaa naftaekspordi tulud on viimase aasta jooksul langenud ligi 20 protsendi võrra, teatas Energia ja Puhta Õhu Uuringute Keskus (CREA). Sanktsioonid kui sellised ei ole naftaekspordi mahte vähendanud. Mahud on sõjaeelse tasemega võrreldes hoopis veidi kasvanud. Tulude langus on tingitud eelkõige nafta hinnalangusest.

Sanktsioonide tõttu on Venemaa suure osa oma naftaekspordist suunanud Hiina, Indiasse ja Türgisse. Tihtipeale ollakse sõltuvuses “varilaevastikust,” mis koosneb vananevatest ja kindlustamata tankeritest, mis püüavad sanktsioone eirata.

Naftaeksport võib veelgi tugevama löögi alla sattuda, sest USA president Donald Trump on teatanud, et kaubandusleppe sõlmimiseks peaks India Venemaa naftast loobuma ja USA käest rohkem ostma. India nafta impordimahud Venemaalt on juba kiiresti langema hakanud.

Samuti on Euroopa Liit arutlemas uute sanktsioonide üle, mis keelaks liidu ettevõtetel osalemast Venemaa naftaekspordi korraldamises. Hetkel ekspordib Venemaa enam kui kolmandiku naftast lääneriikide tankeritega – peamiselt Kreeka, Küprose ja Malta omadega. Samuti abistavad eksporti mitmed lääne teenusepakkujad.

Majandus on jälle languse äärel

Kuigi Venemaa majandus hakkas paljudele üllatuseks 2024. aastal kiiresti taastuma, siis mullu aeglustus majanduskasv märkimisväärselt ning riik võib seista silmitsi stagnatsiooniga. Allpool olevalt graafikult on näha Venemaa majanduskasvu kvartalite lõikes (eelmise aasta sama ajaga võrreldes). Ka siin on suurt rolli mänginud nafta hinnalangus.

Majanduse olukorda tegi eelmise aasta lõpuks halvemaks asjaolu, et USA hakkas konfiskeerima Venemaa varilaevastiku tankereid. Umbes kolmandik kogu Venemaa majanduse ekspordist läheb Hiina. Vaid 8 protsenti läheb Euroopa Liitu ja see näitaja on alates sõja algusest märkimisväärselt langenud. India loobumine Vene naftast on samuti olukorda halvendanud. Seni on Venemaa majandust vee peal hoidnud just asjaolu, et eksporditurgudel orienteeruti ümber Aasia riikidele.

Venemaa eelarve puudujääk tõusis 2025. aastal 2,6 protsendini, mis on kõrgeim tase alates 2020. aastast. Venemaa valitsus on puudujäägi katmiseks ka makse tõstmas. Ettevõtte tulumaksu tõsteti mullu 20 protsendilt 25 protsendini. Selle aasta alguses tõsteti käibemaksu 22 protsendini. Samuti kaalutakse rikaste kõrgemat maksustamist.

Inflatsioon aeglustub, aga püsib kõrgel

Pärast Ukraina sõja algust kasvas inflatsioon Venemaal järsult, seejärel hinnakasv taandus. See hakkas uuesti kiirenema 2024. aastal ning saavutas eelmise aasta keskpaigas tipu 10,3 protsendi juures. Praeguseks on inflatsioon aeglustunud 6 protsendini, mis lubab keskpangal väga kõrgele viidud intressimäärasid alandada. Keskpanga eesmärk on viia inflatsioon 4 protsendi juurde.

Hetkel on keskpank seadnud baasintressi 15,5 protsendi juurde, mis on lääne standardeid arvestades väga kõrge tase. See hoiab kõrgel ka Venemaa laenukulusid, mis piirab täiendava raha laenamist. Näiteks 20 aastase laenu puhul peab valitsus maksma 14,3 protsenti intresse aastas.

Tõsi, suuri probleeme see tekitanud ei ole, sest Venemaa riigivõlg on vaid 20 protsenti sisemajanduse koguproduktist. Kui näiteks USA peaks maksma riigivõla pealt selliseid intresse, tõuseks aastased intressikulud mõne aastaga 3-5 triljoni dollarini (USA maksutulud on kokku umbes 5 triljonit dollarit). Ehk selliste intresside juures oleks USAs rahanduse seis juba pehmelt öeldes problemaatiline.

Seega, kui Venemaa riigivõlg oleks näiteks USA-ga samal tasemel, oleks nad juba praegu massiivses võla- ja majanduskriisis. Tõenäoliselt oleks sellises olukorras rubla devalveeritud ning sõjapidamine oleks praktiliselt välistatud.

Kullareservide väärtus on kasvanud

Huvitav on asjaolu, et Venemaa kullareservide väärtus on kasvanud umbes sama palju, kui on nende läänes külmutatud välisvaluuta varade väärtus.

Venemaa kullareservid ulatuvad hetkel 2327 tonnini, mis olid jaanuari lõpu seisuga väärt 403 miljardit dollarit. Täpselt neli aastat tagasi olid need väärt 142 miljardit dollarit. Ehk nende kulla väärtus on kasvanud nelja aastaga 261 miljardi dollari võrra. Venemaa kullareservid on maailma suuruselt viiendad.

Pärast Ukraina sõja algust on lääneriikides külmutatud kokku 300 miljardi dollari väärtuses varasid. See otsus on olnud üks peamisi põhjuseid, miks kulla hind on niivõrd kiiresti tõusnud. Miks? Sest paljud riigid muutsid pärast Venemaa reservide külmutamist oma poliitikat.

Paljude arenevate riikide jaoks kasvas euros ja dollaris nomineeritud varade risk selle sammu järel märkimisväärselt. Nad hakkasid dollarites ja eurodes nomineeritud varasid vahetama kulla vastu, sest kuld on geopoliitiliselt neutraalne reservvara, mis ei ole kellegi kohustus ja mida ei saa konfiskeerida. Eelkõige hakkasid kulda ostma India, Hiina ja Türgi – just need riigid ostavad hetkel ka enim Venemaa naftat.

Tulemuseks olid keskpankade rekordilised kullaostud, mis on viimase nelja aasta jooksul olnud suurimad alates II maailmasõjast. Tõsi, Venemaa reservide külmutamine ei ole ainuke põhjus, miks keskpangad kulda ostavad. Olulisteks põhjusteks on ka geopoliitiline ebakindlus ja riikide rekordilised võlakoormad, mis on muutnud riigivõlakirjad aina ebaatraktiivsemaks.

On tõenäoline, et Venemaa on sunnitud ka edaspidi kulda müüma, sest majanduse seis halveneb. Samas on keskpanga kullamüük samm, mida nad proovivad arvatavasti vältida ning kasutada ainult äärmisel vajadusel. Seega ei ole kullaturule suuremaid mahte oodata. Kui Venemaa müüb 5-10 tonni kulda kuus, võimaldab see juba suure osa naftatulude langusest ära katta. Isegi jaanuarikuu müügitempo jätkumisel see kogus maailmaturu hindu märkimisväärse surve alla ei pane. Küllap ostavad Hiina ja India nende kulla hea meelega enda varahoidlatesse.

Lõpetuseks kulla hind Vene rublas alates 2017. aastast: