The Telegraph: Ühendkuningriiki võib juba sügisel tabada sajandi võlakriis

29.08.2025
Tõlkis: Tavidi analüütik Mait Kraun

Ühendkuningriigi riskantne maksu- ja kulutamispoliitika viib riiki aina lähemale 1970ndate stiilis võlakriisile ning olukorrale, kus võib vaja minna Rahvusvahelise Valuutafondi päästerõngast, hoiatavad ökonomistid.

Mitmed Briti ökonomistid ütlesid The Telegraphi vahendusel, et uue rahandusministri Rachel Reevesi poliitika võib kaasa tuua inflatsiooni kiirenemise ning riigivõla järsu suurenemise – nii nagu oli 50 aastat tagasi, mil riik oli sunnitud Rahvsuvaheliselt Valuutafondilt (IMF) laenama miljardeid.

Sõna on võtmas ka riigi suurimad jaemüüjad, kelle sõnul on maksukulud ning bürokraatia koorem kasvamas. See lükkab riiki „stagflatsiooni“ ajastu poole (kõrge inflatsioon ja olematu majanduskasv samaaegselt).

1970ndate kordusmäng

Reformipartei juht Nigel Farage ütles, et Ühendkuningriigi majanduse olukord on nagu „1970ndate kordusmäng“ ning Konservatiivide partei juht Kemi Badenochi sõnul on valitsuse võlakoorma kiire kasv Leiboristide partei kehva juhtimise tagajärg.

Reeves on enne sügisest eelarve üle hääletamist sattunud tugeva surve alla, sest praegu prognoositakse, et liigne kulutamine on tekitanud eelarvesse enam kui 50 miljardi naela suuruse täiendava augu.

Arvatakse, et rahandusminister Reeves plaanib olukorra lahendamiseks uusi maksutõuse. Seda vaatamata ökonomistide hoiatustele, et maksutõusud muudavad majandusolukorra veelgi halvemaks.

Professor Jagjit Chadha, kes astus hiljuti tagasi Riikliku Majandus- ja Sotsiaaluuringute Instituudi juhi kohalt, väitis, et majandus on kokkuvarisemise ohus. Temagi sõnul on finantsiline olukord sarnane 1970ndatele, mis kulmineerius sellega, et britid olid sunnitud IMFilt 1976. aastal laenu taotlema. Sisuliselt pidi tollal rahvusvaheline organisatsioon riiki päästma tõttama.

„Ma elan maailmas, kus võin ette kujutada, et IMFi abipakett on tulemas. Aga selleks hetkeks oleme juba kaotanud,“ selgitas Chadha. „Me ei saa enam vanu võlgu refinantseerida uutega. Me ei saa pensioneid välja maksta. Toetuste maksmine muutub samuti keeruliseks.“

Keskpanga endised rahapoliitikud: kriis võib tulla juba sügisel

Inglise Keskpanga endine rahapoliitika komitee liige Andrew Sentance ütles samuti, et olukord on 1970ndatele väga sarnane. „Rachel Reeves on kursil, mis toob 2025. või 2026. aastal kaasa 1976. aasta stiilis kriisi. Ka praegu on kulutusi, riigivõlga ja makse samaaegselt järsult tõstetud. See tekitab samaaegselt nõudluse kasvust ja ettevõtete kulude suurenemisest tulenevat inflatsiooni. Kui poliitikaid ei muudeta, siis oleme liikumas majanduskrahhi poole,“ selgitas ta.

„Me võtame võlgu kõrgema intressiga kui USA. Peame maksma kõrgemat intressi kui isegi Kreeka. See näitab, kuhu Ühendkuningriik on jõudnud või mida arvavad finantsturud siin riigis toimuvast,“ lisas Sentance.

Ka 1976. aastal olid riiki juhtimas Leiboristid, eesotsas oli Denis Healey. Toona pidi valitsus päästepaketi saamiseks pöörduma IMFi poole. Laenu saamise tingimusena seadis IMF valitsuse kulutamisele piirangud.

Teine Inglise Keskpanga rahapoliitika komitee endine liiga Willem Buiter ütles, et kui Reeves kurssi ei muuda, siis hakkavad tema tegevust kontrollima turud. „Turgude surve saab olema vähemalt sama efektiivne kui see, mida IMF tegi 1970ndatel,“ selgitas ta.

Buiteri sõnul võivad investorid viia Ühendkuningriigi riigivõla intressid sügisel nii kõrgele, et Reevesil ei jää turgude rahustamiseks muud üle kui oma lubadusi murda ja tööjõu makse tõsta.

„Ma ei näe mingit realistlikku alternatiivi üksikisiku tulumaksu ja käibemaksu tõstmisele, mida on aga lubatud vältida. Seega on ta sunnitud seda niikuinii tegema,“ lisas Buiter.

Hinnatõus + maksutõusud = stagflatsioon

Samal ajal teatas Briti Jaemüüjate Konsortsium, mis esindab riigi suurimaid poekette, et hinnad on kasvamas. Grupi tegevjuht Helen Dickinsoni sõnul toob Reevesi maksupoliitika kaasa järgmisel aastal toiduhindade 5protsendilise tõusu.

Samal ajal on Ühendkuningriigi võlakoorem kiiresti kasvamas. Investorid on küsimas riigile laenamise eest järjest kõrgemat intressi. Näiteks 30aastaste võlakirjade intress tõusis reedel 5,6 protsendini, mis on kõrgeim tase alates 1997. aastast.

Arenenud riikide seas on brittide majanduse ja võlakoorma suhe nüüdseks suuruselt viies, ulatudes 96,3 protsendini. Tulemusena makstakse riigivõla pealt tänavu 111 miljardit naela intresse, mis moodustab ligi 10 protsenti valitsuse kulutustest.

Reformipartei juht Farage ütles, et Reeves suunaks maksutõusudega riigi „majandusliku allakäigu spiraali“ poole. Selle asemel peaks Reeves tema sõnul hoopis kulusid kärpima. „Mul on deja vu tunne. Nagu oleks tagasi 1970ndates, aga meie sotsiaalne positsioon on hullem, kui oli toona.“

„Seitsmekümnendad olid majanduslikult kohutavad, aga vähemalt olime riigina ja kultuurina ühtsed. Seekord on majanduse seis halb, hullem on veel ees, aga riik on ka äärmiselt lõhestunud. See ei ole hea valem,“ lisas Farage.

Rahandusministeerium: nendel väidetel pole alust

Rahandusministeeriumi pressiesindaja ütles The Telegraphile, et majandus ei ole 70ndatega sarnase kriisi äärel ning taolistel väidetel pole alust.

„Valitsus võtab vastu vajalikke otsuseid selleks, et Ühendkuningriigi rahanduse seis stabiliseerida ja majanduskasv uuesti käima saada. Sellele pakub tuge fiskaalne strateegia, mille on heaks kiitnud ka IMF.“

„Meie plaani kohaselt saavad töötavad inimesed rohkem raha kätte. Järgime rangelt eelarve reegleid ja see on võimaldanud intressimäärasid alates valimistest juba viis korda kärpida.“