Uus eufemism: USA keskpank alustas "tehnilist laadi" rahatrükiga

12.12.2025
Kommentaar. Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Föderaalreserv (USA keskpank) otsustas kolmapäeval toimunud kohtumisel intressimäärasid langetada. Samuti otsustati hakata ostma USA lühiajalisi riigivõlakirju, mis sisuliselt tähendab rahatrüki taasalustamist.

Keskpank kasutas uue rahatrüki õigustamiseks uusi eufemisme. Kui varasemalt on nimetatud seda “kvantitatiivseks lõdvendamiseks”, siis seekord on nimetuseks “reservide haldamise ostud” ning väidevalt need on “tehnilist laadi”, millel ei ole “ametliku rahapoliitika suunaga mingit pistmist”.

Sisuliselt on finantssüsteemis likviidsusprobleemid, millest on selgelt märku andnud ka lühiajalise laenuturu (repo-turg) olukord. See on ka põhjus, miks on keskpank hakanud süsteemi jälle uut likviidsust süstima (raha trükkima).

Keskpanga teatel ostetakse esimese raundi vältel ühe kuuga 40 miljardi dollari eest USA lühiajalisi riigivõlakirju (tähtajaga neli nädalat kuni aasta). Keskpanga väitel püsivad need ostud “mõne kuu vältel” kõrgel.

USA intressimaksed juhivad keskpanga otsuseid

Siin on oluline keskpanga sõnumitest läbi näha. Sisuliselt on tegemist rahatrüki taasalustamisega. Ja minu hinnangul on siin tegelikult peamiseks põhjuseks USA riigivõla olukord. USA valitsusel on vaja kedagi, kes seda turgu toetaks, sest võlg on kasvamas meeletu tempoga ning võlakirjade pakkumine turul on kasvanud. Seda nad aga avalikult ei tunnista.

USA president Donald Trump on terve aasta vältel püüdnud Föderaalreservi veenda, et nad intressimäärasid langetaks, mis võimaldaks USA riigivõla intressimaksed kontrolli alla saada. Pole juhus, et lisaks intresside langetamisele ostetakse nüüd vastloodud rahaga ka USA riigivõlakirju. Sest keegi peab ju seda laenuvõtmist finantseerima.

Kas see võiks olla seotud ka riskifondidega, kes Kaimanisaarte kaudu võimendust kasutades USA riigivõlakirju ostavad? Föderaalreserv sõnul ilmnevad probleemid just repo-turul (lühiajaline laenuturg), mida just Kaimanisaartel registreeritud riskifondid kasutavad võimendusena selleks, et osta USA riigivõlakirju. Ehk anda USA-le laenu. Kas see on kokkusattumus?

Kaimanisaared ja USA võlg

Inflatsioon on eesmärgist ju kõrgemal?

Ja rahatrükiga taasalustatakse ajal, mil inflatsioon püsib keskpanga eesmärgist tunduvalt kõrgemal – 3 protsendi juures (keskpanga eesmärk on 2 protsenti). See näitab, et ilmselgelt pole inflatsiooni ohjeldamine enam fookuses. Majanduses on tekkinud palju eksistentsiaalsemad probleemid.

On aina selgem, et keskpankade otsuseid hakkavad aina enam suunama riikide võlaprobleemid. Olen sellest ka mitu aastat juba kirjutanud. Riikidel, eriti USA-l, on vaja meeletutest võlakoormatest lahti saada ning selle saavutamiseks kasutatakse valuuta väärtuse lahjendamist. Kuigi sisuliselt seda ei tunnistata, siis keskpankade fookuses ei ole enam inflatsiooni kontrolli all hoidmine, vaid riikide eelarveprobleemide leevendamine. Ja selleks on vaja valuuta väärtuse langust.

Valuutade vaikne ja varjatud lahjendamine

Ja seda püütakse teha vaikselt ja võimalikult varjatult – selleks, et usaldus valuutade vastu püsiks. Nad ei saa avatult tunnistada, et võlaprobleemi lahendamiseks on vaja valuutasid lahjendada. See mõjuks valuutade usaldusväärsusele katastroofiliselt. Selle asemel kasutatakse uusi eufemisme ja õigustusi.

Kui pärast koroonakriisi osteti massiliselt USA võlakirju, siis inflatsioonilaine tõttu tõmmati 2022. aastal käima vastupidine protsess – ehk ostetud võlakirjadel lasti järjest aeguda ning uusi ei ostetud, mis vähendas keskpanga bilanssi. Sisuliselt tõmmati majandusest raha välja.

Nüüd, mil intressid on kõrgemale liikunud, on tekkinud uus probleem – riikide intressimaksed riigivõla pealt on plahvatuslikult kasvanud. Seda ajal, mil on vaja läbi viia rohepööret, suurendada kaitsekulutusi ning pensionäride arv on töötajate hulgaga võrreldes kasvamas. Kõik need probleemid on vaja kuidagi lahendada. Ja kui inflatsioon uuesti kiireneb, ei saa keskpangad enam intresside agresiivset tõstmist lubada, sest see tekitaks juba tõsisema riikide võlakriisi.

See vastuolu keskpankade rahapoliitika eesmärkides on üks peamisi põhjuseid, miks kulla hind tõuseb ja jätkab kasvu ka järgnevatel aastatel. Võlaprobleem pole lahendatud ning võlamullist on vaja veel suur osa õhust välja lasta. Küsimus on aga selles, kas seda suudetakse teha vaikselt ja aeglaselt, ilma võlal põhinevat rahasüsteemi lõhkumata? See sõltub omakorda sellest, kas investorite ja teiste riikide usaldus püsib või mitte.