Varjatud inflatsioon: põllumaa hinnad on kiiresti kasvamas nii USAs kui Euroopas

06.08.2025
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Põllumaa on muutumas aina olulisemaks varaks ning selle hinnad on viimastel aastatel kiiresti kasvama hakanud. Seda nii Eestis, Euroopas kui USAs.

USA põllumajandusministeeriumi värskest raportist selgub, et põllumajandusmaa aakri hind jõudis tänavu 4350 dollarini. Kui see hektaritesse ümber arvestada, saab hektari hinnaks 10 750 dollarit.

2011. aastal maksis aaker põllumajandusmaad 2300 dollarit. Kui hinnakasv ametliku inflatsiooninäitajaga korrigeerida, on maa hind pikaajaliselt samuti tõusnud.

Pikemaajalisi andmeid vaadates on maa hind inflatsiooniga korrigeeritult tõusnud alates 1990ndate algusest pea kolm korda. Seega on maa omamine pakkunud inflatsiooni vastu USAs küllaltki head kaitset. Näeme, et eelmisel kümnendil oli hinnakasv pea olematu, aga nüüd on maa hinnad uuesti tõusma hakanud. Peamiselt on see seotud maailma tabanud inflatsioonilainega.

Allpool oleval graafikul on välja toodud USA põllumajandusmaa hinnad alates 1950. aastast. Oranžiga on välja toodud maa inflatsiooniga korrigeeritud hind (2024. aasta hindade juures), sinisega nominaalne hind. Graafik pärineb USA põllumajandusministeeriumi kodulehelt.

Erinevalt valuutadest ja paljudest muudest pabervaradest on põllumaa käega katsutav ning äärmiselt suure tootmispotentsiaaliga varaklass. Maailma rahvastik on kasvamas ning nõudlus tervislikuma toidu järele on suurenemas. Kuna põllumaa on piiratud ressurss, siis iga Maa peal oleva inimese kohta on seda järjest vähem. Keskkonna probleemide ja rahvastikukasvu tõttu on viljakas põllumaa muutumas järjest olulisemaks varaks.

Kõik eelnev tähendab, et põllumaa on hea väärtuse säilitaja ning aitab maandada globaalse ebastabiilsuse ja inflatsiooniga seotud riske. Kirjutasin aasta alguses analüüsi sellest, kuidas haritav maa on Eestis pakkunud viimastel aastakümnetel teistest varaklassidest tunduvalt kõrgemat tootlust. Kõlab uskumatuna, aga pensionifondide tootlust on haritav maa ületanud enam kui kümnekordselt. Selle kohta saab pikemalt lugeda siit:

Eesti metsa, korterite, põllumaa, kulla ja aktsiate hinnavõrdlus

Euroopas on viimastel aastatel samuti näha maahindade kasvu kiirenemist. Allpool on toodud põllumajandusmaa hektari hinnamuutused 2014-2023 Eestis, Bulgaarias, Taanis, Rootsis, Soomes, Prantsusmaal ja Poolas. Kui Euroopa statistikat vaadata, siis on näha, et Ida-Euroopa riikides on maa hinnad kasvanud tunduvalt tempokamalt kui Lääne-Euroopas. Näiteks Prantsusmaal on põllumajandusmaa hinnad püsinud viimasel aastakümnel praktiliselt muutumatuna.

Maa on reaalvara

Maa puhul on tegemist reaalvaraga, mis säilitab pikaajaliselt oma väärtuse ega kao ära. Tänapäeva globaalse majanduse, rahanduse ja geopoliitika seisu arvesse võttes saavad reaalvarad olema järgmise 5-10 aasta jooksul inimeste jaoks äärmiselt olulised. Nimelt aitvad just reaalvarad üle elada turbulentseid aegu, olgu selleks maailmakorra muutused, riigikorra vahetused või finants- ja rahasüsteemi raputused (või vahetused). Just selliste sündmuste keerises kipuvad pabervaluutad kaotama suure osa oma väärtusest.

On aina selgemaks saamas, et maailm muutub järjest kiiremini ning maa on kulla kõrval üks alternatiivseid varasid, mis aitab kaitsta varasid paratamatu valuutade odavnemise vastu. Tõenäoliselt ootab meid ees periood, kus reaalvarad mitte üksnes ei aita varade väärtust säilitada, vaid ka kasvatada. Sama nägime juba 1970ndatel ja 2000ndatel, mil reaalvarade hinnakasv ületas inflatsiooni märgatavalt.