Venemaa kahekordistas kullaeksporti Hiinasse

23.07.2025
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Venemaa on tänavu esimesel poolaastal kullaeksporti Hiinasse peaaegu kahekordistanud, selgub hiljuti avaldatud kaubandusandmetest.

“Hiina väärismetallide import Venemaalt, mille hulka kuuluvad ka kuld ja hõbe, tõusis aastatagusega võrreldes 80 protsenti, 1 miljardi dollarini,” kirjutas Bloomberg esmaspäeval. Numbrid pärinevad Hiina tolliameti ja kaubandusühingu andmetest. “Kulla hind on tänavu kallinenud 28 protsenti, millele on kaasa aidanud nii geopoliitiliste pingete kasv, kaubanduspinged, keskpankade ostud kui ka investorite huvi börsil kaubeldavate fondide vastu.”

Venemaa on Hiina järel maailma suuruselt teine kullatootja – aastane toodang ulatub üle 300 tonni. Venemaa keskpank on olnud viimasel aastakümnel ka üks suurimaid kullaostjaid. Tõsi küll, pärast Ukraina ründamist on kullaostud suuresti pausile pandud. Hiina on aga endiselt üks suurimaid kullaostjaid, kirjutab portaal Kitco.

Venemaa kullaeksport Hiinasse on kasvanud nii koguseliselt kui summaliselt. Osalt on mahud dollaris mõõdetuna kasvanud just seetõttu, et kulla hind on viimase 12 kuu jooksul kallinenud 43 protsenti.

Siseriiklik nõudlus tõusis samuti rekordini

Venemaa siseriiklik kullanõudlus tõusis mullu samuti rekordini, sest venelased soovivad ennast väga kõrgele kerkinud inflatsiooni eest kaitsta. Aastane inflatsioon on Venemaal tõusnud juba ligi 10 protsendini. Sealsed elanikud ostsid mullu 75,6 tonni kulda, mis moodustab umbes 25 protsenti riigi kullatoodangust.

Väärismetallide hinnaralli on suurendanud ka kohalike kaevandusettevõtete tulusid. “MMC Norilsk Nickel PJSC, mis on maailma üks suurimaid pallaadiumi ja plaatina tootjaid, suurendas järsult eksporti Hiinasse,” kirjutab Bloomberg. “Kummagi metalli hinnad on tänavu kallinenud vastavalt 38 ja 59 protsenti.”

Venemaa on pärast Ukraina sõja algust ja sanktsioonide kehtestamist sõltumas aina rohkem alternatiivsetest varadest, olgu selleks väärismetallid, krüpto või muud sarnased varad. Eelmisel nädalal kirjutas ajakirjanik ning kaevandussektori ekspert Tim Treadgold, et hõbeda hind võib olla hetkel tõusmas muu seas Venemaa keskpanga deklareerimata ostude tõttu.

“Hõbeda hind on jaanuari algusest tõusnud 31 protsenti ja ületanud sellega kulla hinnatõusu. Hõbe püüab kullale, mis on toorainete sektoris olnud kolm aastat staar, järele jõuda,” ütles Treadgold. “Samuti on ilmnemas märgid, et kulla kõrval otsitakse aina enam teisi väärismetalle.”

BRICS soovib väärismetallidega dollarit vältida

Treadgold tõi välja, et Venemaa BRICSi partnerid, kelle hulka kuuluvad Hiina, India ja Brasiilia, koguvad kulda ka sõltuvuse vähendamiseks dollarist. “BRICSi plaan on koguda kulda, et vältida dollarit. Kulla hind on aga praegu päris kõrgele tõusnud,” nentis ta. “Hõbe on alati olnud kulla alternatiiv. Seda on nimetatud ka vaese mehe kullaks. Võimalik, et hõbedat ostetaksegi nüüd alternatiivina.”

Hõbeda nõudlust toetab ka selle laiapõhjaline kasutamine tööstuses – peamiselt roheenergia ja elektroonika sektorites. Samuti kasutatakse seda ehetes. Kui kuld muutub liiga kalliks, ostetakse rohkem hõbeehteid.

“Kõige suurem faktor tundub hõbedaturul olema praegu aga investeerimisnõudlus, sest hõbedat nähakse aina rohkem alternatiivina kullale. Sarnane seis on plaatinaga, mis on samuti saanud hinnatõusu ajal investoritelt rohkem tähelepanu,” kirjutas Treadgold.

Eelmise aasta septembris teatas Venemaa keskpank, et hakkab lisaks kullale ja plaatinale koguma ka hõbedareserve. Toona teatati, et kokku plaanitakse investeerida hõbedasse pool miljardit dollarit. Tõsi küll, need mahud pole turu suurust arvestades väga suured.

Oktoobris pakkus Venemaa valitsus välja, et BRICSi liikmed peaksid looma enda väärismetallide börsi. Taoline samm muudaks märkimisväärselt globaalset väärismetallide hinnakujunduse protsessi. Samal ajaperioodil leppisid BRICSi riigid kokku, et hakkavad omavahel rohkem väärismetallidega kauplema.