Uus rekord: kulla ülemaailmne nõudlus ületas mullu 5000 tonni piiri

30.01.2026
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Ülemaailmne nõudlus kulla järele ületas 2025. aastal esmakordselt ajaloos 5000 tonni piiri, teatas Maailma Kullanõukogu. Nõukogu väljavaate kohaselt saab nõudlus olema ka tänavu kõrge.

Nõudluse kasvu vedas mullu üleüldine investeerimisnõudluse suurenemine. Füüsilise kulla nõudlus ehk müntide ja kangide müügimahud tõusid 12 aasta kõrgeima tasemeni. Börsil kaubeldavate fondide (ETF) mahud kasvasid samuti järsult.

Huvi kulla vastu on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud nii investorite kui riikide seas. Paljud investorid ja riigid vähendavad valuutaga seotud varade osakaalu – näiteks riigivõlakirjade osakaalu. Samuti mängis oma osa nõudluse kasvus kiire hinnatõus, mis meelitas turule aina rohkem investoreid, kirjutab WGC.

Keskpankade kullaostud ulatusid 863 tonnini, mida on vähem kui eelmisel kolmel aastal, aga ajalooliselt on ostud ikkagi väga kõrged.

Ehete nõudlus langes hinnatõusu tõttu tonnides mõõdetuna märkimisväärselt. Küll aga näitas turg siiski ka tugevust, sest dollarites mõõdetuna suurenes nõudlus umbes viiendiku võrra.

Vaatamata kulla kiirele hinnatõusule kasvas kullakaevanduste toodang vaid 1 protsendi võrra, 3672 tonnini. Ülejäänud osa nõudlusest kaeti peamiselt kulla taaskasutusega.

Investeerimisnõudlus purustas rekordeid

Mullu ulatus investeerimisnõudlus 2175 tonnini, mis on uus kõigi aegade rekord. Viimane rekord pärineb 2020. aastast, mil see oli 1805 tonni.

2024. aastal oli investeerimisnõudlus praktiliselt poole väiksem. Toona vedas kulla hinnatõusu keskpankade nõudlus, mullu vedasid hinnatõusu eelkõige investorid.

Börsil kaubeldavatesse fondidesse (ETFid ehk virtuaalne kuld) voolas kokku 801 tonni kulda. Võrreldes 2024. aastaga kasvas sissevool 84 protsenti. Füüsilise kulla ehk müntide ja kangide nõudlus tõusis 1374 tonnini.

Kullanõukogu sõnul ostsid investorid kulda oma portfelli riskide hajutamiseks. Geopoliitilised ja geoökonoomilised riskid, dollari nõrgenemine, aktsiate kõrged hinnatasemed ning intressimäärade langus olid kõik faktorid, mis mullu kulda investeerimist soodustasid.

Kulla meeletult kiire hinnatõus lisas õli tulle – see meelitas turule aina rohkem investoreid.

Allpool on näha müntide ja kangide aastast nõudlust. Tulpades on näha ka erinevate regioonide nõudlus. Me näeme, et Hiinas on huvi suur just füüsilise kulla järele. Hiinas osteti münte ja kange mullu kaks korda rohkem kui USAs ja Euroopas kokku.

Keskpankade kullaostud püsisid kõrgel

Keskpankade kullaostud ulatusid mullu 863 tonnini, mis on viimase nelja aasta madalaim tase. Tasub aga meelde tuletada, et 2022, 2023 ja 2024 ulatusid ostud igal aastal üle 1000 tonni. Kunagi varem pole aastased ostud 1000 tonni taset ületanud. Seega on need keskpankade kullaostude ajaloos kolm suurimat aastat.

Kõige suurem kullaostja oli ametlikult juba teist aastat järjest Poola keskpank, kes soetas mullu 102 tonni kulda. Talle järgnesid Kasahstan 57 tonniga, Brasiilia 43 tonniga, Azerbaidžaan 38 tonniga ning Hiina 27 tonniga.

Tasub mainida, et jätkuvalt ei ole enam kui poolte ostude puhul teada, milline keskpank kulda soetab. Selles nimekirjas on arvestatud vaid avalikustatud ostud. Arvatakse, et Hiina ostud võivad olla raporteeritust lausa kümme korda suuremad.

Kokku suurendas oma kullareserve mullu vähemalt ühe tonni võrra 21 keskpanka. Müügi poole peal oli ametlikult vaid neli keskpanka, seal hulgas Venemaa keskpank, kes müüs enam kui 6 tonni kulda.

Mõnevõrra jahutas keskpankade huvi kulla vastu hinnatõus, mis on märkimisväärselt suurendanud kulla osakaalu reservides (kui neid dollaris mõõta). Selle tõttu on paljud keskpangad veidi ettevaatlikumad. Küll aga ei ole näha, et keskpankade strateegiline huvi kulla vastu ära kaoks, teatas nõukogu.

Ehete nõudlus sai tugevalt pihta

Ehete nõudlus langes mullu eelneva aastaga võrreldes 18 protsenti, 1542 tonnini. Nii Indias kui Hiinas kukkus nõudlus umbes veerandi võrra.

Langus ei ole üllatav, sest ehete ostjad on hinnatundlikumad. Samas – kui vaadata dollarites, siis kasvasid mahud uute rekorditeni. Samuti kulutati rekordiline osa sissetulekustest kuldehete peale.

Euroopas ja USAs langesid ehete nõudluse mahud vähem kui Indias ja Hiinas. Samuti oli kukkumine tagasihoidlikum Lähis-Idas.

Tehnoloogiasektori nõudlus langes vaid 1 protsendi võrra, 333 tonnini. Praeguseks moodustab see kogunõudlusest vaid 6,6 protsenti. Seega mõjutab tehnoloogiasektor kulla hinda küllaltki minimaalselt.

2026. aasta väljavaade

Nõukogu väljavaate kohaselt mõjutavad geopoliitilised sündmused ka tänavu kulla hinda. Keskpankade nõudlus püsib nende hinnangul tugev (sarnane mullusega), samuti oodatakse suuri investeeringuid ETFidesse ning füüsilisse kulda (mündid ja kangid).

Samuti mainiti, et taaskasutuse kaudu tuleb turule küll rohkem kulda, aga mitte piisavalt. Kaevanduste tootmismahud küll kasvavad, aga mitte märkimisväärselt – oodatakse umbes 113 tonni suurust kasvu (mullu oli kaevanduste toodang 3672 tonni).

Lisaks toodi välja, et Euroopas on kullainvesteeringute mahud 2022. aasta omadest jätkuvalt tunduvalt madalam ning kasvuruumi on küllaga. Samuti on Aasia investorid alles oma kullapositsioone üles ehitamas.

Nõukogu tõi välja kuus peamist põhjust, miks investeerimisnõudlus püsib uuel aastal tugev.

• Reaalsed intressimäärad (intressid – inflatsioon) on alanemas
• Võlakirjaturg võib muutuda volatiilseks
• Aktsiaturud on kõrgelt hinnastatud ja arvestavad ideaalse tulevikuga
• USA dollar on eri mõõdikute järgi teiste valuutade suhtes ülehinnatud
• Geopoliitilised riskid püsivad
• Keskpangad pakuvad oma ostudega nõudlusele ankrut