Eksklusiiv: Jeltsini üks nõunikest näeb hiiglaslikku depressiooni

Eksklusiivintervjuus Delevõje Vedomostile ütles aastatel 1995-1997 Boriss Jeltsini üks juhtivaid majandusnõunikke olnud Mihhail Hazin, et pärast nii sügavat majanduslangust saabub mitte suur, vaid hiiglaslik depressioon.

Teid nimetatakse majandusteadlaseks, publitsistiks ja politoloogiks. Kas just selles järjekorras?
Kahtlemata olen ma majandusteadlane ja konsultant. Kui rääkida erialast, siis olen ma riigimänedžer. Aga politoloog on tobe sõna. Politoloogideks kutsutakse inimesi, kes räägivad targa näoga sellest, kuidas paljunevad siilid Kremli seinte taga või Valges Majas, ise aga pole kordagi käinud ei Kremlis  ega Valges Majas ning ei tea midagi siilide anatoomiast ja füsioloogiast. Kuna ma olen Kremlis olnud, töötanud seal, siis ma ei ole politoloog.

Milline aeg oli Teie karjääris kõige edukam, huvitavam?
Aastatel 1995-1997, kui ma töötasin majandusministeeriumis. Presidendi administratsioonis käis pigem sõda. Muidugi, karjääri seisukohalt seisin ma kõrgemal pulgal, kuid sisuliselt oli see töö nõrgem, kuna neid kavatsusi, mis meil olid administratsiooni minnes, me ei suutnud ellu viia. Poliitika on võimaluste kunst. Kui te küsite ükskõik kelle käest, kes tõusis karjääriredelil ausalt, ta vastab, et kõige rohkem võimalusi on kuskil keskel. St all on soovi, kuid ei ole ressursse ja mõistmist, üleval on seda ja teist, kuid praktiliselt ei ole võimalusi. Keskel aga… Kui ma  juhtisin makromajanduseministeeriumi, suutsin ma teha rohkem ja tegingi.

Kas võib öelda, et olite Jeltsini meeskonnas?
Ei. Kuid öeldakse, et võimule püritakse gruppidena. Jeltsinit ümbritses mitu mõjugruppi. Olin ühes neist.

Millises?
See ei ole tähtis. 1997.-1998. aastal jagunesid need grupid kaheks suureks laagriks. Esimene arvas, et tuleb jätkata liberaalset poliitikat ja jälgida USA eeskuju. Teine grupp, mille üks liidritest olin ka mina, arvas, et kuna esimene suund viib tupikusse ning tänast kriisi me vältida ei suuda, siis tuleb teelt ära keerata ning luua ressursid baaskonstruktsiooni muutmiseks.

Kas lahkusite ise 1998. aastal riigiteenistusest või Teil aidati lahkuda? 
Muidugi mul aidati lahkuda. Öeldi, et nad ei andesta kunagi seda, mida ma tegin. Kümme aastat ei lastud mind riigist välja. Võinuks korraldada paar-kolm skandaali ning ikkagi saada välispassi, kuid kui ma kord juba võtsin mängureeglid omaks ja andsin mõista, et tahan ka edaspidi kasvõi midagi mõjutada, siis olin sunnitud neid reegleid täitma. Täna on minu võim tugevam kui mõne isiku oma, kes ajas mind 1998. aastal välja.

Kas Te tuleksite riigitööle tagasi?
Sõltub tingimustest ja olukorrast. Täna mitte, kuna kõik on jäänud samaks. Mul aidati ära minna, kuna ma kaitsesin teist seisukohta, seletades, et majanduspoliitika, mida tol ajal viisid ellu Venemaa, Euroopa Liidu ja USA juhid, on vale. Mulle öeldi, et minusuguste inimeste koht ei ole võimu juures ning see veendumus domineerib siiani.

Kas Medvedev, Putin, teised valitsuse liikmed ei küsi Teilt nõu?
Ei. Praeguses olukorras oleks see võimatu. Ma ei taha sellel teemal rääkida.

Kuidas Te suhtute Putini ideesse teha Moskvast maailmamajanduse keskus?
See on õige otsuse klassikaline näide, kuid olukord on muutunud. Nafta kallinemise lainel 1998.-1999. aastal oleks Moskva saanud 2005. aastaks muuta selliseks keskuseks. Täna on see mõttetu. London – maailmamajanduse keskus – on kängumas, kuna mudel, mille raames ta eksisteeris, on lagunemas, aga inimesi, kes suudavad muuta oma eluvaateid, on väga vähe. Kõrge poliitiku jaoks on see praktiliselt võimatu. Tal ei ole aega peatuda, ta kogu aeg jookseb, tal on pidevalt kohtumised.

Millest Te alustate analüüsi, prognoosi koostamist?
Teaduses eksisteerib induktiivne ja deduktiivne lähenemine. Esimesel juhul võtate te palju väikseid fakte ja hakkate neid ritta seadma. Tekib teatud püramiid. Teisel juhul võtate kaks-kolm fakti ning püüate leida ühise teooria, mille raames need faktid eksisteerivad. Kirjutate selle teooria välja ja vaatate, kui eluvõimeline see on teiste faktide puhul. Kui midagi ei tule välja, lõhute kõik ära ja loote uue teooria. Mina kasutan just seda meetodit. Tuginedes riigijuhtimise kogemusele, töötasime välja teooria ning hiljem täiendasime seda. Just sellepärast on meil kõik faktid seatud ühe loogika järgi.

Millised on universaalsed majanduskriisi põhjused?
Esimene põhjus on kapitalismi igavene probleem. St kapitali efektiivsuse vähenemine. Seda kirjeldasid põhjalikult XIX sajandi majandus- ja poliitikateadlased. Näiteks Marx. Teine põhjus – kuna turud saavutasid oma maksimaalse suuruse, ei olnud võimalik rahastada järgmist tehnoloogilist lainet.  Praegu on turud globaalsed ning neil ei ole kuskile areneda. XVIII sajandil alanud teadusliku ja tehnilise progressi mehhanism on ennast ammendanud. Kolmas põhjus on lokaalsem. Esimese kahe probleemi ületamiseks oli 70ndatel aastatel USAs leiutatud uus majanduspoliitika, mis sai nimeks reiganoomika. See seisnes nõudluse stimuleerimises dollari emissiooni kaudu. Tulemus oli see, et Ameerikal tekkisid hiiglaslikud võlad ning kujunes struktuuriline disproportsioon. Kuni Ameerika ei saavuta tasakaalu, on kriisist väljumine võimatu. Kriisi olemus on nende moonduste iseeneslik, kontrollile mitte alluv paranemine.

Miks siis targad inimesed ei valmistu selliseks asjade arenguks ette? 
Praegu maailma valitseb mingi eliit, kes alustas võimule pürgimist 250 aastat tagasi. Praegu hoiab see finantseliit kontrolli all ideoloogilist skeemi, mille raames eksisteerib kogu inimkond. Asi on selles, et maailmaideoloogiat määravad inimesed ei ole valmis võimust loobuma. Nad ütlevad: me oleme valmis arutama ettepanekuid, mis ei muuda kaasaegset majandusmudelit. Omaette aga lisavad – ning mis võimaldavad meil ohje oma käes hoida.

Teisisõnu, ekspertide arukus ei pääse sellisest müürist läbi?
Jah. Miks ei arutata mudelit, mille me lõime veel 2001. aastal? Sellepärast, et sellest nähtub selgelt, et süsteem ei ole jätkusuutlik.

Kunagi Te ütlesite, et tuleb töötada välja uued ülemaailmsed finantsmajanduslikud paradigmad, alustades mõistmisest, millistel baasväärtustel tuleb need üles ehitada. Kas Te teate, millistel?
Võin oletada. Lääne projekt – tänapäeva liberaalühiskonna mõte on heita kõrvale kõik kümme käsku. Kui vaadata seda teiselt poolt, on see puhtal kujul satanism. Nad usuvad, et vabadus on siis, kui igaüks saab valida, milliseid käske ta täidab. Seal ei ole moraali, on ainult seadus, kuid keegi ei mõista, millises vormis. Aga ilma väärtusteta ei saa tänapäeval elada, läänemaailm on läbinisti mäda. Tuleb pöörduda tagasi sotsialismi ideede juurde, kuid sealjuures ma ei ole kindel, et Nõukogude Liidus eksisteeriv vorm oli ainuõige. Siin on palju variante, mille üle tuleb mõelda.

Kas oli keegi kriisiks valmis?
Ei, mitte keegi.

Mida Teie arvates teeb valesti Eesti valitsus?
Eesti valitsus valis enda jaoks mingi mudeli ning võimalik, et selle mudeli raames teeb ta kõik õigesti. Mudel ise ei ole eluvõimeline. Teisest küljest, selle mudeli raames sai riik NATOsse ja euroliitu, kuna arvas, ei siis saabub õnn. Täna on selge, et õnne see ei too.

Meie endine peaminister Mart Laar ütles, et Eestit päästavad inimesed, kes suudavad teatada maailmale tõe Eestist, et seda ei aetaks segi Lätiga, ja hakkaks siia investeerima.
Keegi ei hakka Eestisse investeerima. Samuti nagu Läti, Leedu ja Ukraina majandusse. Kriisi ajal on see võimatu, kuna sa ei teeni oma raha tagasi. Teadusliku ja tehnilise progressi mudel on selline, et väike riik ei saa olla täiesti sõltumatu. Ta peab olema kellegagi seotud. Baltimaade jaoks on alati olnud kaks varianti – Lääs või Ida. Vahe oli selles, et Idas lülitati nad riigi koosseisu, mis tagas vajalike ressursside olemasolu, Läänes aga jäid Baltimaad iseseisvateks riikideks. Ning neile öeldi, et kõik, raha on otsas.

Mida Te arvate sellest, et Eesti valitsus seadis primaarseks ülesandeks ülemineku eurole? 
Hispaania, Itaalia ja Kreeka kaaluvad juba tõsiselt väljumist eurotsoonist. Euroopas on kaks majandusmudelit – põhja- ja lõunamudel. Põhjas see on suure lisaväärtusega kaupade eksport, lõunas aga toiduainete eksport ja turism. Lõunamudeliga maadel on kriisi ajal eriti raske, kuna tulu põhiallikad märgatavalt kahanevad. Seetõttu on nad alati kriisist väljunud oma valuuta devalveerimise läbi. Nüüd on neil euro, mida nad devalveerida ei saa.
Eestis ei ole ka tööstust. See tähendab, te ei saa eksportida kõrge lisaväärtusega kaupu. Kuid ostma peate, sest kui te jääte elama suletud ühiskonnana, siis jõuate väga kiiresti XVII sajandisse tagasi. Parim variant Baltimaade jaoks on devalveerida oma valuuta ning püsida elus mitte kõige rikkamate turistide arvel Rootsist ja Saksamaalt. Devalveerimine on võimalus tagada sisetoodang, see muutub odavamaks, st tekivad ekspordivõimalused.

Kelle peale peaksid Eesti elanikud lootma?
Tuleb muuta Venemaa-vaenulik poliitika ja keerata ennast ida poole. 

Ikkagi, kas Eesti läheb eurole üle või mitte?
Eurole üleminek on praegu Eesti jaoks väga ohtlik samm, mis tugevdab kriisi ilminguid. Arvan, et enam ei lähe. Kriis. Ma usun, et paari-kolme aasta pärast ei ole enam ka eurot sellisel kujul nagu see praegu on.

Te olete väga järsk, rääkides Islandist kui finantspüramiidist. Meil mõned kardavad, et Eestit ootab ees sama saatus.
Arvan, et mitte. Island oli finantspüramiid suveräänsel tasandil. Nüüd on hilja selliseid kombinatsioone korrata.

Miks Teie prognoosid Euroopa Liidu suhtes on nii pessimistlikud?
Asi on selles, et on olemas ELi eelarve, millest rahastatakse kõik elutaseme ühtlustamisele erinevates ELi nurkades suunatud programmid. Kuid peamiselt täidavad eelarvet neli riiki: Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Itaalia. Suurbritannia jätame välja, kuna kriisi tingimuses sellist majandust enam ei ole. Itaalial ja Prantsusmaal on oma probleemid lõunaga. Saksamaa juba teatas, et raha toetusfondidesse ei anna. Kusjuures, kõik nimetatud riigid saavad raha ekspordist USAsse, aga seal nõudlus kahaneb veel neli järgmist aastat. Miks peaks Saksamaa toitma tervet hulka riike, arvestades, et kogu Ida-Euroopa on Ameerika satelliit?

Euroliit laguneb?
Sellisel kujul ilmselt jah. Sõltub olukorrast. Seda võib arutada edasi sügisel, kui toimub järgmine tõsine maailmamajanduse langus. Praegu hakkab toimima “Polsoni-Obama plaan”, mille tulemusena nõudlus tõuseb, teises kvartalis SKP jõuab plussi ning nad teatavad pidulikult, et retsess on läbi. Kuid kolmandas kvartalis algab järg – inflatsiooni kasv, neljandas saabub järjekordne deflatsiooni šokk. Siis tekibki küsimus – kust saab Euroopa raha elamiseks?

Milline valuuta on praegu kõige perspektiivikam?
Universaalset vastust ei ole. Kui teil on väiksed säästud, mida te tahate säilitada, siis on parem teha need kullaks.

Kuld on jätkuvalt peamine reservvara?
Praegu ainuke maksumuse mõõtühik on USA dollar, kuid pikapeale tuleb kuld oma positsioonidele tagasi. Seetõttu teiste varade suhtes hakkab kuld kindlasti kasvama. Nii et investeerige ja magage rahulikult! Kuid kui teil tekib vajadus kuld kiiresti mõne tunni jooksul müüa, te kaotate. Kui teil on aega müügiga paar-kolm päeva oodata, siis ei ole mingeid probleeme. Ning muidugi ei tasu minna panka. Seda on parem teha internetioksjonitel.

Millised on Teie kõige eredamad vead prognoosides? 
Peamine mu viga on tähtajad. Ma ei ole Kassandra ega Nostradamus. Olen teadlane. Ma mõistan mehhanisme ja seletan – see ja see areneb selles suunas, kui midagi ei muutu, siis juhtub sel ja sel ajal. Kuid kõik muutub, aga kuni see pole juhtunud, ei saa seda majandusprognoosis arvestada.

Kuidas Teil läheb kriisi ajal?
Hästi. Minu firmasse “Neokon” pöördub palju rohkem kliente, kui varem. Kes on kliendid? Ärimehed.

Millal globaalne kriis lõpeb?
Sellest saab rääkida alles 25 aasta pärast. 2012. aastaks langus peatub. Kui võrrelda XX sajandi 30. aastatega, tuleb 1932. aasta analoog, millal algas suur depressioon. Nüüd aga saabub hiiglaslik depressioon. Just siis ajal saab kõige raskem olema sellistel väikeriikidel nagu Eesti. Pärast võib alata sõda, kuid ma ei taha sellest rääkida.

Kas Te olete tahtnud Venemaalt ära sõita?
Mitte kunagi ja mitte mingi hinna eest. Esiteks, ma arvan, et inimesel on üks isamaa ning ta peab elama seal. Katsed leida koht, kus on parem, lõpevad sellega, et ta leiab, kus on halvem. Teiseks, kultuuri ja ideede poolest olen ma seotud just vene kontekstiga.

Mis on Teie peamine saavutus? 
See, et ma ei allunud keskkonna survele ja säilitasin kaine mõtlemise. Väga kerge on anda alla ja rääkida seda, mida öeldakse. Saad kohe kutse mainekale konverentsile, sulle antakse suur tasu. Sa kas mängid seda mängu ja saad miljonäriks, ministriks (kõik, kes oli 90ndatel mu kõrval, on nüüd ministrid või olid ministrid), või ei jäta katseid saada siin ilmas toimuvast aru. Mis on tähtsam: raha ja omakasupüüdlikkus või moraal ja õiglus? Mina olen õigluse poolt. Elada oli raske, korterit siiamaani ei ole, üürin, kuid ma jõudsin ehitada suvila – tavalise palkmaja. Kuigi oleks tore teha oma korteris kabinet ja koht, kus hoida oma arhiivi. Jällegi, valik on tehtud ning tuleb elada vastavalt sellele.
 
Akadeemik Mihhail Bronšteini kommentaar
 
Hindan Hazinit väga kõrgelt. Tema prognoosid on sügavad. Ma olen täielikult nõus sellega, et Läänes Eesti jaoks turge ei ole, tuleb vaadata Euraasia poole. Seal on omad riskid, kuid tarkus seisneb selles, et viia need miinimumini ning kasutada maksimaalselt ära plussid.

Nord Akadeemia majandusprofessor Ivar Raigi kommentaar
Hazin on kahtlemata inimene, kes mõtleb suurelt, kuid pingutab selgelt üle. Kaitseb innukalt vanu väiteid, et kapitalism variseb kohe-kohe kokku. Tegelikult varises kokku Nõukogude Liit, kapitalism aga muutub ja areneb.

Mihhail Hazini taust 

• Sündis 5. mail 1962. aastal Moskvas.
  
• Haridus: Jaroslavi Riiklik Ülikool ja Moskva Riiklik Lomonssovi nimeline Ülikool, eriala – matemaatik (1984).
  
• Töökogemus: nõustamisfirma “Neokon”, president (2003. a kuni tänaseni); auditi- ja konsultatsiooniettevõte “Sovremennõje biznes-tehnologii” (2000-2003); erakonsultant (1998-2000); VF presidendi majandusvalitsus, direktori asetäitja (1997-1998); VF majandusministeeriumi krediidipoliitikaamet, juhataja  (1995-1997);  Majandusreformide töökeskus VF valitsuse juures (1993-1994);
  
• Panga ELBIM analüütiline osakond, juhataja (1992); NL Teadusteakadeemia, teadur (1984-1991).   
  
• Abielus, 11-aastane tütar.

http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=de977520-575b-4fde-8d2c-ec9f6e7445f2&open=sec