Kulla tõus aitab Hiinal ehitada dollarist sõltumatut maailma

14.10.2025
Tõlkis: Tavidi analüütik Mait Kraun

Kulla kiire hinnatõus aitab Hiinal ehitada maailma, mis ei ole enam niivõrd palju sõltuvuses USA finantsturgudest, kirjutab Bloomberg.

Järgnevalt avaldame Bloombergi loo, mis analüüsib Hiina püüdlusi saada finantsareenil globaalseks keskuseks:

Peking on viimase kümnendi jooksul usinalt kulda ostnud, ehitades üles kullavarud, mis on ametlike andmete järgi maailmas kuuendal kohal. Metalli peadpööritav tõus toetab nende eesmärke. Eelmise nädala kolmapäeval ületas kuld esmakordselt 4000 dollari taseme – osaliselt tänu USA presidendi Donald Trumpi poliitikatele.

Sellel aastal on Peking suurendanud Hongkongi rolli kauplemiskeskusena, avades Shanghai kullabörsi jaoks esimese välismaise lao. Samuti meelitab Hiina teisi riike hoidma Hiina varahoidlates. Järgmisena soovitakse jõuda sinnamaale, et keskpangad ning riiklikud fondid hakkavad Hiinas oleva kullaga kauplema. Just nõnda, nagu praegu tehakse Londonis. Sellega soovitakse tuua suur osa kullakauplemisest Hiina.

“Kõik tegurid on soodsad – riigid hajutavad oma reserve, geopoliitiline ebastabiilsus on kõrge ning alternatiivsed maksesüsteemid on aina populaarsemad,” ütles Standard Chartered panga Hiina ja Põhja-Aasia peaökonomist Ding Shuang. “Hiina on juba praegu maailma suurim kullatootja. Nad soovivad nüüd suurendada oma rolli finantssüsteemis, kus ei ole enam suuri takistusi ees.”

Mitu kärbest ühe hoobiga

Kullaga on Hiinal võimalik tabada mitu kärbest ühe hoobiga. Kui Hiina kullaturu osatähtsus maailmas suureneb, siis saab riik ka suurema rahvusvahelise rolli, mida nad enda arvates ka väärivad. Metall võimaldaks jüaani laialdasemat kasutust toetada. Ja see võib ka Hongkongile väga kasulikuks kujuneda.

Mis veelgi tähtsam – see võimaldab Hiinal pakkuda alternatiivi USA finantsilisele hegemooniale. Seda ajal, mil Washington kasutab aina enam sanktsioone ning kaugeneb isegi pikaajalistest kaubanduspartneritest.

Kulla hinnad on viimase kümnendi jooksul umbes neljakordistunud. 2000 dollari tase ületati pandeemia ajal ning 3000 dollari tase märtsis, mil Trump tuli välja ulatuslike tariifidega. Mõju tunnevad kõik – alates valitsusametnikest kuni Costco supermarketitest kullakange ostvate inimesteni. Sajandi alguses andis kulla hinnatõusule osaliselt hoogu asjaolu, et turule tulid kulla börsil kaubeldavad fondid. Nüüd on kulda kokku ostmas keskpangad. Kui veel 2010ndatel moodustasid keskpangad ülemaailmsest nõudlusest kümnendiku, siis mullu juba viiendiku.

Hiljuti on hakatud nägema ka kõrgema inflatsiooni ja madalamate intresside tulekut. Eelmisel nädalal andis kullale tõuke 4000 dollari tase ületada just mure USA riigivõla kasvu ning poliitilise ebastabiilsuse pärast. Investorid Jaapanist kuni Ühendkuningriigini panustavad valuutade väärtuse langusele, loobudes fiat-valuutadest ning ostes väärismetalle ja bitcoini. Hõbe on ka sellest trendist kasu saanud, ületades hiljuti 50 dollari taseme.

Kuld tagab jüaani usaldusväärsuse

Poliitikute jaoks on aidanud hinnatõus muuta kulla atraktiivsemaks reservvaraks. See seab rõhu ka ideele, et mida rohkem on Hiinal kulda, seda atraktiivsemad on selle turud ja valuuta. Seda ajal, mil kapitali sissevool riiki on juba paranemas.

“Kui Hiina hoiab rohkem kulda, siis on ka jüaani usaldusväärsus suurem,” ütles analüüsifirma Hutong Researchi partner Guo Shan Bloombergile. “Kui ma olen investor ja ma tahan jüaani hoida, siis minu esimene küsimus oleks: mis juhtub selle väärtusega, kui ma seda pikka aega hoian? Mis juhtub sellega kriisi ajal? Ma tean, et keskpank on võimeline vajadusel seda valuutat toetama.”

Kuld võimaldab rahuldada Hiina aina kasvavat huvi alternatiivsete varade järele, mis aitavad dollari hegemoonia vastu võidelda. Sellele võivad kaasa aidata isegi niinimetatud stabiilsed krüptorahad (stablecoin) – digitaalsed valuutad, mis on seotud traditsiooniliste valuutadega. Peking on pikka aega olnud krüptorahade osas skeptiline, neid on nähtud pigem ohuna finantsstabiilsusele ja kapitalikontrollidele. Aga ökonomistid näevad nüüd muutuste tuuli, seda ajal, mil USA soovib tärkavad tehnoloogiad enda kontrolli alla saada.

“Hiina püüab osa globaalsest finantssüsteemist USA kontrolli alt välja saada,” ütles Soome Panga arenevate turgude instituudi juht Iikka Korhonen, kes uurib Hiina ja Venemaaga seonduvaid arenguid. “Washington on oma usaldusväärsust õõnestamas ning Peking näeb võimalust luua paralleelne kullasüsteem.”

Hiina poliitikud kasutavad ka teisi meetodeid, kuidas riigi finantsturge tugevadada. Selleks on leevendatud kapitalikontrolle ning loodud uusi maksesüsteeme. Samuti on avaldatud plaanid, kuidas kodumaised investorid saavad rohkem välismaa varadesse raha paigutada. Hiina tehnoloogiasektor on uuesti esile kerkimas ning see on meelitanud nii aktsia- kui võlakirjaturule rohkem globaalseid investoreid.

Sellegi poolest, kui rääkida püüdlustest jüaani positsiooni tugevadada riigi finantsturgude mõju suurendada – eriti toorainete puhul, mida Hiina tarbib väga suures koguses – on andmed jätkuvalt USA poole kaldu. Näiteks jüaanis nomineeritud vase- ja naftalepingute osakaal on dollaris nomineeritud lepingute kõrval jätkuvalt väiksed. Kuigi Peking teeb rahvusvahelise kaubanduse tehinguid järjest enam jüaanis, siis kolmandate riikide kaubanduse puhul pole jüaan domineerivale positsioonile ligilähedalgi.

Kulla puhul on Shanghai dollaril põhinevatele süsteemidele arvestatav alternatiiv. Aga Londoni kullaturu likviidsusest moodustab see vähem kui kümnendiku.

Inspiratsioon Londonist

Tundub, et Hiina on oma strateegias saanud inspiratsiooni just maailma suurimast kullaturust, mis asub Londonis. Briti impeeriumi hiilgeaegadel saabus suur osa maailmas kaevandatud kullast tehingute tegemiseks just nende pealinna. See võimaldas brittidel tugevadada oma õiguslikke, finantsilisi ja kaubanduslikke võrgustikke.

Londonis olid olemas varahoidlad, rafineerimise standardid ning turuhinnad. London Good Delivery Standard oli brittide loodud standard, mis tagas, et kuld on teatud puhtusega ning see pärineb akrediteeritud rafineerimistehasest. See standard võimaldas suurte mahtudega efektiivselt tehinguid teha. Mida rohkem kuld omanikku vahetas, seda rikkamaks Londonis saadi. Ja sellega liitusid ka teised globaalsed tegijad.

London on ka täna kõige suurem spot-turg maailmas. Kümme aastat tagasi avati Shanghai börsil jüaaniga kauplemine rahvusvahelistele investoritele, aga sellegi poolest on Hiina Londonist jätkuvalt kaugel maas.

“Londoni positsiooni püsimise taga on pikaajaline pärand,” ütles väärismetallide kauplemisplatvormi BullionVaulti uuringute direktor Adrian Ash. “Seda on raske ületada, sest likviidsus läheb sinna, kus likviidsus on juba enne kõige tugevam.”

Londoni edule viitab eriti asjaolu, et paljude riikide keskpangad hoiavad oma kullavarusid just Londonis. Sellega kaubeldakse ja seda laenatakse välja Londonis. Tänaseks on Londoni hoidlates enam kui 8800 tonni kulda, millega Inglise Keskpank on New Yorgi Föderaalreservi järel teisel kohal.

Just seda soovib Hiina järele teha. Selle aasta alguses alustas Peking teiste riikidega kõnelusi, et nende keskpangad hoiaks oma kulda varahoidlates, mis on seotud Shanghai börsiga. Motiiv selleks on lihtne – kui Hiina hakkab hoidma teiste riikide reserve, siis kasvab ka nende sõnaõigus globaalsel turul. Ja see aitaks üles ehitada finantsarhitektuuri, mis oleks dollarist tunduvalt vähem sõltuvuses.

Kulla ajaloolisi hoiukohti on viimastel aastatel tabanud ka tagasilöögid. Mitmed riigid on oma turvalisuse tagamiseks USAst või Londonist koju toonud. Nende hulka kuuluvad nii Saksamaa, Poola, Holland kui ka Serbia.

Finantssüstem, kuhu sanktsioonid ei ulatu

Hiina pakkumised võivad olla ahvatlevad riikide jaoks, kes soovivad kasutada majandussüsteeme, kuhu sanktsioonid ei ulatu. Hiinast võib saada näiteks BRICSi riikide kullakauplemise keskus. Praeguseks moodustavad BRICSi riigid juba 40 protsenti maailmamajandusest.

Hiina liitlastele pole vaja meelde tuletada, et Inglise Keskpank ei ole nõus juba aastaid Venezuelale nende kulda tagasi andma.

Lõuna Aafrika Vabariigi keskpank nentis vastuses Bloombergile, et nemad soovivad oma reserve hoida optimaalses kohas. “Praegu on veel vara öelda, kas mõni alternatiivne süsteem vastab meie kriteeriumitele,” teatas keskpank.

Adrian Ash BullionVaultist ütles, et järgmine loogiline samm Hiina jaoks on lubada keskpankadel Shanghais hoitava kullaga kaubelda ja seda välja laenata. “Arvestades Hiina ambitsioone, siis oleks see loogiline,” nentis ta.

Asjaga kursis olevate inimeste sõnul on vähemalt ühe Aasia riigi keskpank avaldanud huvi oma kulda hoida just Hiinas.

Venemaa õppetund

Hiina on oma ajaloo vältel palju jälginud ka seda, kuidas Venemaa asju ajab. Eriti tähelepanelikult on uuritud Nõukogude Liidu kokkuvarisemise põhjuseid. Samuti püütakse aru saada, kuidas Venemaa on ennast finantsiliselt sanktsioonide vastu kindlustanud. Hiina on ju ka dollarist jätkuvalt sõltuvuses.

Venemaast sai maailma suurim kullaostja 2014. aastal, mil okupeeriti Krimm. Toona olid hinnad tunduvalt madalamal tasemel. Kullaostud on olnud üks võtmetähtsusega faktoreid, mis on aidanud Venemaal sanktsioonide laviini all finantsiliselt vee peal püsida. Pärast sõja algust on kulla hind enam kui kahekordistunud.

Kuld on Venemaa jaoks strateegiline ressurss, kirjutas Euroopa mõttekoda RAND eelmisel aastal avaldatud raportis. “Kulda on nähtud kui vastust majanduslikule ebakindlusele,” ütles raportit koostanud analüütik John Kennedy.

Hiina on lainetena kulda rohkem soetanud alates 2015. aastast. Hiina on juba 11 kuud järjest kullareserve suurendanud. Samal ajal on vähendatud oma reservides USA riigivõlakirjade mahtu. Võrreldes 2015. aastaga on need vähenenud 41 protsendi võrra.

Mõned analüütikud räägivad, et Hiina varjab suurt osa kullaostudest, aga ametlikke andmeid vaadates moodustab kuld vaid 9 protsenti Hiina reservidest. Maailma riikide keskmine on aga 20 protsendi juures, selgub Maailma Kullanõukogu andmetest. USA reservid on Hiina omadest kolm korda suuremad.

Metalli hind peaks samuti Pekingi tähelepanu tõmbama. Gravitatsiooni eirav hinnatõus on viinud kulla uutesse kõrgustesse ja isegi, kui selle sära lähipäevil taandub, siis pikaajalised hinnatõusu põhjused on püsivad. Keskpangad jätkavad kulla kokkuostmist ning erainvestorite portfellides on veel kullal ruumi kasvada. Näiteks kulla börsil kaubeldavate fondide mahud pole 2020. aasta tippe veel ületanud. Kui vaid 1 protsent eraomanduses olevaid USA riigivõlakirju müüakse maha ja saadud raha liigub kulda, on see piisav, et viia kulla hind 5000 dollarini untsist, prognoosib investeerimispank Goldman Sachs.

“Hiina räägib alternatiivsetest maksesüsteemidest uue kindlustundega,” ütles Kennedy. “Ja kuld on mängib seal võtmetähtsusega rolli.”