Maailma suurim riskifond valmistub pikaajaliseks stagflatsiooniks

Pilt: Shutterstock

20.09.2022

Maailm, kus majandus ei kasva, aga kaupade ja teenuste eest tuleb maksta aina kõrgemat hinda. Selline saab meie reaalsus tõenäoliselt sellel kümnendil olema, ütles maailma suurima riskifondi Bridgewater Associatesi investeeringute peastrateeg Rebecca Patterson. Nemad valmistuvad pikaajaliseks stagflatsiooniks – selliseks, mida me pole näinud üle 50 aasta. Varasid, millel sellises keskkonnas hästi läheb, on aga vähe.

Nendeks varadeks on inflatsiooniga korrigeeritud võlakirjad, kuld ja toorained tervikuna. Aktsiatel on sellises keskkonnas aga tavaliselt kehvemini läinud, ütles Patterson portaalile Pensions&Investments antud intervjuus.

Stagflatsioon on periood, kus majanduskasv on kesine, aga inflatsioon on kõrge. Kokku on see pandud sõnadest stagnatsioon ja inflatsioon.

„Tekib küsimus, kui tõenäoline stagflatsiooni stsenaarium on? Kas see keskkond saab olema siin ka 3 või 5 aasta pärast? Võib-olla on see juba läbi? Meie ei saa kindlad olla, aga selle tulemi tõenäosus on suurem kui viimase mitmekümne aasta jooksul,“ ütles Patterson.

Tema arvates tekitavad pikaajalist inflatsiooni majanduse struktuursed muutused, milliseid meil pole varem olnud. Nendeks on deglobaliseerumine ja rohepööre.

Inflatsioonilised jõud on püsivad

Globaliseerumine on viimase paarikümne aasta jooksul olnud pigem deflatsiooniline jõud, mis on hindadele survet avaldanud – selle käigus on tootmist viidud teistesse riikidesse, kus see on odavam. Nüüd on olukord Pattersoni sõnul muutumas.

„Kui vaatame pingeid Venemaa ja Hiinaga ning pandeemiat, siis ettevõtete jaoks on tekkinud motivatsioon see protsess ümber pöörata. Nende jaoks on lisaks tootmiskuludele tähtsaks muutunud ka see, et tarneahelad oleks kindlustatud,“ selgitas ta.

See tähendab aga, et tootmine tuuakse kodumaale või lähedal asuvatesse riikidesse. Võrreldes minevikuga on see Pattersoni sõnul suur muutus.

Teiseks tähtsaks faktoriks on rohepööre. Selle läbiviimine võtab aega aastaid ning see on inflatsiooniline, sest fossiilkütuste kasutamine muudetakse kallimaks. „Ja kui me vähendame mustema energia pakkumist, siis hinnad tõusevad,“ selgitas ta.

Mõlemad faktorid loovad struktuurse ja pikaajalise inflatsioonisurve, mida varem läänemaailmas ei olnud. „Seega neid faktoreid tuleb lisaks tsüklilistele faktoritele arvesse võtta. See paneb meid uskuma, et stagflatsioon on reaalne risk.“

Toorainehindade pikaajaliste tsüklite kohta ja sellest, kuidas need hindu mõjutavad, saad pikemalt lugeda siit.

Millised varad pakuvad kaitset?

Suuresti tekitab stagnatsiooni asjaolu, et inflatsiooniga võitlemiseks tõstavad keskpangad intresse, mis jahutab majandust. Inflatsioon püsib samal ajal aga kõrgel. Viimane selline periood oli 1970ndatel, mil läänemaailmas oli naftakriis, loobuti kullastandardist ning suuri kulutusi nõudis ka Vietnami sõda.

Pattersoni sõnul ei ole stagflatsioon garanteeritud, aga selle tõenäosus on väga kõrge. Sellises keskkonnas on kuld üks parimaid investeeringuid. „Stagflatsioon on reaalne risk, inimestel on vaja võtta samm tagasi ja küsida, kas mul on portfellis selliseks juhuks piisavalt kaitset. Kas ma olen haavatav?“ ütles ta.

Ta usub, et kuld on praegust keskkonda arvestades odav. Lisaks Hiina ja India nõudlusele saab nõudlus olema tugev ka tema kodumaal ehk USAs. „Inimesed tahavad kulda, et kaitsta ennast inflatsiooni vastu. See ei ole ainuke põhjus ostmiseks, aga see on suur põhjus.“

Patterson tõi välja ka mõned teised varad, mis tema hinnangul võiksid tõusta – näiteks väärtpaberid, mis on korrelatsioonis inflatsiooniga. Nendeks on näiteks inflatsiooniga korrigeeritud võlakirjad (maksavad intressi vastavalt inflatsioonile) ja mõned aktsiaturud väljaspool USAd.

Näitena tõi ta välja Hiina aktsiaturud, mille hinnatasemed on „atraktiivsed“ ning need on heaks viisiks, kuidas oma investeeringuid hajutada. Üleüldiselt on Bridgewater aktsiaturgude suhtes negatiivselt meelestatud, olgu selleks USA või Euroopa turud.

Kaalul on usaldus keskpankurite vastu

USA Keskpank on Pattersoni hinnangul aga keerulisse olukorda sattunud. „Föderaalreserv on sattunud väga vastikusse olukorda. Kui nad tõstavad intresse liiga palju, siis nad teravdavad majanduslangust,“ ütles ta. „Kui nad seda piisavalt ei tee, siis nad ei saa inflatsiooni kontrolli alla ja siis satub löögi alla nende endi usaldusväärsus.“

Ta lisas, et Föderaalreservi ametnikud tõstavad tõenäoliselt intresse seni, kuni inflatsioon kontrolli alla saadakse. See tähendab, et sügavama majanduslanguse risk on kõrge. Turud seda hindadesse täielikult arvestanud aga ei ole.

Autor: Mait Kraun