Poola plaanib kullareservide abil rahastada F-35 hävitajate ostu

09.03.2026
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Poola keskpanga juht tegi ettepaneku müüa ajutiselt osa riigi kullareservidest ja rahastada saadud rahaga riigi sõjaväe tugevdamist. Plaani kohaselt ostetaks kuld hiljem tagasi ning reservide suurendamist jätkatakse ka tulevikus.

Keskpank loodab kullamüügiga teenida kokku 48 miljardit zlotti (ca 11 miljardit eurot). Praeguste turuhindade juures tähendaks see ligi 80 tonni kulla müümist. Täpset mehaanikat, kuidas kulda müüakse ja seejärel tagasi ostetakse, ei avaldatud.

Keskpanga juht Adam Glapinski tegi vastava ettepaneku eelmise nädala kolmapäeval toimunud kohtumisel riigi presidendi Karol Nawrockiga. Poola president on seda sammu toetamas, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed eelmise nädala alguses Bloombergile.

Sellise otsusega kaasneks aga mitmeid juriidilisi piiranguid. Keskpank ei või nimelt Poola seaduste järgi valitsust otseselt rahastada. Samas on nad kohustatud oma iga-aastase netokasumi riigieelarvesse kandma. Samuti ei pruugi sellist sammu toetada peaminister Donald Tusk, kes soovib relvade ostmiseks kasutada Euroopa Liidu ühist laenufondi.

Glapinski ütles presidendile, et keskpank võib osa kullast maha müüa ja kasumid riigieelarvesse kanda. Hiljem ostetaks kuld keskpanga bilanssi tagasi. Glapinski kinnitas neljapäeval, et sellise plaani kallal tõesti töö käib. Detaile keskpanga juht aga ei avaldanud.

„Kui me usume, et ameeriklaste F-35 on Poola õhujõudude jaoks väga head ja need on tehnoloogiliselt parimad maailmas, siis me saame kasutada seda plaani nende ostmiseks,“ ütles president Nawrocki, viidates keskpanga koostatavale plaanile.

Maailma suurim kullaostja

Poola keskpank oli mullu ametlikult maailma riikide seas suurim kullaostja, soetades kokku 102 tonni kulda. Praeguseks ulatuvad poolakate reservid 550 tonnini. Keskpanga juhtkonna liige Artur Sobon ütles jaanuaris, et plaan on viia keskpanga varud 700 tonnini, sest nemad ootavad geopoliitiliste pingete teravnemist.

Täpset mehaanikat, kuidas kullareserve ajutiselt müüakse ning seejärel taastatakse, ei ole avaldatud. Üks võimalus oleks luua seadus, mis võimaldaks keskpangal kullareservid kõrgemal tasemel ümber hinnata ja tekitada seeläbi bilanssi kasumi. Nimelt hoiavad keskpangad kulda bilansis tihtipeale soetusmaksumuses, mitte turuhinnas. Kasumi saaks seejärel valitsusele likviidsetest vahenditest üle kanda.

Teine võimalus on kasutada swap-lepinguid. See tähendab, et kuld müüakse mõnele kullapangale (näiteks JPMorgan või HSBC) kohustusega see hiljem tagasi osta. Praktikas tähendaks see, et Poola vahetab 80 tonni kulda 13 miljardi dollari vastu ning lubab selle kulla hiljem tagasi osta. Kuna keskpangal oleks legaalne kohustus kuld tagasi osta, siis jääks see ikkagi keskpanga bilanssi ning varude maht ei väheneks.

Glapinski ütles neljapäeval toimunud pressikonverentsil, et kui ettepanek läbi läheb, siis keskpanga reservid ei vähene. Tema sõnul on vaja täpsed detailid veel välja töötada, kuid eesmärgiks oleks Poola kaitsevõimekuse parandamine.

Keskpangad ostsid mullu kokku 863 tonni kulda. Pikaajaliselt ei tohiks Poola otsus kulla hinda negatiivselt mõjutada, sest keskpank plaanib reserve praeguselt tasemelt veelgi suurendada. Lühiajaliselt võib sellel olla negatiivne mõju. Selle ulatust on aga raske hinnata, sest täpset mehaanikat, mille alusel kullareserve ajutiselt müüakse, pole teada.