Poola plaanib kullareservide abil rahastada F-35 hävitajate ostu

09.03.2026
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Poola keskpanga juht tegi ettepaneku müüa ajutiselt osa riigi kullareservidest, millega oleks võimalik rahastada riigi sõjaväe tugevdamist. Kuld plaanitakse aga hiljem tagasi osta ning jätkata reservide suurendamist.

Keskpank loodab kullamüügiga teenida kokku 48 miljardit zlotti (ca 11 miljardit eurot). Praeguste turuhindade juures tähendaks see ligi 80 tonni kulla müümist. Täpset mehaanikat, kuidas kulda müüakse ja seejärel tagasi ostetakse, ei avaldatud.

Keskpanga juht Adam Glapinski tegi vastava ettepaneku eelmise nädala kolmapäeval toimunud kohtumisel riigi presidendi Karol Nawrockiga. Poola president on seda sammu toetamas, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed eelmise nädala alguses Bloombergile.

Muidugi kaasneb selle sammuga mitmeid juriidilisi piiranguid. Keskpank ei või Poola seaduste järgi otse valitsust rahastada, aga nad on kohustatud oma iga-aastase netokasumi riigieelarvesse kandma. Samuti ei pruugi sammu toetada peaminister Donald Tusk, kes soovib relvade ostmiseks kasutada Euroopa Liidu ühist laenufondi.

Glapinski ütles presidendile, et keskpank võib osa kullast maha müüa ja kasumid riigieelarvesse kanda. Seejärel ostetakse kuld tagasi keskpanga bilanssi. Glapinski kinnitas neljapäeval, et sellise plaani kallal tõesti töö käib, aga detaile ta ei avaldanud.

„Kui me usume, et ameeriklaste F-35 on Poola õhujõudude jaoks väga head ja need on tehnoloogiliselt parimad maailmas, siis me saame kasutada plaani nende ostmiseks,“ ütles president Nawrocki, kes viitas plaanile, mida keskpank hetkel koostab.

Maailma suurim kullaostja

Poola keskpank oli mullu ametlikult maailma riikide seas suurim kullaostja, soetades kokku 102 tonni kulda. Praeguseks ulatuvad nende reservid 550 tonnini. Keskpanga juhtkonna liige Artur Sobon ütles jaanuaris, et keskpank varud viia 700 tonnini, sest nemad ootavad geopoliitiliste pingete teravnemist.

Täpset mehaanikat, kuidas kullareserve ajutiselt müüakse ning seejärel taastatakse, ei ole avaldatud. Üks võimalus on ka luua seadus, mis võimaldab keskpangal kullareservid kõrgemal tasemel ümber hinnata, mis tekitaks bilanssi kasumi. Nimelt hoiavad keskpangad kulda tihtipeale bilansis soetusmaksumuses, mitte turuhinnas. Selle kasumi saab seejärel valitsusele  likviidsetest vahenditest üle kanda.

Teine võimalus on kasutada swap-lepinguid. See tähendab, et kuld müüakse mõnele kullapangale (näiteks JPMorgan või HSBC) kohustusega see hiljem tagasi osta. Praktikas tähendaks see, et Poola vahetab 80 tonni kulda 13 miljardi dollari vastu ning lubab selle kulla hiljem tagasi osta. Kuna keskpangal on legaalne kohustus kuld tagasi osta, siis jääb see ikkagi keskpanga bilanssi ning varud ei vähene.

Glapinski ütles neljapäeval toimunud pressikonverentsil, et kui ettepanek läbi läheb, siis keskpanga reservid ei vähene. Tema sõnul on vaja veel detailid välja töötada, et keskpangal oleks võimalik Poola kaitsevõimekuse parandamist rahastada.

Keskpangad ostsid mullu 863 tonni kulda. Pikaajaliselt ei tohiks Poola otsus kulla hinda negatiivselt mõjutada, sest keskpank plaanib reserve praeguselt tasemelt veelgi suurendada. Lühiajaliselt võib sellel olla negatiivne mõju, aga selle ulatust on raske hinnata, sest täpset mehaanikat, mille alusel kullareserve ajutiselt müüakse, pole teada.