Rahamass on pärast suurt langust uuesti kasvule pööranud: mida see näitab?

12.01.2024
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

USA rahamass, mis langes veel 2023. aasta lõpus kiireimas tempos alates sajanditagusest suurest depressioonist, tõusis novembris neljandat kuud järjest. Enne eelmisi majanduskriise on rahamassi kasv kõigepealt aeglustunud ja kriis on tihtipeale saabunud just pärast rahamassi tõusule pöördumist.

Rahamassi kasv on kiirenenud nüüd juba neli kuud järjest, mis juhtus viimati 2022. aasta oktoobris. Praegune trend viitab sellele, et ajalooline trend, kus rahamass oli suures languses, on pöördunud. Eelmise aasta novembris suurenes rahamass aastases võrdluses kokku 3,73 protsenti, viimati oli aastane kasv nii kiire 2022. aasta augustis. 2023. aasta novembris langes rahamass aastases võrdluses 3,3 protsenti.

Kõige laiem rahamassi mõõdik – M2 – langes USAs 2022. aasta aprillist kuni 2023. aasta oktoobrini kokku 5 protsenti. See langustrend on nüüd läbi saanud ning rahamass on kasvama hakanud ka aastases võrdluses. Rothbard-Salerno rahamassi mõõdik, mille on välja töötanud Murray Rothbard ja Joseph Salerno, kukkus vahepeal aastases võrdluses enam kui 10 protsenti.

Rahamassi langus võib ennustada majanduslangust

Rahamass on indikaator, mis peegeldab majandusaktiivsust ning võimaldab teatud määral ka majanduslangusi ette ennustada. Buumi ajal kipub rahamass kiiresti kasvama, sest kommertspangad annavad välja rohkem laenusid. Majanduslanguste eel kipub rahamass aeglasemalt kasvama või hoopis kukkuma, sest laene võetakse vähem ning aktiivsus on madalam.

Rahamassi kasvu peatumine või langus kipubki toimuma mõni aasta enne majanduslangust. On oluline aru saada, et rahamass ei pea majanduslanguse ennustamiseks tingimata langema, vaid piisab ka aeglustumisest. Austria koolkonna majandusteadlase Ludwig von Misese töödest on välja tulnud, et majanduslangustele eelneb tihtipeale vaid rahamassi kasvu aeglustumine.

Ryan McMaken kirjutab Misese Instituudi kodulehel, et majanduslangused saavad ilmsiks alles pärast seda, kui rahamassi kasv on uuesti kiirenema hakanud. See juhtus nii 1990ndate alguse majanduslanguse puhul, enne tehnoloogiamulli lõhkemist 2001. aastal ning 2008. aasta suure kriisi eel. Praegune trend võib just viidata majanduslanguse peatsele tulekule.

2022-2023 aastatel toimunud rahamassi langus tulenes arvatavasti Föderaalreservi agressiivsest intressimäärade tõstmisest ning rahatrüki vastasest protsessist, mille käigus hakati riigivõlakirjade ostmise asemel neid turule müüma. Pärast koroonakriisi toimunud rahatrükk toimis nõnda – keskpank lõi uut raha ja ostis selle eest riigivõlakirju. Inflatsiooni kiirenemisel hakati neid võlakirju omakorda müüma, mis tähendas, et sama raha hakati ringlusest ära korjama.

Pärast koroonakriisi on rahamassi kasv olnud meeletu

Kuigi rahamass oli vahepeal suures languses, siis viimase viie aasta kasv on olnud pikaajalisest trendist (aastakümned) siiski kiirem. Selleks, et normaalse trendi juurde naasta, peaks rahamass langema veel 3 triljoni dollari võrra. Ja 2020. aasta jaanuariga võrreldes on rahamass jätkuvalt 35 protsenti kõrgemal.

Alates 2009. aastast on Föderaalreservi M2 rahamassi mõõdik kasvanud 150 protsenti. Praegu on ringluses oleva raha hulk kasvanud 21,45 triljoni dollarini. Peaaegu kaks kolmandikku rahamassist on tekkinud juurde viimase 13 aasta jooksul.

Tundub, et Föderaalreservil pole rahamassi kasvuga probleeme. Seda vaatamata asjaolule, et inflatsioon ei ole naasnud keskpanga eesmärgi juurde. Keskpanga eesmärgiks on 2protsendiline aastane inflatsioon, praegu on erinevad inflatsiooninäitajad 3 protsendi juures. Kuna rahamass on uuesti kasvama hakanud, võime pikaajaliselt oodata ka inflatsiooni kiirenemist.

Rahamassi kasv on vajalik võla devalveerimiseks

Üks põhjustest, miks Föderaalreserv on juba praegu rahamassi suurendamas, on USA riigivõlg. Prognoositakse, et tänavu võib USA valitsuse eelarve puudujääk ulatuda 3 triljoni dollarini, mis paneb riigi rahanduse tõsise surve alla ning surub võlakirjade pealt makstavat intressi üles.

Tõenäoliselt eeldab rahandusministeerium, et Föderaalreserv sekkub, sest riik maksab võla pealt aina suuremat intressi. Seega on keskpank sunnitud rahamassi kasvatama, sest see leevendab riigi rahanduslikku olukorda. Mida rohkem on raha ringluses, seda lihtsam on igat triljonit võlga tagasi maksta.

Vaatamata sellele, et keskpank soovib USA riigivõla intresse alla tuua, on USA 10aastaste riigivõlakirjade tootlus intresside langetamise ajal hoopis tõusnud. Samal ajal, kui keskpank on viinud baasintressi 5,25-5,5 protsendi vahemikust 4,25-4,5 protsendi vahemikku, on USA 10aastaste riigivõlakirjade pealt makstav intress kasvanud 3,7protsendilt 4,7protsendini. Sellist asja pole juhtunud USAs aastakümneid.

See on erakordne protsess, sest näitab investorite usalduse vähenemist nii Föderaalreservi kui USA valitsuse suhtes. See näitab, et lõpuks määravad intressimäärasid turud, mitte keskpank.