Aasta kokkuvõte: kulla ja hõbeda hinnatõus oli poole sajandi suurim

07.01.2025
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Lõppenud aasta oli väärismetalli investorite jaoks erakordselt hea. Nii kulla kui hõbeda hinnad tõusid viimase poole sajandi kiireimas tempos. Teistpidi vaadatuna – valuutad kaotasid päris raha suhtes suure osa oma väärtusest.

Väärismetalle vedasid kõrgemale mitmed trendid. Järjest rohkem on esile kerkimas riigivõlgade ja -eelarvete probleem ning süvenemas on ka geopoliitiline polariseerumine. See on omakorda õõnestamas dollari reservvaluuta staatust.

• Kulla hind tõusis dollarites kokku 64,7% ning tegemist oli suurima aastase kasvuga alates 1979. aastast. Eurodes oli hinnatõus 45,2%.
• Hõbe kallines dollarites kokku 147,9% ning see on samuti suurim tõus alates 1979. aastast. Eurodes oli tõus 118,5%.
• Plaatina lisas dollarites 127,1% ning see on suurim tõus alates 1960ndatest, mil andmeid koguma hakati. Eurodes oli tõus 101,3%.

Investorid on turul juhtohjad enda kätte haaranud

Kulla kiire hinnatõus algas 2023. aasta lõpus, mil ületati 2020. aastal saavutatud hinnarekordid. Esimesel kahel aastal (2023-24) vedasid hinnatõusu peamiselt keskpangad. Keskpangad on viimase 4 aasta jooksul soetanud rekordkogustes kulda.

Lõppenud aastal võtsid turul juhtohjad üle aga investorid, kes hakkasid kulla osakaalu oma portfellides agressiivselt suurendama.

Seda näitab selgelt ka statistika. Huvi kasvas mullu järsult nii füüsilise kui virtuaalse kulla järele. ETFidesse voolas aasta esimese 11 kuuga 713 tonni kulda. Füüsiliste müntide ja kangide nõudlus ulatus aga ligi 1000 tonnini. Keskpankade nõudlus oli võrreldes eelnevate aastatega veidi tagasihoidlikum, kuid tunduvalt kõrgem kui viimase 10 aasta keskmine.

Kusjuures Aasia investorid hakkasid rohkem kulda ostma juba 2023. aasta lõpus. Euroopa ja USA investorid hakkasid positsioone märkimisväärselt suurendama alles 2024. aasta lõpus. Samuti on näha, et Aasia investorid eelistavad virtuaalsele kullale füüsilist.

Miks kulla hind niivõrd palju tõusnud on?

Minu hinnangul on kulla hinnatõusu taga kaks megatrendi. Esiteks on läänemaailmas (ning ka paljudes arenevates riikides) suured probleemid riigivõlgadega. Tuletan meelde, et riigivõlakirjad on kogu võlal põhineva rahasüsteemi vundamendiks. Riigivõlakirjades hoitakse kümnete triljonite dollarite ja eurode eest sääste. Mitte miljardite, vaid triljonite!

Kuna riigivõlakirjad on muutumas rahatrüki ja inflatsiooni tõttu aina ebaatraktiivsemaks, vaatavad investorid ja kekspangad aina rohkem traditsioonilise reservvara ehk kulla poole.

Teiseks on süvenemas ka geopoliitilised pinged. Selle tõttu on mõranemas nii euro kui dollari usaldusväärsus ning reservvaluuta staatus. See tähendab omakorda, et lääneriikide riigivõlakirjadest loobutakse järjest enam. Asendusena soetatakse poliitiliselt neutraalset kulda. See kajastub eelkõige keskpankade kullaostudes.

Varasemad turuloogikad on pea peale pööratud

Seda, kuidas riigivõlakirjad on kaotamas oma “turvavara” staatust, nägime hästi läinud aasta aprillis, mil USA president Donald Trump tuli välja laialdaste tariifidega. Otsus tekitas turuosalistes majanduslanguse hirmu. Tavapäraselt on investorid otsinud sellistel aegadel kaitset eelkõige riigivõlakirjadest. Nägime aga hoopis USA võlakirjaturul suurimat hinnalangust alates 2001. aastast. Kuld tõusis samal ajal 25 aasta kiireimas tempos.

Lisaks on kuld ennast lahti rebinud ka võlakirjade intressimääradest. Tavapäraselt on toiminud loogika, et kui võlakirjade intressid tõusevad, siis kulla hind satub surve alla. Seda põhjusel, et investorite raha liigub kõrgete intressimäärade keskkonnas garanteeritud tootlikkust pakkuvatesse võlakirjadesse. Võlakirjade ostuks vabastatakse kapital tihti aga just kulda müües. See loogika murti 2022. aasta lõpus – kuld on hüppeliselt tõusnud vaatamata sellele, et võlakirjade intressid on püsinud viimase 15 aasta kõrgeima taseme lähedal.

Kevadel toimunu oli selge signaal, mis näitas, et kullast on taas saamas peamine turvavara. Kuna struktuursed põhjused, miks kulla hind tõuseb, pole muutunud (ja lähiaastatel pole nende muutumist ette näha), siis ootan kulla hinnatõusu jätkumist ka uuel aastal.

Selleks, et kulla hinda märkimisväärselt kõrgemale viia, piisab vaid väikse osa kapitali liikumisest võlakirjadest kulda. Samuti on kulla osakaal investorite portfellides jätkuvalt suhteliselt väike, jäädes erinevate uuringute kohaselt USAs 1,5-2,5% vahemikku. Kusjuures umbes pooled institutsionaalsed investorid ei oma hetkel üldse kulda. Võrdluseks 1970ndate tipus oli kulla keskmine osakaal portfellides enam kui 10%. Tõusuruumi on seega veel küllaga.

Hõbe näitas parimat tootlust

Hõbeda hind tõusis mullu lausa 147,9%. Sellega oli hõbe ka läinud aasta suurim tõusja väärismetallide seas. Kui eelmise aasta alguses kauples unts hõbedat 29 dollari juures, siis uue aasta alguses maksab unts 77 dollarit. Tegemist oli suurima aastase kallinemisega alates 1979. aastast. Hõbeda tõusule aitasid kaasa nii kulla hinnatõus, investorite huvi kasv kui ka tööstusliku nõudluse suurenemine.

Väärismetallide tõusutsüklites on ajalooliselt kordunud üks konkreetne muster – kõigepealt hakkab üles liikuma kuld ning 1-2 aastat hiljem hakkavad liikuma teised väärismetallid, eesotsas hõbedaga. Hõbe on ajalooliselt tsükli kesk- ja lõpufaasis kulla tootlust ületanud. Just seda tsükli faasi olemegi alates eelmise aasta kevadest näinud. Sellest, kuidas hõbe võib nüüd hakata kulla tootlust märkimisväärselt ületama, kirjutasin juba juunis:

Hõbeda uus rekord? (juuni 2025)

Lisaks sellele, et hõbe pakub sarnaselt kullale investoritele kaitset keskpankade ja valitsuste kehvade rahapoliitiliste otsuste eest, on see oluline metall ka mitmes kasvavas majandusharus. Hõbe on oluline metall näiteks elektriautodes, tehisintellekti infrastruktuuris kui ka üleminekus roheenergiale (päikesepaneelid jm). Tööstusliku nõudluse perspektiivist saab pikemalt lugeda siit:

Hõbeda tööstuslik nõudlus

Oluline on ära mainida, et hõbe on üldpildis kõrgema riskiga investeering kui kuld. Hinnakorrektsioonide korral saab hõbe reeglina tugevamalt pihta. Vaatamata sellele ootan, et hõbe ületab kulla tootlust ka uuel aastal. Puudujääk füüsilise metalli turul on struktuurne ning kaevandused ei suuda tootmist piisavalt kiiresti suurendada, et nõudlusele järgi jõuda. Samuti on kriitilise tasemeni langenud ka börside varud. See võib lühikeses ja keskpikas perspektiivis tekitada turul tõsise pudelikaela efekti, millega võivad kaasneda hüppelised ja järsud hinnatõusud.

Plaatina turul ajaloo suurim tõus

Olulisuselt kolmas väärismetall – plaatina – kallines aastaga kokku 126,1%. Plaatina unts maksab hetkel 2235 dollarit. Tegemist on olnud suurima tõusuaastaga alates 1960ndatest, mil üldse turu kohta andmeid koguma hakati.

Sarnaselt hõbedale on plaatinale hoogu andnud puudujääk füüsilise metalli turul. Plaatina kaevanduste aastane toodang ulatub vaid 200 tonnini (sellest 75% toodetakse Lõuna-Aafrika Vabariigis). Võrdluseks – kulla aastane toodang on umbes 3600 tonni ehk 18 korda suurem. Ometigi kauples plaatina eelmise aasta alguses kullast umbes 70% madalamal. See oli ajalugu vaadates täielik anomaalia, sest plaatina on reeglina olnud oma harulduse tõttu kullast kallim. Plaatina võimalikust kiirest hinnatõusust kirjutasin juba juunis:

Plaatina hind hakkas tõusma

Uuel aastal ootan ka plaatina hinnatõusu jätkumist. On arvestatav võimalus, et plaatina taastab järgnevate aastate jooksul oma ajaloolise positsiooni väärismetallide hierarhias.

Täpsemad väärismetallide 2026. aasta hinnaprognoosid panen paika lähinädalatel.