Tavid kasutab küpsiseid, et tagada veebilehe piisav funktsionaalsus ning samuti selleks, et muuta meie veebilehe kasutamine lihtsamaks ja pakkuda isikupärastatud kasutajakogemust. Lugege täpsemalt meie küpsisepoliitika kohta siit.
Tavid kasutab küpsiseid, et tagada veebilehe piisav funktsionaalsus ning samuti selleks, et muuta meie veebilehe kasutamine lihtsamaks ja pakkuda isikupärastatud kasutajakogemust. Lugege täpsemalt meie küpsisepoliitika kohta siit.
Palun vali, milliseid küpsiseid lubad Tavidil kasutada
Küpsise nimi | Küpsise kirjeldus | Küpsise kehtivus |
---|---|---|
tavex_cookie_consent | Stores cookie consent options selected | 60 weeks |
tavex_customer | Tavex customer ID | 30 days |
wp-wpml_current_language | Stores selected language | 1 day |
AWSALB | AWS ALB sticky session cookie | 6 days |
AWSALBCORS | AWS ALB sticky session cookie | 6 days |
NO_CACHE | Used to disable page caching | 1 day |
PHPSESSID | Identifier for PHP session | Session |
latest_news | Helps to keep notifications relevant by storing the latest news shown | 29 days |
latest_news_flash | Helps to keep notifications relevant by storing the latest news shown | 29 days |
tavex_recently_viewed_products | List of recently viewed products | 1 day |
tavex_compare_amount | Number of items in product comparison view | 1 day |
Küpsise nimi | Küpsise kirjeldus | Küpsise kehtivus |
---|---|---|
chart-widget-tab-*-*-* | Remembers last chart options (i.e currency, time period, etc) | 29 days |
archive_layout | Stores selected product layout on category pages | 1 day |
Küpsise nimi | Küpsise kirjeldus | Küpsise kehtivus |
---|---|---|
cartstack.com-* | Used for tracking abandoned shopping carts | 1 year |
_omappvp | Used by OptinMonster for determining new vs. returning visitors. Expires in 11 years | 11 years |
_omappvs | Used by OptinMonster for determining when a new visitor becomes a returning visitor | Session |
om* | Used by OptinMonster to track interactions with campaigns | Persistent |
Küpsise nimi | Küpsise kirjeldus | Küpsise kehtivus |
---|---|---|
_ga | Used to distinguish users | 2 years |
_gid | Used to distinguish users | 24 hours |
_ga_* | Used to persist session state | 2 years |
_gac_* | Contains campaign related information | 90 days |
_gat_gtag_* | Used to throttle request rate | 1 minute |
_fbc | Facebook advertisement cookie | 2 years |
_fbp | Facebook cookie for distinguishing unique users | 2 years |
09.06.2025
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun
Hõbeda turul on toimumas kümnendite lõikes väga olulised liikumised. Kuna metalli fundamentaalne pilt on väga tugev, siis võib praegune hinnaliikumine viidata kiire tõusutsükli algusele.
Hõbeda hind sulgus 6. juunil kauplemispäeva lõpuks 35,98 dollaril untsist, mis on kõrgeim tase alates 2012. aasta veebruarist. Ühtlasi ületas hõbe eelmise aasta oktoobris saavutatud tipud.
Minu hinnangul on viimaste päevade liikumine väga oluline ning on arvestatav võimalus, et on alanud periood, kus hõbe ületab mõnda aega märkimisväärselt kulla tootlust. Sarnaselt kullale on hõbeda fundamentaalne pilt väga tugev. Nüüd on toimunud aga ka väga oluline läbimurre tehnilise pildi (graafiku analüüs) poolelt. Tehnilise pildi juurde tulen tagasi analüüsi teises pooles.
Väärismetallide praeguse tõusutsükli alguseks võib pidada 2022. aastat. Kiirem hinnatõus algas 2024. aasta alguses. Seni on hõbe selles tõusutsüklis kullale alla jäänud. Üldiselt kipubki hõbe väärismetallide tõusutsükli alguses kullale alla jääma. Küll aga on minevikust mitmeid näiteid, kus hõbe on kullale hiljem järele jõudnud ja selle tootlust periooditi mitmekordselt ületanud.
Seda nägime näiteks peale 2008. aasta finantskriisi ning peale 2020. aasta koroonakriisi algust. Mõlemal juhul olid väärismetallid juba mõnda aega tõusutsüklis olnud ning kuld oli mõlemal juhul tõusutsükli alguses kallinenud hõbedast kiiremini.
Pärast kõne all olevaid kriise olukord aga muutus. Näiteks ajaperioodil 2008-2011 kallines hõbe kullast kolm korda kiiremini, 2020. aasta märtsist kuni 2021. aasta jaanuarini kallines hõbe kullast kaks korda enam. Kui vaadata lühemaid ajavahemikke, leiame näiteid veel ning tingimata ei ole need seotud majanduskriisidega, kuigi suuremad tsüklilised muutused toimusid metallide hinnasuhtes just peale kriise.
Miks kuld väärismetallide tõusutsüklis üldse hõbedat tsükli algusfaasis ületab?
Esiteks – kuld on väärismetallide seas juhtiv metall – kogu maa peal leiduva kulla väärtus on umbes 10 korda suurem kui hõbeda oma. Samuti on kullaturg suurem ka plaatinast ja pallaadiumist. Kuld on vaieldamatult kõige olulisem väärismetall. Seetõttu on ka loogiline, et kulla hind liigub metallidest esimesena, juhtides kogu turu suunda.
Teiseks – kulda on hõbedast lihtsam hoiustada. Kui väärismetallid hakkavad kallinema ja nii-öelda tark raha turul ostma hakkab, siis tavaliselt sisenevad turule esmalt suured institutsionaalsed investorid. Kui tegemist on ostudega, kus investeeritakse füüsilisse metalli, siis tuleb arvestada ka alusvara hoiustamisega ning sellega seonduvate kuludega. Kuna üks kilo kulda maksab hetkel umbes 100 000 dollarit, samas kui kilo hõbedat maksab ca1200 dollarit, siis on kulla hoiustamine tunduvalt lihtsam ning odavam. Seega valivad institutsionaalsed investorid omale portfelli esmajärjekorras kulla.
Kolmandaks – kuld on oma turu suuruse ja ajaloolise profiili tõttu tunduvalt stabiilsem vara. Hinnakõikumised on väiksemad ning kuld aitab portfelli koguriski maandada. Hõbeda puhul on kõikumised suuremad, mille tõttu on ka riskid kõrgemad. Ebakindlatel perioodidel, kus on vaja varasid säilitada, kipub kuld olema investorite jaoks esmane valik.
Hõbe kipub aga tõusutsükli teatud faasis kulda tootluselt ületama. Peamiseks põhjuseks võib pidada seda, et kui kuld muutub järjest kallimaks, tuleb turule ka aina rohkem jaeinvestoreid, kes investeerivad väiksemate summadega (hõbe on madalama hinna tõttu kättesaadavam). Lisaks sellele hakatakse selles tõusutsükli faasis järjest rohkem teadvustama, et kuld ja hõbe on omavahel tugevas korrelatsioonis ning kulla „väiksem vend“ on kollase metalli suhtes alahinnatud. See toob tavaliselt kaasa hõbeda tsüklilised ja kiired hinnatõusud. Hõbe on jätkuvalt paljude investorite jaoks ka monetaarne metall.
Hõbe on oma profiililt kullast mõnevõrra erinev vara. Kõige suurem erinevus on see, et hõbeda nõudlusest moodustab tööstuslik nõudlus enam kui poole. Kulla puhul jääb tööstuslik nõudlus umbes 7 protsendi juurde kogunõudlusest. Seega on hõbe mõnevõrra tundlikum ka majandustsüklite suhtes.
Viimaste majanduskriiside ajal on hõbe seetõttu esialgu ka järsult odavnenud, tunduvalt enam, kui kuld. Ühelt poolt on selle põhjuseks hõbeda suurem volatiilsus, teiselt poolt majanduslangus. See on ka põhjus, miks nii 2008. kui ka 2020. aasta majanduskriiside alguses kulla ja hõbeda hinnasuhe nii järsult kasvas – hõbe odavnes nii dollarites kui ka kullas mõõdetuna.
Hetkel on hõbedaturul valitsemas suur puudujääk ehk kaevanduste tootmine jääb nõudlusele tunduvalt alla. Silver Institute’i tehtud analüüsist selgub, et mullu ulatus hõbeda puudujääk turul 149 miljoni untsini. Tänavuseks prognoositakse 117 miljoni untsi suurust defitsiiti. Kogunõudlus saab tänavu olema prognoosi kohaselt 1148 miljonit untsi.
Hõbe on oluline metall paljudes erinevates sektorites, eelkõige kasvavas tehnoloogiasektoris. See on nafta järel enim kasutusalasid omav tooraine. Eriti oluline on hõbe oma elektrijuhtivuse tõttu elektroonikatööstuse jaoks. Silver Institute prognoosib, et tänavu tõuseb elektroonikatööstuse nõudlus 466 miljoni untsini, moodustades hõbeda kogunõudlusest 41 protsenti. 2020. aastal oli elektroonikasektori nõudlus 321 miljonit untsi.
Lisaks sellele on hõbe jätkuvalt (sarnaselt kullale) monetaarne metall. Kuigi enamus keskpanku hõbeda reserve ei raporteeri, siis arvatakse, et näiteks Hiinal ja Indial on arvestatavad varud. Ainukesena on ametlike hõbedareservide olemasolu raporteerinud Venemaa. Üldiselt võib öelda, et keskpangad vaatavad hõbedat pigem kui tööstuslikku metalli.
Kuigi keskpankade huvi hõbeda vastu on leige, kasutavad paljud investorid hõbedat investeeringuna ning varade pikaajaliseks säilitamiseks. Hõbe on olnud sarnaselt kullale aastatuhandeid raha ning selle füüsikalised omadused toetavad hõbeda klassifitseerimist rahaks ka edaspidi. Erasektori investeerimisnõudlus (v.a keskpangad) moodustab hõbeda kogunõudlusest sarnaselt kullale umbes viiendiku. Hõbe liigub pikaajaliselt kullaga samas taktis ning nende hinnakorrelatsioon on kõrge.
Hõbeda pikaajaline fundamentaalne pilt on tugev, aga nagu eelnevast selgub, siis hõbe on majandustsüklite osas tundlikum kui kuld. Kuna tariifidega seoses on majanduslanguse hirmud märgatavalt kasvanud, siis on ka arvestatav risk, et hõbe saab võimaliku kriisi ajal tugevalt pihta. Seda on investeeringu kaalumisel oluline teadvustada.
Näiteks 2008. aasta sügiseks kukkus hõbe sama aasta alguse tippudega võrreldes 60 protsenti. Koroonakriisis kaotas hõbe vaid kuu ajaga 38 protsenti väärtusest. Nõnda suurtel langustel on tavapäraselt kaks põhjust. Esiteks, hõbe ongi palju volatiilsem kui kuld. Teiseks, hõbe sõltub tööstusliku nõudluse tõttu palju rohkem üldistest majandustsüklitest.
Seega on oluline mõista, et hõbedaturg on volatiilne ja muutustele tundlik. Kuid see kehtib ka ülespidiste liikumiste puhul. Kui hõbe tõusma hakkab, kipub ta seda tegema järskude hüpetega. Näiteks 2020. aasta koroonakriisi põhjade järel tõusis hõbeda hind vaid viie kuuga 150 protsenti. Kullaturul me võrdluseks selliseid liikumisi näinud ei ole.
Lähme tehnilise pildi juurde. Hõbe on viimastel päevadel ületanud olulised vastupanutasemed ja teinud seda küllaltki otsustavalt. Eelmisel nädalal ületas hõbe 34,5-36 dollari tasemel olnud vastupanutaseme, kus hõbe on käinud viimase aasta jooksul kaks korda. Lisaks sellele on äärmiselt oluline, et hõbe käis antud tasemel kolmel korral ka aastatel 2011-2012. Just sellest perioodist pärinevad viimased hinnatipud, kus hõbe tõusis 2011. aprillis ligi 50 dollarini untsist.
Oluline aspekt on ka see, et hõbe lõpetas eelmisel nädalal kauplemise vastupanutasemest kõrgemal. Reedesed hinnad on tehnilist pilti vaadates veidi tähtsamad. See annab mõnevõrra kindlust juurde, et seekordne läbimurre on otsustav. Muidugi on oluline ka mõista, et tehniline analüüs ei saa üksinda ennusta tulevikku. Kui kombineerida seda aga fundamentaalse analüüsiga, on tervikpilt hõbeda puhul üsna tugev.
Sarnane läbimurre toimus kullaturul 2023. aasta detsembris. Tollal ületati üle kolme aasta püsinud vastupanutase (2000-2080 dollari juures), millele järgnes mõned kuud kestnud külgsuunaline liikumine. Otsustav läbimurre saabus 2024. aasta märtsi alguses. Kirjutasin sellest toona korduvalt ka kullaturu analüüsides. Avaldasime selle kohta 2024. aasta märtsis ka tiktoki video, mida näeb allpool. Toona kauples kuld 2200 dollari juures, täna maksab unts kulda aga juba 3300 dollarit. Tõsi küll, toonane läbimurre oli tehniliselt veidi suurema kaaluga kui praegune hõbeda läbimurre.
@tavidgold 📈📊 Kuld on viimastel nädalatel kiiresti kallinenud ja jõudnud kõigi aegade rekordini. Miks see nii on? Majandusanalüütik Mait Kraun teeb pildi selgeks! #Tavid #kuld #kullastandard #majandus #eesti #eestitiktok #eestivideod ♬ original sound – Tavid
Kulla ja hõbeda hinnasuhe kasvas tariifidega seotud aprillikuise paanika ajal 107ni, mis on ajalooliselt äärmiselt kõrge tase. Pärast seda on hinnasuhe kiiresti allapoole liikunud ja praeguseks on see jõudnud 91,4 juurde. Siit võib aga toimuda tagasipõrge, sest just 90-92 tase võib kujuneda vastupanuks. Kui see murtakse, on järgmine oluline tase 75 juures, seejärel 60 juures. 60-65 tase on viimase sajandi ajalooline keskmine.
Ootan, et pikaajaliselt langeb suhe siiski edasi ja hõbe hakkab kulla tootlust mingil hetkel ületama. Seda oleme viimase sajandi jooksul näinud teatud perioodidel kõigi väärismetallide tõusutsüklite ajal. Kui vaadata pikemat pilti (5-12 aastat) võiks hinnasuhe minu hinnangul kukkuda 10-30 vahemikku. See on tase, kuhu hinnasuhe on viimaste suurte tõusutsüklite lõpuks jõudnud. See tähendaks vähemalt kolmekohalist hõbeda hinda.
Kui tuleme lühiajalisema pildi juurde tagasi, siis 34,5-36 dollari taseme murdumise järel pole hõbedal erilisi takistusi tõusmaks 45-50 dollari vahemikku. Just 45-50 dollari vahemikust pärinevad nii 1980. aasta maania kui ka 2011. aasta kõigi aegade rekordtasemed. 50 dollari tase võib aga kujuneda oluliseks vastupanutasemeks.
Kui arvestada siia juurde tugev fundamentaalne pilt, siis võib hõbe küllaltki kiiresti tõusta 45-50 dollari vahemikku. Muidugi tasub meeles pidada, et arvestada tuleks ka võimalike riskidega. Kui tänavu peaks saabuma majanduslangus või mingit sorti finantskriis, siis ilmselt näeme ajutiselt ka hõbeda järsku odavnemist. Samuti võime sarnaselt eelnevatele kriisidele näha sellises olukorras kulla ja hõbeda hinnasuhte järsku tõusu. Sellegi poolest on minu hinnangul tõenäosus järgnevate kuude ja aastate kiireks hinnakasvuks tõusnud, seda nii fundamentaalset kui tehnilist pilti vaadates.