Lisa hinnateavitus

Kuld tõusis novembris uue rekordini, pühapäeva öösel oli kullaturul 4 aasta olulisim sündmus

Avaldatud Mait Kraun kategoorias Kullamaailmast, Maailmast, Kogu uudisvoog või 08.12.2023
Kulla hind (XAU-EUR)
2146,51 EUR/oz
  
+ 0,93 EUR
Hõbeda hind (XAG-EUR)
27,00 EUR/oz
  
- 0,37 EUR

07.12.2023
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Kullaturul toimus pühapäeva öösel vastu esmaspäeva minu hinnangul viimase nelja aasta kõige olulisem sündmus – murti aastaid kestnud vastupanu tase, mis võib viia hinnad järgmisel aastal uutesse kõrgustesse. Lisaks sellele on märgata väga olulist trendi, kus reaalintresside mõju kullale on vähenenud.

Kulla hind tõusis novembris kokku 4,5 protsenti ja lõpetas kuu viimase päeva 2071,88 dollaril untsist, mis on ühtlasi uus kõigi aegade rekord. Eelmine hinnarekord pärineb 2020. aasta 6. augustist, mil kuld sulgus päeva lõpuks 2063,3 dollaril.

Reedesele hinnarekordile järgnes pühapäeva öösel (3. detsembril) vastu esmaspäeva erakordne hinnaliikumine, kus kuld kallines vaid tunni ajaga 77 dollari võrra ehk 3,7 protsenti. Taolisi liikumisi toimub kullaturul väga harva ja tavaliselt on need seotud mingite konkreetsete sündmustega. Näiteks nägime väga suuri lühiajalisi liikumisi nii Brexiti hääletuse tulemuste kui ka Ukraina sõja alguse ajal.

Seekord oli põhjus aga suuresti tehniline. Kulda on 2050-2070 dollari vahemikus olev tase juba ligi kolm ja pool aastat tagasi hoidnud – hind käis seal 2020. aasta augustis, 2022. aasta märtsis ning 2023. aasta mais.

Sellega moodustus väga tugev vastupanu tase, mille murdmine on kulla jaoks väga raskeks osutunud. Novembri viimasel päeval sulgus aga kuld napilt kõigi aegade rekordtasemel, samuti lõpetati rekordiga ka terve kuu. Samal päeval ütles Föderaalreservi juht Jerome Powell, et turud alahindavad võimalusi edasisteks intressimäära tõusudeks.

Kullale on reeglina taolised keskpanga sõnumid halvasti mõjunud, sest kõrgemad intressid muudavad kulla võlakirjadega võrreldes vähematraktiivseks (intressitõusudega kipub kaasnema võlakirjade tootluse kasv). Seekord oli aga täiesti vastupidi – kuld jõudis hoopis uue rekordini ning Powelli sõnad jooksid kullaturu kauplejate jaoks sisuliselt ühest kõrvast sisse ja teisest välja.

Seega novembri viimane päev näitas investoritele, et kullaturg on väga tugevas seisus ning võib olla murdmas 2050-2070 dollari taset. See tekitas pühapäeval kohe turgude avanemisel suure ostuhuvi, kus kuld tõusis päevasiseselt 2148,9 dollarini untsist, mis on mäekõrguselt uus päevasisene rekord.

Viimaste aastate kõige olulisem sündmus kullaturul

Kui tehnilist pilti vaadata, siis on see kullaturu jaoks viimaste aastate kõige olulisem sündmus – läbi murti ligi neli aastat püsinud tugevast vastupanu tasemest. Ja seda tehti küllaltki otsustavalt.

Tõsi, kulda tabas kohe pärast uusi tippe järsk langus, mis on viinud untsihinna tagasi 2030 dollari juurde. Samuti on mõnevõrra negatiivne see, et kuld ei suutnud takistuseks olnud ca 2070 dollari tasemest otsustavalt kõrgemale tasemele püsima jääda.

See tekitab mingi võimaluse, et tegemist oli nii-öelda võltsi läbimurdega (fake breakout) ning tase hakkab ka edaspidi toimima tugeva vastupanuna. Selline pilt vaatab aga ainult vastu graafikult, kus iga küünal näitab ühe päeva hinnaliikumist. Muidugi on ka siin näha väga tugevat päevasisest läbimurret:


Kui vaadata aga kuist graafikut, siis on läbimurre palju ilmselgem:

 

Kulla hinna kuine hinnagraafik (iga küünal näitab ühe kuu hinnaliikumist). Allikas: Tradingview.

Novembri viimase päeva rekord ning sellele järgnenud pühapäeva öine hinnaliikumine näitavad, et pigem on kuld sisenenud uude faasi, kus neli aastat kehtinud reeglid on murtud. Pühapäevane päevasisene liikumine oli lihtsalt niivõrd järsk ja otsustav, samuti on kuisel graafikul näha tugevat väljamurret. Seega pean pigem tõenäoliseks, et juba järgmine aasta näeme järjepanu kulla uusi hinnarekordeid ning hindade jaoks ka uut platood ja tehnilise struktuuri moodustumist.

Seda teesi toetab ka asjaolu, et pühapäeva öösel ei toimunud midagi erakordset (nt mõni sõda või suur sündmus turgudel), millega kaasnevad liikumised kipuvad olema lühiajalised ja järsud (ja millega võivad kaasneda nii-öelda võltsid läbimurded). Näiteks võib taolisi asju märgata geopoliitiliste sündmuste puhul, mille kohta saab pikemalt lugeda siit.

Muidugi võib hind enne uue platoo moodustumist taanduda, kuna on alates oktoobri algusest väga kiiresti üles liikunud. Sellegi poolest on otsustav tase ületatud ja kui vaadata fundamentaalseid faktoreid ja tehnilist pilti, siis võime küllalt kiiresti jõuda 2300-3000 dollari vahemikku.

Kullaturu seni kehtinud paradigma võib muutumas olla

Kuigi Föderaalreservi juht andis novembri lõpus märku, et intressitõusud ei pruugi sugugi läbi olla, ootavad turud tuleva aasta esimeses pooles juba intresside langust. Tundub, et turud pidasid Powelli ütlusi pigem bluffiks ning neid ei võetud tõsiselt.

Traditsiooniliselt on kulla hind keskpikas perspektiivis sõltunud suuresti USA riigivõlakirjade reaaltootlusest (inflatsiooniga korrigeeritud intressitootlus) ning dollari kursist. Kui mõlemad langevad, mõjub see kulla hinnale positiivselt ja vastpidi. Võlakirjade reaaltootluse ja kulla hinna suhtest saab pikemalt lugeda siit.

Huvitav on aga asjaolu, et viimase aasta jooksul on märgata, kuidas kulla hind on reaalintresside liikumisest mõnevõrra eemaldunud. Minu hinnangul on tekkimas uus paradigma, kus kulla hind ei sõltu enam niivõrd palju reaalintressidest ja dollari kursist.

Reaalintressid tõusid novembris kõrgeima tasemeni alates 2008. aasta finantskriisist. Mida tegi kuld samal ajal? Tõusis silma pilgutamata uute rekorditeni. Tõsi, suuresti mõjutavad turgu ka ootused ehk intressimäärade oodatav suund tulevikus, mis on pigem alla. Sellegi poolest on taoline eraldumine reaalintressidest märkimisväärne.

Viimati, kui reaalintressid olid nõnda kõrgel, maksis kullaunts enam kui poole võrra vähem (ca 900 dollarit untsist).

Tundub, et kulda on rohkem mõjutama hakanud fundamentaalsed faktorid, milleks on füüsiline nõudlus (eelkõige keskpankade poolt), riikide vastutustundetu eelarvepoliitika ja võlakoormad, igale kriisile järgnev keskpankade rahatrükk (ning likviiduse suurendamine süsteemis) ning pikaajaline inflatsioon ja stagflatsioon.

Lugemissoovitus Teile