Analüüs: USA eelarvepoliitika tüürib ohtliku võlaspiraali poole

27.11.2023
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

USA valitsus on eelarve puudujääki majanduse “heal” ajal suurendamas ja riigivõlg kasvab tohutu kiirusega. Samal ajal tuleb selle võla pealt maksta aina kõrgemat intressi. Taolisel kursil jätkates liigub riik selgelt võlaspiraali poole.

USA valitsus on meeletut kulutamist jätkamas, vaatamata sellele, et riigi tulud on viimase aasta jooksul langenud. Mida see tähendab järgmise kriisi kontekstis ja kuidas USA liigub vältimatult võlaspiraali poole?

USA rahandusministeerium septembrikuisest raportist selgus, et USA suurendas oma riigivõlga ainuüksi 2023. fiskaalaastal (fiskaalaasta lõppes 31. oktoobril) 1,7 triljoni dollari võrra. Nagu allpool olevalt graafikult näha, siis on see pärast koroonakriisi massiivset kulutamist uuesti kasvama hakanud. Kui koroonakriis välja arvata, on see USA riigieelarve praegu summaliselt ajaloo suurimas defitsiidis. Tõsi, kui võrrelda puudujääki SKPga, on see küll kriisiajast tagasihoidlikum, aga ajaloolisi andmeid vaadates kõrge.

Praeguseks on jõudnud USA riigivõlg juba 33 triljoni dollarini. Võrreldes koroonaviiruse pandeemiaga on võlg kasvanud enam kui 6 triljoni dollari võrra. Võrreldes 2008. aasta finantskriisiga on võlg paisunud 18 triljoni dollari võrra.

Kusjuures USA valitsuse riigieelarve tulud on viimase 12 kuu jooksul langenud 10 kuul. Samal ajal räägitakse palju sellest, kuidas USA majandus kasvas kolmandas kvartalis 4,9 protsenti ning on üllatavalt tugevas seisus. Kuulus majandusteadlane ja keinsianist Paul Krugman ütles, et majandus on “sürreaalselt heas seisus”.

Miks tulud vähenevad?

Mul tekib sellel teemal mitmeid küsimusi. Miks siis valitsuse tulud vähenevad? Miks peab valitsus eelarve puudujääki heal ajal järsult suurendama? Headel aegadel peaks ju defitsiiti vähendama või isegi riigieelarve plussi viima. Miks ei järgita klassikalist protsüklilist fiskaalpoliitikat, kus valitsus võiks puudujääki suurendada ainult majanduslanguste puhul? Biden on lubanud eelarve puudujääki järgmise kümne aasta jooksul vähendada. Miks ei ole sellega juba alustatud?

2023. fislaalaastal koguti CBO andmetel maksudena kokku 4,4 triljonit dollarit. See langes eelmise aastaga võrreldes 9 protsenti. Enim langesid üksikisiku tulumaksust saadavad tulud, ettevõtete tulumaksu laekumised vähenesid 1 protsendi võrra.

Minu jaoks on selge, et USA valitsuse vastutustundetu kulutamine, krediitkaartide võla kasv (millest tuleneb tarbimise kasv) ja mitmed teised illusioonid peidavad Ühendriikide majanduse tegelikku nõrkust, mis väljendub ka maksulaekumiste halvenemises.

Mitmed näitajad, nagu intressikõvera pöördumine, raha hulga langus majanduses ning juhtivad majandusindikaatorid viitavad halvale ajale majanduses. Kirjutasin sellest pikemalt Postimehes ilmunud arvamusloos. Mis teeb USA valitsus siis? Suurendab defitsiiti 1,7 triljoni dollari asemel 4 triljoni dollarini? Kes on nõus neile sellises koguses laenu andma? Kui võlakirjade pakkumine suureneb, aga nõudlus jääb samaks, siis ju hinnad langevad ja intress tõuseb.

Mis see võla kasv ikka tähendab?

Võiks mõelda, et mis see võla kasv ikka tähendab? USA on ju aastaid oma võlakoormust vastutustundetult suurendanud. Kui 1980. aastal oli see 30 protsenti SKPst, siis praeguseks on see jõudnud 33 triljoni dollarini ehk moodustab umbes 120 protsenti SKPst.

Väga suur erinevus, millele olen ka varem tähelepanu pööranud, on intressimäärad. 1980ndatest kuni 2020. aastani olid intressimäärad langustsüklis, mis võimaldas uusi laene võtta madalama intressiga. See tähendab, et uute laenude ja laenukoormuse tõus ei tähendanud erilist intressimaksete tõusu, sest intressid olid pikaajaliselt languses. Valitsuse kulutuste ja eelarve puudujäägi kasv on alati sõltunud sellest, et võlgasid saab võtta aina madalama intressiga. Nüüd on see muutunud.

40 aastat kestnud intresside langustsükkel, mis võimaldas aina kõrgemaid võlatasemeid teenindada, on pöördunud ja ees ootab intressimäärade pikaajaline tõusutsükkel. Arvatavasti tähendab see ka võlal põhineva rahasüsteemi lõppu või ümberstruktureerimist, aga see on juba pikem teema.

Me oleme jõudnud pöördepunkti, kus intressimäärad on väga kiiresti tõusma hakanud, millega on kaasnenud eelnevalt mainitud riigivõla intressimaksete plahvatuslik kasv. Ja see ei toimu ainult USAs vaid ka Euroopas ja paljudes teistes riikides. Kogu maailm on selle 40 aasta jooksul ennast lootusetult lõhki laenanud.

Aga me saame ju jälle intresse langetada ja raha trükkida?

Kui majanduse olukord peaks halvenema, siis arvatakse, et Föderaalreserv tõttab appi ja hakkab intressimäärasid alandama ning raha trükkima. See peaks omakorda jällegi tooma kaasa riigivõlakirjade intresside languse, mis peaks võla teenindamise lihtsamaks tegema. Sama nägime ka 2020. aastal, kui USA 10aastaste riigivõlakirjade tootlus langes 0,5 protsendini. Uut laenu võeti ülimadala intressiga.

Siinkohal tuleb meeles pidada, et Föderaalreserv saab küll intressiturgu väga palju mõjutada, aga nad ei saa intresse dikteerida. Nad ei saa ignoreerida fakti, et suure koguse võla emiteerimisel kasvab pakkumine niivõrd järsult, et ostjaid ei pruugi piisavalt olla (või ollakse nõus ainult väga kõrge intressiga). Järsu intressitõusu (see muudaks võla teenindamise veelgi raskemaks) vältimiseks peab Föderaalreserv turule sekkuma ja sarnaselt 2020. aasta koroonakriisile suure osa võlakirjadest ise ära ostma.

Aga kust tuleb selleks raha? Arvasite õigesti, rahatrükist. Me teame, kuidas see eelmine kord lõppes – inflatsiooniga. Pole mingit põhjust arvata, et seekord midagi teisiti tehakse. Aga mida tähendab inflatsioon võlakirjainvestorite jaoks? Nende investeeringu reaaltootlus väheneb ehk nad hakkavad raha kaotama, sest valuuta väärtus kukub. Sellist olukorda ei ole investorid nõus kaua taluma ja võlakirjade pealt hakatakse nõudma inflatsioonist kõrgemat intressi.

Ehk saab intressid uuesti langema panna?

Võib arutleda, et ehk saab Föderaalreserv ise intressimäärad uuesti langema panna. Näiteks saab Föderaalreserv lisaks võlakirjade kokkuostmisele baasintressi alandama hakata, mis paneks langema ka riigivõlakirjade intressid. Lühiajaliselt võib see võimalik olla, aga sellisel juhul seisaksime silmitsi uue probleemiga, milleks on jällegi inflatsioon. Ka see variant tekitab olukorra, kus investorid soovivad riigivõla pealt kõrgemat intressi saada.

Aga ehk saab Föderaalreserv siis osta veelgi rohkem võlakirju? Ja selle nõudluse kaudu intressi alla viia? Jah, aga sellisel juhul näeme me veelgi suuremat inflatsiooni. Ja mida see tähendaks majanduse jaoks? Föderaalreserv peaks olema ju institutsioon, mille ülim eesmärk on inflatsiooni kontrolli all hoida?

Nokk kinni, saba lahti. See tähendab, et mõlemad suunad tähendavad lõpuks kõrgemaid intressimakseid riigivõla pealt. Praeguse võlakoorma juures on selge, et peagi tekivad USA valitsusel probleemid, mis panevad investorite usalduse väga tugevalt proovile.

Muidugi on olemas ka kolmas variant – valitsus vähendab oma kulutusi järsult ning tõmbab püksirihma koomale, mida ma pean poliitiliselt äärmiselt ebatõenäoliseks. Kuna majandus sõltub suuresti valitsuse kulutuste kasvust, siis tooks see variant kaasa arvatavasti sügava majanduskriisi. Ja kui meil tuleb sügav majanduskriis, siis jäävad süüdlaseks need, kes valitsuse kulutusi vähendasid. Poliitiliselt tekib siis ka surve rahatrükiks ning valitsuse kulutuste kasvuks, mis viib tagasi samasse punkti, kust alustati.

Praegune kurss viib selgelt võlaspiraali poole – see tähendab, et probleemi “lahendamiseks” on vaja aina rohkem võlgu võtta ja raha trükkida. See on äärmiselt irooniline, sest just need kaks asja on kõne all olevad probleemid tekitanud. Kuigi ajutiselt võib see jällegi toimida, siis pikaajaliselt on see tee hüperinflatsiooni ja majanduskatastroofi poole.