Maailmal on 91 triljoni dollarine probleem: poliitikud on pannud pea liiva alla

19.07.2024
Tõlkinud ja täiendanud: Tavidi analüütik Mait Kraun

Valitsused üle maailma on kasvatanud oma riigivõla kokku 91 triljoni dollarini – see maht on peaaegu sama suur, kui kogu maailma sisemajanduse koguprodukt, ehk kõigi Maa peal lõpptarbimisse jõudnud toodete ja teenuste hind ühe aasta jooksul, kirjutab CNN.

Võlakoorem on kasvanud nõnda suureks, et see ähvardab kogu läänemaailma heaolule ja elatustasemele laastavalt mõjuda.

Paljudes suurtes riikides on tänavu tähtsad valimised – valitakse nii parlamenti kui presidente. Sellegi poolest on otsustatud seda probleemi valimiskampaanias ignoreerida. Selle lahendamiseks on vaja ju rääkida maksutõusudest ja kulude kärpimisest. Mõnedel juhtudel antakse lubadusi, mille täitmine hoopis süvendaks probleemi või tooks kaasa uue finantskriisi.

Rahvusvaheline Valuutafond kordas juuli alguses oma hoiatust, et „USA kroonilise eelarve defitsiidiga tuleb koheselt tegutseda“. Investorid on sellel teemal rahutud olnud juba aastaid, jagades oma muret USA rahanduse pikaajalise trajektoori pärast.

„Jätkuvad defitsiidid ning võlakoorma kasv on praegu teinud sellest pigem juba keskpika perspektiivi probleemi,“ ütles maailma ühe suurima varahalduri Vanguardi intressimäärade uuringute juht Roger Hallam.

Investorid muutuvad ärevamaks

Võlakoormad kasvavad ning investorid muutuvad aina ärevamaks. Prantsusmaal on poliitiline segadus seda muret võimendanud, mille tõttu on riigi võlakirjade tootlused (intressid) kasvanud. Vaatamata sellele, et finantskriisi silmapiiril ei ole, nõuavad investorid paljudelt valitsustelt aina kõrgemat intressi, sest eelarvete puudujäägid on kerkinud uutesse kõrgustesse.

Kõrgemad intressikulud tähendavad, et valitsustel on oluliste avaliku sektori teenuste jaoks vähem raha. Samuti on vähem ressurssi kriisidega tegeleda, olgu selleks finants- või majanduskriisid, pandeemiad või sõjad.

Kui intressimäärad tõusevad, siis erasektori investeeringud langevad ning valitsustel on aina raskem majanduslanguse tasandamiseks võlakoormust suurendada.

Ameeriklaste võlaprobleemiga tegelemiseks on vaja makse tõsta või siirdemakseid vähendada, olgu selleks sotsiaal- või tervisekindlustus, ütles USA rahandusministeeriumi endine peaökonomist Karen Dynan. „Paljud poliitikud ei ole nõus rääkima rasketest valikutest, mida tuleb teha. Need on väga tõsised otsused ja võivad inimeste elusid oluliselt mõjutada.“

Harvardi ülikooli peaökonomist Kenneth Rogoff on nõus, et USA ja teised riigid peavad hakkama vastu võtma raskeid otsuseid. „Võlg ei ole enam tasuta,“ ütles ta CNN-ile.

Võlg kui tasuta lõuna

„2010ndatel hakkasid paljud akadeemikud, poliitikud ja keskpankurid uskuma, et intressimäärad jäävadki nulli. Levima hakkas arvamus, et võlg on tasuta lõuna,“ selgitas Rogoff.

„Selline suhtumine oli rumal, sest tegelikult saab valitsuse võlast mõelda kui ujuva intressimääraga kinnisvaralaenust. Kui intressimäärad järsult tõusevad, siis kasvavad järsult ka sinu intressimaksed. Ja täpselt see on üle maailma juhtunud.“

USAs kulutab föderaalvalitsus sellel fiskaalaastal intressimaksete peale 892 miljardit dollarit – seda on rohkem, kui on planeeritud kulutada kaitsele ning see on lähenemas Medicare’i eelarvele. Medicare on tervisekindlustus üle 65-aastastele ja puudega inimestele.

Järgmisel aastal tõusevad intressimaksed triljonist dollarist kõrgemale, riigivõlg on samal ajal kerkinud ligi 35 triljoni dollarini, mis on võrreldav kogu USA majanduse suurusega, teatas sõltumatu Kongressi Eelarvebüroo (CBO).

CBO hinnangul tõuseb USA riigivõla tase 2054. aastaks 166 protsendini SKPst, mis hakkab tõsiselt survestama majanduskasvu.

Aga kui palju võlga on liiga palju? „Majandusteadlased ei arva, et on mingi konkreetne tase, millest alates hakkavad turgudel juhtuma halvad asjad. Enamus aga teadvustavad, et 150 või 180 protsendi tase toob kaasa väga tõsised tagajärjed nii majanudsele kui ühiskonnale tervikuna,“ ütles Dynan.

Poliitikud peidavad pea liiva alla

Vaatamata muredele võlakoorma pärast ei ole presidendidkandidaadid – Joe Biden ja Donald Trump – lubanud USA rahandust korda hakata tegema. Juunis toimunud esimesel teledebatil süüdistasid mõlemad üksteist võlaolukorra halvendamises. Bideni arvates muutsid seisu halvemaks Trumpi maksukärped, Trumpi arvates halvendas olukorda Bideni kulutuste kasv.

Ka Briti poliitikud peitsid enne valimisi pea liiva alla. Mõttekoda Institute for Fiscal Studies (IFS) kritiseeris riigi kahte peamist parteid selle eest, et riigi rahanduse kehvast olukorrast ei räägita üldse.

„Vahet pole, kes võimul on, peagi on nad raskete valikute ees,“ ütles IFSi direktor Paul Johnson eelmisel nädalal. „Neil on võimalus makse tõsta planeeritust rohkem, vähendada kulutusi või olla rahul sellega, et ka edaspidi elatakse võlgu.“

Riikidel on raskusi võlaprobleemi lahendamisega. Saksamaal on käinud võlalimiidi üle tulised debatid, mis on pannud valitsuskoalitsiooni püsimise küsimärgi alla. Juuli alguses jõuti kokkuleppele ja seda suuresti tänu eelarvelisele trikitamisele, mis rahuldas lõpuks kõiki osapooli.

Keenias on püütud viimasel ajal hakata tegelema riigi 80 miljardi dollari suuruse võlakoormaga. Kärpeotsused tõid kaasa aga üleriigilised protestid, milles on surma saanud 39 inimest. Selle tõttu oli president William Ruto sunnitud uute seaduste väljakuulutamisest loobuma.

Võlakirjaturg hirmutab valitsusi

Kui probleemiga ei tegeleta, tekib valitsustel uus probleem. Neid võivad distsiplineerima hakata hoopis finantsturud. Kõige hiljutisem näide on Ühendkuningriik, kus endine peaminister Liz Truss käivitas oma plaanidega 2022. aastal naela kursi vabalanguse ning pensionifondide kriisi. Ta püüdis valitsuses läbi suruda suuri maksukärpeid ning plaanis nendest tekkivat puudujääki finantseerida laenudega.

Ja see oht ei ole kuhugile kadunud. Vaadakem Prantsusmaad. Pärast seda, kui president Emmanuel Macron kuulutas välja erakorralised valimised, tekkis riigis üleöö finantskriisi oht.

Investorid kartsid, et valijad otsustavad populistide kasuks, kes soovivad makse kärpida, aga rohkem kulutada. Selline tegevus kiirendab riigivõla ja eelarve puudujäägi kasvu.

Kuigi nüüdseks ei ole enam näha, et Prantsusmaad tabab halvim stsenaarium, püsivad riigivõlakirjade intressid kõrgel tasemel. Juunis tõusid intressid kõrgeima tasemeni alates eelmise aasta novembrist.

Dynan Harvardi ülikoolist ütles, et finantsturgudel võib „poliitilise füsfunktsiooni“ tõttu kannatus kiiresti katkeda ja sellises olukorras hakatakse kahtlema, kas valitsused ka tegelikult on võimelised oma võlgasid tasuma.

„Me ei suuda tihtipeale ette kujutada, kui valesti võivad asjad minna. Kui toimub mingi suur sündmus, mille tõttu turud USA võla osas paanikasse satuvad, siis see on midagi, mis ei olnud varasemalt meie radaril,“ selgitas Dynan.