Lisa hinnateavitus

30 aastat zombi-majandust: Jaapani valuutakriis kogub hoogu

Avaldatud Mait Kraun kategoorias Kullamaailmast, Maailmast, Kogu uudisvoog või 09.07.2024
Kulla hind (XAU-EUR)
2219,90 EUR/oz
  
+ 19,81 EUR
Hõbeda hind (XAG-EUR)
26,92 EUR/oz
  
+ 0,22 EUR

09.07.2024
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.

Tegemist on aastakümneid kestnud protsessiga, mille keskmes on olnud Jaapani otsus püüda iga hinna eest hoida elus ettevõtteid ja panku, keda ähvardas 1980ndate lõpu krahhis pankrot. Nende zombistunud ettevõtete elushoidmine tõi riigi aktsiaturule 20 aastat kestnud languse ning 1989. aastal saavutatud tipud ületati alles selle aasta veebruaris (35 aastat hiljem).

Ühtlasi tõi see kaasa tootlikkuse ligi 10 aastat kestnud languse. Pikemalt saab Jaapani 80ndate buumi ja krahhi põhjustest ja tagajärgedest lugeda siit.

80ndate buumile järgnenud krahh, mis sai alguse liigsest võlast, kaeti kinni veelgi suuremate laenudega. See viis Jaapani riigivõla taseme maailma riikide seas absoluutsesse tippu. Nüüd, mil jeen on kiiresti kukkumas, on riigil laual ainult kaks halba valikut – kas lasta põhja valitsus ja kogu võlal põhinev süsteem või lasta põhja jeen. Tundub, et riik on valinud jeeni põhjalaskmise tee, mis peegeldub ka valuutakursi languses.

Ühe dollari eest tuli 3. juulil välja käia 161,6 jeeni, mis on madalaim tase alates 1986. aastast. Jeen pole seega nõnda madalal tasemel kaubelnud juba 38 aastat.

Valuutakursi taolised langused võivad kujuneda iseennast toitvateks protsessideks, mis saavad hoogu ainuüksi sellest, et kauplejad jeeni müüvad. Kui jeen kukub, ei soovi keegi seda hoida, mis omakorda tekitab veelgi müügisurvet. See võib viia valuuta vabalangusesse, mida me nägime mitmete valuutade puhul 1997. aasta Aasia finantskriisi ajal.

Valitsus on valmis valuutaturule sekkuma

Jaapani ametivõimud on lubanud võtta ette vajalikke samme selleks, et valuuta stabiilsus tagada. Riigi rahandusminister Shunichi Suzuki ütles juuni lõpus, et nad on valmis valuutaturule sekkuma.

„Soovime, et valuutakursid liiguksid stabiilselt. Järske ja ühesuunalisi liikumisi me ei soovi. Me oleme väga mures, kuidas see majandust mõjutab,“ ütles Suzuki reporteritele. „Me jälgime liikumisi väga pingsalt ja vajadusel tegutseme.“

Jaapan sõltub nii toidu kui energia puhul väga suuresti impordist. Kuna jeen odavneb, muutuvad need eluliselt vajalikud impordi artiklid kallimaks, mis võib riigis hinnatõusule hoo sisse anda. Kõrge inflatsiooniga võitlemiseks on keskpangal tööriistad olemas, aga nende käed on tohutu avaliku- ja erasektori võlakoorma tõttu seotud. Riiki ei soovita pankrotti ajada.

Tänavu on jeen dollarisse odavnenud juba ligi 14 protsenti. Jeeni kiirem langus dollarisse algas juba 2022. aasta alguses. Veidi enam kui kahe aastaga on jeen kukkunud dollarisse 40 protsenti. Vaadakem kas või kulla hinda jeenides, mis on viimastel aastatel väga kiiresti kasvama hakanud:

Eelmine suurem jeeni langus toimus selle aasta aprilli lõpus. Siis sekkus turule ka keskpank, ostes kursi toetamiseks 61 miljardi dollari eest jeene. Kui esialgu pani see jeeni uuesti tugevnema, siis loetud päevade möödumisel kukkus valuuta jälle uute põhjadeni.

Välisinvestorid on riigist pagemas

Investorid keskenduvad peamiselt sellele, et Jaapani Keskpank pole vaatamata inflatsiooni kiirenemisele intressimäärasid jätkuvalt tõstnud. Kui USAs ja Euroopas on baasintressid vastavalt 5,5 ja 4,25 protsenti, siis Jaapanis on baasintress jätkuvalt 0,1 protsenti. Kusjuures Jaapan alustas intresside langetamisega 90ndatel ja pole neid siiani märkimisväärselt tõstnud. Ja neil on seda kõrge võlakoorma tõttu väga raske teha.

Rahvusvaheline kapital kipub voolama riikidesse, kus intressimäärad on kõrgemad. Muidugi sõltub kapitali liikumine ka teistest faktoritest – poliitilisest stabiilsusest, regulatsioonidest ja majanduskeskkonnast. Kuna jeenis nomineeritud võlakirjadesse investeerides mingit tulu ei teeni, siis ei soovita sinna raha paigutada. Sisuliselt on jeenis nomineeritud võlakirjade turule alles jäänud ainult sealne keskpank ning kohalikud investorid.

Analüütikute sõnul ei pruugi valuutaturule sekkumine töötada ning jeen langeb nagu laviin, mida on väga raske peatada. Kuigi Jaapanis on viimase aastakümne jooksul olnud inflatsioon madalam kui lääneriikides, ähvardab valuuta kiire odavnemine hinnatõusule hoo sisse anda.

Intresse ei saa võlakoorma tõttu tõsta

Selle vältimiseks on keskpangal võimalik intressimäärasid tõsta, mis aitaks riigi valuutamassi vähendada ja kurssi toetada. Keskpank on ka intresside võimalikust tõstmisest rääkinud, aga sellega kaasneb üks suur probleem – Jaapani valitsusel on tohutu võlakoorem, mille teenindamine muutuks märgatavalt kõrgemate intresside juures väga raskeks või isegi võimatuks.

Juba praegu prognoositakse, et järgmise kümnendi jooksul tõusevad valitsuse intressimaksed riigivõla pealt kahekordseks. Selle puhul aga eeldatakse, et riigivõla intressid tõusevad vaid minimaalselt.

Jaapani riigivõla koorem ulatub enam kui 260 protsendini sisemajanduse koguproduktist. Sellega on riik IMFi andmetel suurima võlakoormusega riik maailmas. Väga suurt majanduse kollapsi see tekitanud ei ole, aga võlgu elamisel on olnud väga suur hind, mille suuremad tagajärjed jeenile hakkavad ilmnema alles nüüd.

Jaapan jõudis sellisesse kohta mitu kümnendit kestva protsessi tagajärjel. Kõik algas juba 1980ndate lõpus, mil Jaapani majandus kasvas ekspordi toel mühinal. Kuna keskpank soovis eksporti elujõulisena hoida, siis langetati intressimäärasid – vastasel juhul oleks väliskaubanduse ülejääk toonud kaasa jeeni kiire tugevnemise, mis oleks omakorda eksporti survestama hakanud.

Tohutu krediidi laienemine

Madalad intressimäärad tõid kaasa krediidi laienemise – nii nagu on omane võlal põhinevale rahasüsteemile. See tõi kaasa kinnisvara- ja aktsiaturu meeletu kasvu, kõik need mullid lõhkesid suure pauguga 80ndate lõpus. Võib öelda, et absoluutse põhja saavutas Jaapani Nikkei aktsiaindeks alles 2009. aasta finantskriisi ajal, olles langustrendis 20 aastat. Sealne aktsiaturg ületas 1989. aasta tipud alles selle aasta veebruaris.

Suure võlakoorma manageerimiseks ja majanduse pidevaks elavdamiseks on intressimäärasid ülimadalal hoitud juba aastakümneid. 2016. aastal alustati ka riigivõla intresside kontrollimisega – see tähendab, et pikaajaliste võlakirjade intressidel ei lastud üle 1 protsendi tõusta, mis tähendas, et keskpank ostis selle eesmärgi täitmiseks kokku massiliselt riigivõlga.

Nüüd on sellest aga tekkimas suur probleem, sest nii Euroopa kui USA on läinud intresside tõstmise teed. Kuna kapital voolab tavaliselt madalama intressiga riikidest kõrgema intressiga riikidesse (eeldusel, et riskid on enam-vähem samad), siis ongi kapital Jaapanist pagemas.

Kuna intresside tõstmiseks Jaapani Keskpangal erilist ruumi ei ole, sest see tooks kaasa probleemid riigivõla tagasimaksmisel, siis on arvatavasti oodata jeeni täiendavat langust. Jaapanlaste pagemine teiste riikide varadesse (valuutad, aktsiad) võib hoogu saada ning see toob omakorda kaasa jeeni veelgi kiirema odavnemise. Juba praegu on märgata trendi, kus eksportijad ei soovi oma eurodes ja dollarites saadud tulu jeenidesse konverteerida, mis annab jeeni langusele veelgi hoogu juurde.

See võib üle kasvada tõsiseks kogu Aasia regiooni hõlmavaks valuutakriisiks, kuhu võidakse kaasa tõmmata ka teised Aasia riigid, kes on Jaapaniga tihedalt seotud ja kelle valuutad võivad sattuda spekulantide rünnakute alla. Kuna paljudes teistes Aasia riikides on võetud hulganisti dollarites nomineeritud laene, võib kursside langus olla nendele riikidele hävitava mõjuga, muutes välismaises valuutas võetud võlgade teenindamise äärmiselt keeruliseks.

Lugemissoovitus Teile