Lisa hinnateavitus

Küsitlus: keskpangad plaanivad kulla osturallile hoogu juurde anda

Avaldatud Mait Kraun kategoorias Kullamaailmast, Maailmast, Kogu uudisvoog või 20.06.2024
Kulla hind (XAU-EUR)
2219,86 EUR/oz
  
+ 20,51 EUR
Hõbeda hind (XAG-EUR)
26,90 EUR/oz
  
+ 0,23 EUR

20.06.2024
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Aina rohkem on keskpanku, kes plaanivad järgmise aasta jooksul oma kullareserve suurendada. Samuti ootavad keskpangad, et ka teised keskpangad ostavad rohkem kulda, selgub värskest iga-aastasest Maailma Kullanõukogu (WGC) küsitlusest.

Küsitluse tulemused on heaks indikaatoriks selle kohta, kas ja kui suures koguses võiks keskpangad kulda osta. Praegu on keskpankade kullaostud enam kui poole sajandi suurimad ning küsitlus viitab sellele, et trend jätkub.

Mullu ostsid keskpangad kokku 1037 tonni kulda, mis on ajaloo suuruselt teine kogus. 2022. aastal osteti 1082 tonni kulda, mis on kõigi aegade rekord. Tänavu esimeses kvartalis olid ostud samuti väga suured, selle kohta saab pikemalt lugeda siit.

Keskpankade kullaostud on olnud ka üks peamisi faktoreid, mis on aidanud kulla hinnal tänavu järjepanu uusi rekordeid saavutada. 20. mail tõusis kulla hind 2450 dollarini untsist, mis on kõigi aegade rekord.

„Vaatamata sellele, et viimase kahe aasta jooksul on nõudlus väga tugev olnud ja kulla hind on tõusnud, püsivad paljud reservfondide juhid kulla osas entusiastlikud,“ ütles WGC keskpankade sektori juht Shaokai Fan oma avalduses.

Reserve plaanitakse veelgi suurendada

Küsitlusele, mis viidi läbi veebruarist aprillini, vastas kokku 70 keskpanka. 29 protsenti keskpankadest teatas, et plaanivad oma kullareserve järgmise 12 kuu jooksul suurendada. See on kõrgeim protsent alates 2018. aastast, mil WGC hakkas küsitlust läbi viima. 2023. aastal oli vastav protsent 24.

Küsitlusest selgus ka see, et 81 protsenti keskpankadest ootab tänavu keskpankade kullareservide suurenemist. Aasta tagasi oli vastav protsent 71.

Küsitluses toodi välja ka peamised põhjused, miks keskpangad enda sõnul kulda ostavad. Allpool on välja toodud kolm peamist põhjust:

  • Kuld on pikaajaline väärtuse säilitaja ja võimaldab kaitset inflatsiooni vastu
  • Kulla hea tootlus kriiside ajal
  • Kuld on efektiivne viis, kuidas portfelli hajutada

Dollarite osakaal langeb, kulla oma tõuseb

Samuti oodatakse varasemast rohkem, et dollarites nomineeritud varade osakaal reservides viie aasta jooksul langeb. Kui 2022. aastal ootas dollarite osakaalu märkimisväärset langust 4 protsenti keskpankadest, siis tänavu juba 13 protsenti vastanutest.

Samal ajal on aina rohkem keskpanku, kes ootavad, et järgmise 5 aasta jooksul on keskpankade kullavarud kasvamas. Kui 2022. aastal ootas reservide suurenemist 46 protsenti vastanutest, siis tänavu oli see näitaja juba 69 protsenti.

41 protsenti vastanutest märkis, et hoiavad kulda oma riigis olevates hoidlates. 2023. aastal oli vastav näitaja 35 protsenti. Kõige populaarsem hoiukoht on Inglise Keskpank – lausa 55 protsenti vastanutest hoiab vähemalt osa oma kullast seal. 15 protsenti vastanutest teatas, et plaanib vähemalt osa kulla puhul hoidlat vahetada. 2023. aastal oli see protsent vaid 6.

Tavidi analüütiku Mait Krauni kommentaar:

“WGC küsitlus peegeldab hästi mitmeid globaalseid trende, mis on praegu kiirenemas. Peamise põhjusena on keskpangad toonud välja inflatsioonikaitse, mis viitab sellele, et mure inflatsiooni pärast on jätkuvalt akuutne, olgugi et suuremate keskpankade väitel on inflatsioonitont seljatatud. Minu hinnangul on väga tõenäoline, et näeme inflatsiooni uut kiirenemist ja arvatavasti saavad sellest aru ka keskpangad.

Lisaks sellele peegeldab see trendi, kus kuld võtab üle riigivõlakirjade rolli ülima turvasadama varana. Heaks näiteks on siinkohal Hiina, kes on agresiivselt USA riigivõlakirju müünud ja samal ajal kulda ostnud. Ootus dollaris nomineeritud varade languse osas peegeldab seda, kuivõrd palju ollakse tegelikult mures USA rahandusliku positsiooni pärast. Seni on riigid eelistanud hoida oma reserve just peamiselt USA ja teiste arenenud riikide võlakirjades. See on nüüd aga väga kiiresti muutumas. Ühendriikide tulevast võlakriisist saab pikemalt lugeda siit.

Samuti näitab see ka geopoliitilist polariseerumist. Kui arenenud riikide keskpangad sanktsioonide pärast muretsema ei pea, siis suure osa arenevate riikide jaoks on see murekohaks (26 protsenti vastanutest). Samuti ootab ligi veerand arenevate riikide keskpankadest muutusi rahvusvahelises rahasüsteemis. Nende põhjuste osakaal on viimastel aastatel ka märgatavalt tõusnud. Kõik see näitab laiemat trendi, mida iseloomustab dollari mõjuvõimu langus ning tohututest võlakoormatest tulenev riigivõlakirjade allakäik.

Küsitlus näitab, et keskpankade kullaostud saavad olema ka edaspidi oluliseks kulla hinda toetavaks faktoriks.”

Lugemissoovitus Teile