Miks on USA aeglustuv inflatsioon kullainvestorite jaoks hea uudis?

15.11.2023
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

USAs langes aastane inflatsiooninäitaja märgatavalt ning see tähendab, et Föderaalreservi intressimäärade tõusutsükkel on arvatavasti läbi. Kullainvestorite jaoks on see keskpikas perspektiivis hea uudis, sest kulla hinda on viimastel aastatel peamiselt survestanud just tõusvad intressid.

USA tarbijahinnaindeks tõusis oktoobris aastatagusega võrreldes 3,2 protsenti, septembris oli vastav näitaja 3,7 protsenti.

Kui võrrelda hindu septembriga (kuine võrdlus), siis jäid need sisuliselt samale tasemele. Turud ootasid laialdaselt veidi kõrgemat inflatsiooninäitajat. Kui arvestada välja toidu- ja energiahinnad, siis tõusid hinnad aastaga 4 protsenti. See on viimase kahe aasta madalaim näitaja.

Uudisele reageeris kulla hinda enam kui protsendilise tõusuga – untsihind jõudis päeva sees 1975 dollarini.

Kuidas mõjutavad inflatsioon ja intressid kulla hinda?

Võiks mõelda, et madalam inflatsioon mõjub kulla hinnale kehvasti, sest kuld kaitseb inflatsiooni vastu. See on tõsi ja üldiselt see kehtibki, aga lühemas ja keskpikas perspektiivis mõjutavad kulla hinda suuresti ka intressimäärad. Kui reaalintressid (intressist on maha arvestatud inflatsioon) on kõrged, siis on kulla alternatiivkulu kõrgem. Alternatiivkulu on saamata jäänud tulu, kui ühe investeeringu asemel valitakse teine.

See tähendab, et investorid valivad kõrgemate reaalintresside puhul turvaliseks peetavate investeeringute (kuld ja võlakirjad) seast suurema tõenäosusega võlakirjad. See on muidugi omaette küsimus, kas võlakirjad ka tänapäeva ülevõimendatud rahasüsteemis nii turvalised investeeringud on kui arvatakse.

Pikemas perspektiivis mõjutab inflatsioon kulla hinda rohkem – kuld toimib väärtuse säilitajana, mis säilitab oma ostujõu pika aja jooksul. Lisaks inflatsioonile mõjutavad kulda ka muud fundamentaalsed näitajad, näiteks füüsiline nõudlus ja pakkumine.

Niisiis tähendab madalam inflatsiooninäitaja, et tõenäoliselt ei ole Föderaalreservil vaja enam intressimäärasid tõsta. Turud ootavad nüüd, et detsembris intressitõusu päris kindlasti ei tule ning keskpank hakkab juba märtsis intresse hoopis langetama. See tähendab ka kesisemat tootlust võlakirjade pealt, mis omakorda tähendab, et rohkem investoreid valib turvalise investeeringuna võlakirjade asemel kulla.

Kulla ja reaalintresside liikumine

Allpool on välja toodud USA 10aastaste võlakirjade reaalintress. Kui see intress on tõusmas, siis tavapäraselt paneb see kulla hinna surve alla. Kui see intress langeb, siis muutub kuld investorite jaoks atraktiivsemaks.

Näeme, et vahetult pärast koroonakriisi langes reaalintress negatiivseks. See tähendab, et inflatsioon oli kõrgem kui võlakirjade pealt makstav intress, kuld saavutas samal ajal ka uued hinnarekordid.

Eelmise aasta kevadel hakati aga intressimäärasid tõstma, mis hakkas ka kulla hinda survestama. Kui reaalintresside tõus 2022. aasta novembris enam kui 2protsendini tõusis, siis jõudis kulla hind viimaste aastate põhjani (1615 dollarit untsist). Sellele järgnes hinnatõus ning kuld jõudis 2023. aasta mais panganduskriisi tuules peaaegu ka uute hinnarekorditeni.

Viimase poole aasta jooksul on reaalintressid jälle kasvanud, sest Föderaalreserv on hoidnud intresse kõrgel, aga inflatsioon on kiiresti aeglustunud.

Nagu graafikult näha, siis ei ole reaalintresside ja kulla seos üks-ühele. Näeme, et viimase viie aasta jooksul on reaalintresside tõusuga reeglina kaasnenud kulla hinnalangus ja vastupidi, aga kulla hinnatõusud on olnud suuremad kui langused. See tähendab, et kuld on olnud pikaajalises tõusutrendis, mille põhjuseks on olnud tugev füüsiline nõudlus (eelkõige keskpankade ostud), kiirem inflatsioon, valitsuste eelarve puudujääkide kasv, rahatrükk ja kriisidest tulenenud ebastabiilsus (koroonakriis, kevadine panganduskriis).

Kulla pikaajaline tõusutrend on jõus

Nüüd, mil inflatsioon on olnud oodatust aeglasem, arvatakse, et Föderaalreserv enam intresse ei tõsta. Pigem arvatakse, et tulemas on majanduslangus, aga ei teata, kui sügav. Kui keskpank kehva majandusseisu pärast intresse langetama hakkab, siis tuleb reeglina alla ka võlakirjade reaaltootlus. See pakub aga kulla hinnale tuge.

Seega on küllaltki tõenäoline, et reaalintressid hakkavad järgmisel aastal langema, sest Föderaalreserv hakkab intressimäärasid kärpima kiiremini kui inflatsioon jõuab alla tulla. 2022. aasta tippudest (9,1%) oli inflatsioonil palju rohkem ruumi alla tulla kui praeguselt 3,2% tasemelt.

Vaatamata inflatsiooni aeglustumisele on kuld minu hinnangul jätkuvalt pikaajaliselt tõusutrendis. Kuigi majanduslangus võiks kulla ajutiselt surve alla panna, siis pikka tõusu toetavad faktorid on jätkuvalt jõus. Nendeks on juba varem mainitud riikide rekordilised võlakoormad, valitsuste suured eelarve puudujäägid, tugev füüsiline nõudlus ning inflatsioon. Kuigi inflatsioon on praegu alla tulemas, siis on tõenäoline, et pärast majanduste olukorra halvenemist alustatakse taas rahatrükiga, mis toob kaasa inflatsiooni teise laine. Rekordilistest võlakoormatest pole lihtsalt ilma inflatsioonita võimalik kokkuvõttes vabaneda.