Lisa hinnateavitus

Kuidas mõjutab geopoliitika kulla hinda?

Avaldatud Mait Kraun kategoorias Kullamaailmast, Maailmast, Kogu uudisvoog või 18.10.2023
Kulla hind (XAU-EUR)
2168,27 EUR/oz
  
+ 10,06 EUR
Hõbeda hind (XAG-EUR)
25,42 EUR/oz
  
+ 0,26 EUR

18.10.2023
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Kulda peetakse nii-öelda turvasadama varaks, mis aitab investoritel heitlikel aegadel oma varasid kaitsta. Sisuliselt on tegemist kindlustusega, mis võimaldab oma vara pikaajalist ostujõudu säilitada. Geopoliitiliste pingete teravnemine suurendab ebakindlust ning kulla hind reageerib sellele tihtipeale positiivselt – nii on juhtunud ka pärast Iisraeli ja Hamasi konflikti.

Kuidas on geopoliitilised sündmused ja kulla hind omavahel seotud? Millega investorid arvestama peaks?

Oktoobri esimesel nädalal korraldas palestiinlaste vastupanuorganisatsioon Hamas Iisraeli vastu seninägematud rünnakud, mille käigus tulistati Gaza sektorist Iisraeli aladele 5000 raketti. Kulla hind hakkas pärast seda kiiresti tõusma, kallinedes järgneval kauplemispäeval 1,6 protsenti, 1861 dollarini. Kasv jätkus ka järgnevatel päevadel ning poolteist nädalat pärast rünnakuid on untsihind jõudnud 1947 dollari juurde.

Eriti suur tõus toimus 13. oktoobril, mil Iisrael soovitas tungivalt Gaza linna elanikel piirkonnast lahkuda. Arvatavasti plaanib Iisraeli sõjavägi Gaza sektorisse maavägedega sisse tungida, millele on eelnenud tihedad raketirünnakud. Kuld kallines samal päeval dollarites 3,5 protsenti. Eelmine nädal tegi kuld suurima nädalase hinnatõusu alates selle aasta märtsist.

Kulla viimaste kuude hinnaliikumised (üks küünal on ühe päeva liikumine). Allikas: TradingView.

Kardetakse konflikti eskaleerumist

Oluline on siinkohal mõista, et investorid püüavad praegu arvestada konflikti eskaleerumise riskiga, mida võib pidada viimase nädala kiire tõusu üheks peamiseks põhjuseks. Kardetakse, et konflikt võib levida ka mujale ning äärmisel juhul hakkavad sõjalisi samme astuma ka näiteks Iraan ja USA.

See tähendaks omakorda veelgi suuremat ebakindlust ja suuri tagajärgi näiteks naftaturule. Kui sõda eskaleerub, võib see hakata häirima naftatootmist (pakkumine väheneb), mis omakorda tähendaks nafta ja mitmete teiste toorainete hinnatõusu. Sealt edasi mõjutaks see juba paljudes riikides inflatsiooni ja seeläbi nende majandust ning rahapoliitikat.

Meenutagem kas või 1973. aasta naftakriisi, mille põhjustas OPECi riikide naftaembargo vastuseks USA otsusele toetada Iisraeli sõjaväge Yom Kippuri sõjas. See oli üheks põhjuseks, miks 1970ndatel tabasid USAd mitmed suured inflatsioonilained, mis mõjutasid märkimisväärselt ka majandust. Samal kümnendil tõusis ka kulla hind mitukümmend korda.

Nafta hind tõusis eelmine nädal kokku 7,5 protsenti. Kuna konfliktipiirkonnas naftatootmist ei toimu, siis on nafta hinda kõrgemale viinud ainult hirm, et konflikt eskaleerub teistesse Lähis-Ida riikidesse, kes on suured naftatootjad. Kui täiendavad riskid aga ei realiseeru ning ka Iisrael piirdub oodatust tagasihoidlikuma sissetungiga Gazasse, võime näha nii nafta kui kulla lühiajalist hinnalangust.

Geopoliitika pikaajaline mõju on kaudne

Üldiselt võibki öelda, et sõjad, konfliktid ja muud geopoliitilised sündmuste mõju kulla hinnale on märgatav tavaliselt vaid lühiajaliselt. Seda nägime ka pärast Ukraina sõja algust – kulla hind tõusis mõne nädala jooksul pärast konflikti algust peaaegu uute rekorditeni. Kui sõjaga ära harjuti ning suuremat eskaleerumist ei tulnud, siis tuli ka kulla hind alla.

Samas tasub välja tuua, et Ukraina sõda on üks faktoritest, mis on aidanud kulla hinnal pikaajalisemat pilti vaadates kõrgel tasemel püsida. Kulla hinna pikaajalist seost geopoliitiliste sündmustega on aga raskem tuvastada ja hinnata. Päevade ja nädalate lõikes liikumised on paremini seostatavad, sest geopoliitilise sündmuse toimumise järel võivad hinnad vaid mõne minutiga kiiresti tõusma hakata.

Mis on geopoliitika?
Geopoliitika kätkeb endas geograafia, majanduse ja demograafia mõju poliitikale, peamiselt riikide välispoliitikale. Geopoliitilist riski saab defineerida kui riski, et riigi poliitikad või tegevus mõjutab märkimisväärselt mõnda teist riiki. See mõju võib olla nii poliitiline, sotsiaalne kui ka majanduslik. Geopoliitika olulised sündmused on näiteks relvakonfliktid, kodusõjad, riigipöörded, kaubandussõjad, sanktsioonid jpm.

Hea näide on ka 2001. aasta 11. septembril New Yorgis toimunud rünnakud kaksiktornidele. Kuld tõusis pärast seda sündmust ühe päevaga Londoni turul ligi 6 protsenti, aga langes pärast esialgset ehmatust rünnakutele eelnenud hinnatasemeteni.

Sarnane reaktsioon oli kullal ka siis, kui 2016. aastal selgus, et Suurbritannia rahvahääletusel otsustati Euroopa Liidust lahkuda. Toona kardeti, et mitmed teised riigid võivad seejärel sama otsuse teha, mis oleks regiooni geopoliitikat ja majandust olulisel määral mõjutanud.

Kulla hind hüppas pärast rahvahääletuse tulemuste teatamist loetud tundidega 8 protsendi võrra. Seejärel liikus kuld aga külgsuunas ning mõned kuud hiljem hakkas hoopis kiiresti kukkuma, langedes madalamale ka Brexiti hääletuse eelsest tasemest. Turuosalistele sai selgeks, et mõju majandustele on kardetust arvatavasti väiksem ning Euroopa Liidu lagunemist veel ei toimu.

Samas võib öelda, et näiteks 2001. aasta rünnakutele järgnenud pikaaegsed sõjad Afganistanis ja Iraagis olid üheks faktoriks, mis aitasid kullal üle-eelmisel kümnendil nõnda kiiresti kallineda. Sõjad olid väga kulukad ning sundisid USAd oma riigivõlga kiiresti kasvatama, mis viis ka riigieelarve sügavamasse miinusesse. Arvatakse aga, et eelarve puudujäägi kasv on juba kulla hinnatõusuga tihedamalt seotud.

Praeguse konflikti mõju hinnale on arvatavasti lühiajaline

Geopoliitiliste sündmuste mõju kulla hinnale hinnatakse minu arvates tihtipeale kõrgemaks, kui see tegelikult on. Seos on küll olemas, aga reeglina on see tuvastatav vaid lühiajalistes hinnaliikumistes. On küllaltki selge, et palju rohkem mõjutavad fundamentaalselt kulla hinda reaalintressid (inflatsiooniga korrigeeritud intressimäärad), inflatsioon, füüsiline nõudlus ja keskpankade rahapoliitika. Tõsi küll, viimaseid võivad geopoliitilised sündmused omakorda väga tugevalt mõjutada, seda nägime näiteks koroonakriisi puhul.

Seega on oluline mõista, milline saab olema teatud geopoliitilise sündmuse mõju pikaajaliselt. Kas see sunnib näiteks riigi kulutusi märkimisväärselt tõstma, keskpanku raha trükkima või kaasneb sellega tõsiseid tagajärgi majandusele ja finantssüsteemile? Kas see võib majanduslikult oluliste toorainete (näiteks nafta) hindu tõsta?

Iisraeli ja Hamasi konflikti puhul on selge, et väga suurt mõju sellel maailmamajandusele ei ole. Küll aga tekiks otsene mõju juhul, kui konflikt eskaleerub ning sellesse kaasatakse ka teised riigid. See oleks midagi, mis võiks potentsiaalselt ka kulla hinda pikaajaliselt toetama hakata (nii nagu nägime Iraagi ja Afganistani sõja puhul). Seni on mõju minu hinnangul pigem lühiajaline.

Lugemissoovitus Teile