USA valitsuse vastutustundetu kulutamine võib viia kulla hinna uute rekorditeni

Analüüs, 16.05.2023
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Lähiajalugu näitab, et USA eelarve puudujäägi järsk kasv võib tuua kaasa dollari odavnemise ja viia kulla hinna uute rekorditeni.

Kulla hind tõusis päevasiseselt mai alguses uute rekorditeni, aga otsustavat läbimurret pole toimunud ning untsihind kaupleb 2000 dollari lähedal. Päeva sulgumishind, mida rekorditest rääkides peamiselt vaadatakse, pole uue tipuni jõudnud.

Kulla hind tõusis 4. mail päeva sees 2081,8 dollarini, aga on sellelt tasemelt nüüd taandunud. Viimasest kolmest aastast on sarnaseid tippe veel kaks – 2020. aasta koroonakriisi tipp (2075 dollarit) ja eelmisel aastal alanud Ukraina sõja ajal saavutatud tipp (2070 dollarit). Nüüd toimib 2050-2080 dollari tase väga tugeva vastupanuna.

Väärismetalli võib aidata uute rekorditeni viia aga USA riigieelarve puudujäägi kasv. Ajalugu on näidanud, et puudujäägi suurenemisega on tavapäraselt kaasnenud ka kulla kallinemine.

Kriisi ei ole, aga puudujääk kasvab

USA rahandusministeeriumi andmetest selgus, et märtsiga lõppenud fiskaalaasta esimesel poolaastal ulatus riigi defitsiit 1,1 triljoni dollarini. Võrreldes eelmise aastaga suurenes see 432 miljardi dollari võrra.

Üks peamisi suurema kulutamise põhjuseid oli USA riigivõla intressimaksete plahvatuslik kasv. Nimelt on Ühendriikide valitsuse annualiseeritud intressimaksed viimase aasta jooksul järsult kasvanud. Selle aasta esimeses kvartalis ulatusid intressimaksed annualiseeritult (kvartali maksed korrutatakse neljaga) ligi 929 miljardi dollarini. Veel aasta varem oli näitaja 603 miljardit.

Võrdluseks – USA kaitse-eelarveks plaanitakse 2024. majandusaastal 842 miljardit dollarit. See tähendab, et intressimaksed on kerkinud sõjaliselt maailma võimsaima riigi kaitsekulutustest suuremaks.

Praegune eelarve puudujääk on proportsionaalselt võrreldav 2008. aastaga ja sellele järgnenud ajaga, mil USA tegi suuri lisakulutusi finantskriisist väljumiseks. Hetkel erilist kriisi ei ole, aga tundub, et intresside ja tervishoiuga seotud kulutuste kasv on pannud riigi sundseisu, millest on väga raske välja tulla.

Probleeme on tekitamas ka USA riigivõla lae ületamine. Nimelt on riik pannud paika lae, millest kõrgemale ei tohi riigivõlg kasvada. Seda piirangut on pidevalt tõstetud ning viimase võlalaeni jõuti jaanuaris. USA rahandusminister Janet Yellen hoiatas mai alguses, et kui võlalage 1. juuniks ei tõsteta või ei eemaldata, siis saab rahandusministeeriumil raha otsa. See tähendaks mingil kujul USA maksejõuetust, millel oleks finantsturgudele ja majandusele tervikuna väga suured tagajärjed.

Eelarve olukorra halvenemine tähendab dollari odavnemist

Felder Reporti asutaja Jess Felder ütles, et 2015. aastal alanud puudujäägi kasv on pärast pandeemia ajal toimunud suuri kõikumisi jätkumas. Ta tõi välja, et USA eelarve olukorra halvenemine on tähendanud dollari odavnemist, mis võiks järgmistel kuudel ja aastatel jätkuda.

Allpool on välja toodud Felderi koostatud graafik, kus vasakul teljel on näha USA dollariindeksit, mis mõõdab dollari tugevust kuue suurima valuuta suhtes. Paremal teljel on protsentides USA eelarve puudujääk. On näha, et suuresti liiguvad need ühes taktis.

USA dollari indeks (punktides, sinisega) ja USA riigieelarve puudujääk (protsentides, punasega). Allikas: Felder Report.

Eelmine kord hakkas USA eelarve puudujääk kiiresti kasvama 2000ndate alguses, mis kestis sisuliselt kümnendi. Viimati oligi eelarve ülejäägis enam kui 20 aastat tagasi. Sellega kaasnes dollari kiire odavnemine, mis kestis samuti peaaegu 10 aastat.

Odavam dollar andis hoogu aga toorainete ja eriti kulla hinnale. Kulla hind tõusis 2001. aasta 250 dollarilt kümne aastaga ligi 2000 dollarini untsist.

Puudujäägi kasv on sisuliselt garanteeritud

USA eelarve puudujäägi kasv on sisuliselt matemaatiliselt garanteeritud. Manhattani Instituut koostas hiljuti graafiku (vt. allpool), millel on Kongressi enda plaanide järgi arvestatud, kui suures defitsiidis saab tulevikus olema USA eelarve. Peamiselt toob puudujäägi kasvu Medicare’i ja sotsiaalkindlustusega seotud kulude kasv (punasega). Oma mõju avaldavad ka 2017. aasta maksukärped (rohelisega) ning kõik teised poliitikad (lillaga). Järsk puudujäägi kasv 2020. aastal on seotud koroonaviiruse pandeemiaga.

USA eelarve puudujägi kasvu prognoos kuni 2033. aastani. Allikas: Manhattani Instituut.

Vaatamata panganduskriisile ja viimase poole aasta kiirele hinnatõusule omatakse kulda aktsiatega võrreldes jätkuvalt vähe. Vaatame näiteks seda, kui palju raha on paigutatud USA suurimat aktsiaindeksit S&P 500 jälgivasse börsil kaubeldavasse fondi (ETF) SPDR S&P 500 ETF Trust (SPY) ja kulda järgivasse fondi GLD.

Kui 2011. aastal moodustasid GLD investeeringud 0,8 protsenti SPY investeeringutest, siis praeguseks on see osakaal langenud 0,15 protsendini. Muidugi tuleb arvestada, et GLD puhul pole tegemist otsese füüsilise kullaga, aga derivaadiga. Füüsilise kulla ja virtuaalse kulla erinevustest saab pikemalt lugeda siit.

Kui ajalugu vaadata, siis võib USA eelarve puudujäägi kasv seega kujuneda sütikuks, mis viib kulla hinna uute rekorditeni.