Väärismetallide pidu alles algab: kohale jõudis ka eraklik plaatina

13.06.2025
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Lisaks hõbedale on viimastel kuudel kiiresti kallinema hakanud ka plaatina. Tegemist on laiema trendiga, kus investorid eelistavad aina enam “pabervarade” asemel reaalvarasid. USA ja teiste valitsuste vastutustundetu kulutamine ning suured riigivõlad liigutavad aina rohkem investoreid väärismetallide ja toorainete poole.

USA dollari reservvaluuta staatus on löögi alla sattunud. Kuna investorid otsivad oma jõukuse säilitamiseks alternatiivseid (või hoopis traditsioonilisi?) viise, siis on kullaturul toimunud ajalooline kallinemine. Alates 2024. aasta algusest on kulla hind kerkinud 62 protsenti. Võrreldes 2022. aasta sügisel saavutatud põhjadega on hind enam kui kahekordistunud. Ajalooline reservvara ja traditsiooniline jõukuse säilitamise viis on tegemas comebacki.

Nüüd on tuhast tõusmas ka plaatina, mille hind on selle sajandi vältel liikunud sisuliselt külgsuunas või isegi alla. Plaatina hind on ainuüksi juunis tõusnud 18 protsenti. Alates aprilli alguse põhjadest on plaatina kallinenud 43 protsenti.

Ajalooliselt on plaatina olnud kullast enamikel perioodidel kallim. Näiteks 1960ndatel oli plaatina kullast enam kui viis korda kallim ja üldiselt on plaatina maksnud kullast 1,5-2 korda enam. Praegu on nende hinnavahe kolmekordne kulla kasuks.

Plaatina on kullast tunduvalt haruldasem metall. Kui kulda toodetakse aastas enam kui 3600 tonni, siis plaatina toodang ulatub tänavuste prognooside kohaselt umbes 199 tonnini. Sarnaselt hõbedale on plaatina turg viimastel aastatel olnud puudujäägis ehk tootmist on olnud vähem kui nõudlust. Hinnad on püsinud sellegi poolest juba 10 aastat samal tasemel.

Nüüd on plaatina hind aga liikuma hakanud. Juunis on plaatina kallinenud 18 protsenti. Viimati oli kuine kasv nii suur 2008. aastal. Nüüd, mil kulla hind on kolme aastaga kahekordistunud, otsivad investorid teisi “alahinnatud” metalle ja tooraineid, kuhu oma vara paigutada. Plaatina on üks neist.

Plaatina untsihind alates 1980ndate lõpust. Ajalooliselt on plaatina olnud kallim kui kuld.

Plaatina nõudlus tugevneb

Erinevalt kullast kasutatakse plaatinat laialdaselt tööstuses. 40 protsenti plaatina nõudlusest tuleb autotööstusest, kus seda kasutatakse peamiselt katalüsaatorites. Ehtetööstuse nõudlus moodustab 27 protsenti ning muu tööstuslik nõudlus 26 protsenti, selgub Maailma Plaatina Investeeringute Nõukogu (World Platinum Investment Council) andmetest.

Elektriautode oodatust aeglasem omaksvõtt on plaatinale hästi mõjumas. Nii bensiini- kui ka hübriidautod kasutavad oma katalüüsneutralisaatorites just plaatinat.

Lisaks sellele on kulla hinnatõus hakanud survestama kullast ehete nõudlust Aasias ja Indias. Selle tõttu on osad inimesed hakanud alternatiivina valima plaatinast ehteid. Hiina plaatina import on viimastel kuudel kasvanud, mis viitab just sellele trendile.

Investorite huvi plaatina vastu on samuti kasvanud. Füüsilise plaatinaga tagatud börsil kaubeldavatesse fondidesse on voolanud 70 000 untsi plaatinat. See tähendab, et nõudlus fondi osakute vastu on kasvanud ning selle katmiseks on fondid plaatina positsiooni suurendanud.

Pikaajalise trendi algus?

Plaatina viimaste kuude hinnatõus võib olla pikaajalise trendi algus, kus plaatina mõnevõrra taastab oma rolli väärismetallide seas. Kuigi kullast kallimaks plaatina niipea ei tõuse, siis arvatavasti liigub hind ajaloolistele normaaltasemetele lähemale.

Selle aasta alguse olukord, kus ühe untsi kulla eest sai kolm untsi plaatinat, on ajalooliselt pretsedenditu. Plaatina on olnud oma harulduse tõttu kullast üldjuhul kallim ning praegune hinnavahe on pigem anomaalne. Miks peaks 10 korda haruldasem metall olema kullast kolm korda odavam? Küllap küsivad seda küsimust ka paljud investorid, kes plaatina poole vaatavad.

Üleüldiselt on plaatina hinnatõus aga osa laiemast väärismetallide tagasitulekust rahandusse. Kuna riikide (eelkõige USA) võlatasemed ja eelarvete olukorrad on peaaegu et katastroofilised, siis muud valikut ei ole – kõige loomulikum tee on vaadata käega katsutavate varade poole. Plaatina on üks neist. Kuna plaatinal on sarnaselt kullale olemas raha omadused, siis on sellel metallil potentsiaali muutuda füüsilisel kujul investorite jaoks ka monetaarseks varaks.

Lisaks riigivõlgade ja eelarvete olukorrale on turge survestamas ka geopoliitiliste pingete kasv, rohepöörde kulukus, demograafiline kriis (rahvastiku vananemine) ja deglobaliseerumine. Kogu see kompott tähendab, et valitsused ja keskpangad on sunnitud oma võlga ja valuutat kordamööda devalveerima. Vastasel juhul muutuks võlgade ja intressimaksete surve talumatuks. See aga tähendab kõigi reaalsete, käega katsutavate varade hinnakasvu.