Eesti keskmine palk langes kullas mõõdetuna 1995. aasta tasemele

Avaldatud Mait Kraun kategoorias Kullamaailmast, Maailmast, Kogu uudisvoog või 18.12.2025
Kulla hind (XAU-EUR)
3 829,69 EUR/oz
  
+ 28,94 EUR
Hõbeda hind (XAG-EUR)
63,23 EUR/oz
  
+ 2,22 EUR
Pilt: Shutterstock

18.12.2025
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Eesti keskmine palk langes kullas mõõdetuna madalaima tasemeni alates 1995. aastast. See peegeldab nii Eesti kui ka Euroopa majandusprobleeme ning euro ostujõu langust.

Keskmine palk kullas mõõdetuna on heaks verstapostiks, mille järgi hinnata Eesti majanduse käekäiku ja ühiskonna jõukust. Kui me suudame pikema perioodi vältel suurendada sissetulekuid kulla hinnatõusust kiiremini, siis võib öelda, et meil läheb hästi. Kui on vastupidi, siis meil nii hästi ei lähe.

Eesti keskmine palk jõudis selle aasta septembris 2103 euroni. Viimase kolme aasta jooksul on keskmine palk kasvanud umbes 28 protsendi võrra. Kümne aastaga on keskmine palk enam kui kahekordistunud.

Kui vaadata aga seda, kuidas on keskmine palk muutunud kullas mõõdetuna, siis on olukord märgatavalt kehvem. Keskmine palk on kullauntsides mõõdetuna langenud juba kolmandat aastat järjest. Tõsi, viimased kolm aastat on olnud kulla jaoks ka erakordselt head ning kulla hind on ka ise kiiresti tõusnud, kuid suurt pilti see väga palju ei muuda.

Kui vaadata pikemat ajahorisonti, mis nivelleerib lühiajalised hinnaliikumised, siis ei joonsitu ka sellest midagi positiivset. Nimelt on keskmine palk kullas mõõdetuna kukkunud madalaima tasemeni alates 1995. aastast.

Oma rekordi saavutas keskmine palk kullas mõõdetuna 2004. aastal, mil see oli 1,46 untsi kulda. Eelmine suurem langus toimus pärast 2008. aasta majanduskriisi, mil keskmine palk kukkus mõne aasta jooksul ca 1,3 untsi pealt 0,7 untsi peale.

Tänaseks saab keskimise palga eest osta 0,6 untsi kulda ehk siis kullas mõõdetuna on keskmine palk 0,6 untsi. Veel aasta tagasi oli see näitaja 0,9 untsi.

Kulla hind peegeldab euro langust

Kulla hinnatõus peegeldab suuresti valuutade ostujõu langust ning majanduste üldist seisu. Tõsi, kuld võib periooditi siiski valuutade ostujõu langusest kiiremini tõusta ja vastupidi. Näiteks aastatel 2021-22, mil Eesti inimeste sissetulekute ostujõud kuni 25-protsendilise inflatsiooni tõttu vähenes, siis kullas mõõdetuna keskmine palk siiski tõusis.

Kuigi inflatsioon on viimastel aastatel aeglustunud, siis kulla hinnatõus on nüüd keskmise palga kasvu märkimisväärselt ületanud.

Lisaks valuutade ostujõu langusele peegeldab see näitaja ka Eesti ning Euroopa majandusprobleeme, olgu selleks riigivõlgade tase, tootlikkuse langus, rahvastiku vananemine või kaitsekulutustest tulenev surve riigieelarvetele.

 

Lugemissoovitus Teile