Eesti kulla kaevandamise potentsiaal on varem arvatust suurem

01.03.2024
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Meie naaberriigid Soome ja Rootsi on Euroopa viie suurima kullakaevandaja seas. Viimased uuringud näitavad, et väärismetallide potentsiaal on ka meie kodumaal arvatust suurem. Kas Eestist võiks samuti saada Euroopa üks suurimaid kullakaevandajaid?

Euroopa suurim kullakaevandaja on vaieldamatult Venemaa – 2022. aastal ulatus nende kullatootmine 325 tonnini. Regiooni suurimate kullakaevandajate edetabeli tipust leiab aga ka kaks naaberriiki – Soome ja Rootsi. Allpool on välja toodud Euroopa suurimad kullakaevandajad.

Kusjuures Soomes asuv Kittilä kaevandus on üks Euroopa suurimaid. Rootsis toodetakse kõige rohkem kulda Aitiku kaevanduses. Esiviisikust leiame ka Bulgaaria, kelle jaoks on kuld üks olulisemaid ekspordiartikleid.

Eestis leidub kindlasti kulda

Eesti Geoloogiakeskuse juhtivgeoloog Valter Petersell ütles 2017. aastal Postimehele, et Nõukogude perioodil tehti kulla analüüse maapinna lähedal asuvast diktüoneemakildast, mis asub Eestis 5-25 meetri sügavusel ning samuti kristalse aluskorra kivimitest (ca 150 meetri sügavusel). “Need üksikud analüüsid, mis on tehtud, näitavad, et kulda on kindlasti Eestis olemas, esmajärjekorras diktüoneemakildas,” ütles Petersell.

Peterselli sõnul peaks selleks, et kulla kaevandamine ära tasuks, olema kulda 4-5 grammi tonni kohta. Tema teadmiste kohaselt on Eesti potentsiaalsetes leiukohtades tonni kohta kuni gramm kulda.

Hilisemad uuringud on aga näidanud, et potentsiaal väärismetallide kaevandamiseks Eestis on arvatust suurem. Milline on see potentsiaal ja kas meist võiks saada Euroopa üks suurimaid kullakaevandajaid?

Uuringute järgi leidub Eesti maapõues kulda ja hõbedat arvatust rohkem

2022. aastal avaldas Eesti Geoloogiateenistus uuringu, mille eesmärgiks oli hinnata Kirde-Eestis Jõhvi lähedal magnetanomaaliat põhjustava rauamaagi leviku ulatust. Ühtlasi leiti, et maapõues on ka kulda ja hõbedat – ja selle potentsiaal on arvatust suurem.

Uurimise käigus leiti, et Jõhvi magnetanomaaliat põhjustava rauamaagi lasundi varude suurus võib maapinnast kuni kilomeetri sügavuseni arvestades olla vahemikus 270-540 miljonit tonni. See on märkimisväärne kogus rauamaaki.

Võrdluseks – Põhja-Euroopa suurimas leiukohas Rootsi Kiirunavaaras on uuritud varusid üle 700 miljoni tonni. Kogu maailma rauamaagi tootmine ulatus mullu umbes 2500 miljoni tonnini. Rootsi toodab sellest umbes 50 miljonit tonni.

Samade uuringute käigus leiti ka jälgi kullast ja hõbedast. „Leiud näitavad, et Eesti kristalses aluskorras on potentsiaali väärismetallide esinemiseks sarnaselt Kesk-Rootsi ja Edela-Soomega,“ teatas Eesti Geoloogiateenistus.

Jõhvi magnetanomaalia avastati juba 1930ndatel, mil Eesti Vabariigi kaitsevägi alustas esimest üle-eestilist magnetomeetrilist kaardistamist. Avastati mitmeid anomaaliaid, aga Jõhvist pisut kirde poole jääv ala eristus selgelt. Suur kõrvalekalle kompassil andis alust arvata, et sealne maapinna aluskord peidab tohutus koguses rauamaaki.

Väärismetallide potentsiaal on arvatust suurem

Eesti Geoloogiateenistuse vanemgeoloog Siim Nirgi ütles, et Jõhvi kivimeid on küll uuritud aastakümneid, aga nüüd saadi teada, et väärismetallide potentsiaal on arvatust suurem. Ja seda saadi teada suuresti tänu uuenenud tehnoloogiatele ja uurimismeetoditele.

“Kuigi rauamaagi poolest ei ole Jõhvi leiukoht Põhja-Euroopas tegutsevate kaevandustega võrreldes oma suhteliselt väikese rauasisalduse ja keerulise kättesaadavusega hetkel majanduslikult tasuv, näitas projekt, et meie teadmised kristalsest aluskorrast ei ole kaugeltki piisavad,“ ütles Nirgi.

„Isegi juba aastakümneid uuritud Jõhvi kivimites on võimalik kaasaaegsete uuringumeetoditega teha üllatavaid avastusi, nagu näiteks väärismetallide esinemise seni teadaolevast suurem potentsiaal,” selgitas Nirgi.

Jõhvi uuringu näol on tegemist esimese kristalse aluskorra uuringuga pärast Nõukogudeaegset süvakaardistamise perioodi.

Tartu Ülikooli geoloogia-mineraloogia professor Kalle Kirsimäe arvates on leiud äärmiselt põnevad:

See pöörab uue lehekülje Eesti geoloogilise ehituse ja arenguloo tundmaõppimisel, kuid on ka märgilise tähendusega uute perspektiivsete maapõuevarade vaates. Eesti kristalsel aluskorral, milles paikneb Jõhvi rauamaak, on oletatud ühiseid struktuurseid tunnusjooni Kesk-Rootsis ja Edela Soomes avanevate kivimitega, kus on juba ammu tuntud paljud raua, vase, hõbeda, aga ka kulla kaevandamisväärsed leiukohad. Jõhvi kivimites avastatud väärismetallide mineralisatsioon kinnitab neid geoloogilisi seoseid. Me oleme nende uuringutega näidanud, et vase-hõbeda ja kulla mineralisatsioon on Eestis võimalik. Esimene samm on tehtud.

Kaevandamise mõttekus selgub edasiste uuringute käigus

2023. aastal avaldatud Eesti Geoloogiateenistuse Eesti strateegiliste maavarade otsingute ja uuringute teekaardis leiab kulla ja hõbeda metallide loendist, mille otsingud on praeguste teadmiste kohaselt põhjendatud.

Potentsiaalse levialana on Eesti Geoloogiateenistus välja toonud Tallinna, Tapa ja Jõhvi tsoonid.

See tähendab, et väärismetallide kaevandamise potentsiaal ja majanduslik mõttekus selgub edasiste uuringute käigus. Eelmise aasta alguses sai Eesti Geoloogiateenistus 6,1 miljoni euro suuruse lisarahastuse edasiste uuringute jätkamiseks.