Millistes riikides kaevandatakse enim hõbedat?

12.01.2025
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Hõbe on uuel aastal kiiret tõusu jätkanud ning untsi hind on ületanud juba 85 dollari taseme. Vaatame, millistes riikides toodetakse maailmas enim hõbedat ning millistes riikides on kõige suuremad teadaolevad hõbeda varud.

Hõbeda hiljutisele hinnatõusule on lühiajalises pildis hoogu andnud Hiina hõbeda ekspordipiirangute karmistamine ning turgude ootus, et USAs jätkatakse intressimäärade langetamist ka tänavu.

Pikemas perspektiivis on hõbedat toetamas nii tööstusliku nõudluse kasvust tulenev struktuurne puudujääk füüsilise hõbeda turul (nõudlus ületab pakkumist), investorite huvi kasv ning ka tehnilise pildi märkimisväärne tugevnemine.

Kes toodavad enim hõbedat?

Allpool oleval graafikul on näha, millistes riikides kaevandatakse hõbedat kõige rohkem. Tootmisnumbrid põhinevad USA Geoloogiateenistuse hinnangulistel arvutustel. Graafikul on näidatud toodangut 2024. aastal.

Selgub, et kolm maailma suurimat tootjat on Mehhiko, Hiina ja Peruu.

2024. aastal püsis tootjate edetabelis esimesel kohal Mehhiko, tootes kokku umbes 6300 tonni hõbedat. Riik on olnud suurim hõbeda tootja juba aastakümneid – kohalike kaevanduste jaoks on välja ehitatud laialdane infrastruktuur ning riigi leiukohad on kvaliteetsed. Huvitav on asjaolu, et tõendatud maailma maa-alustest varudest asub Mehhikos vaid 6 protsenti.

Edetabeli teisel kohal on Hiina, kes tootis kokku 3100 tonni. Seejuures enamus Hiinas toodetavast hõbedast leitakse teiste kaevanduste kõrvalproduktina, peamiselt plii- ja tsingikaevandustest.

Peruu on tabeli kolmandal kohal ja Boliivia neljandal. Suur osa maailma hõbedast tuleb seega just Lõuna-Ameerikast. Mehhiko, Peruu ja Boliivia moodustasid 2024. aastal enam kui poole maailma hõbedatoodangust.

Hõbe kulla suhtes jätkuvalt alahinnatud?

Toodangute mahud viitavad ka sellele, et hõbedal võib kulla suhtes olla veel tõusuruumi. Teisisõnu, kulla ja hõbeda hinnasuhe võib lähiaastatel oluliselt langeda.

Kokku ulatus ülemaailne hõbeda toodang 2024. aastal hinnanguliselt 25 000 tonnini. Võrdluseks – kulda toodeti 2024. aastal 3660 tonni. See tähendab, et hõbedat toodeti antud aastal umbes 6,8 korda rohkem kui kulda. Kulla maapealsed varud ulatuvad erinevate hinnangute kohaselt umbes 220 000 tonnini, hõbeda puhul ca 850 000 tonnini. Hõbedat on maa peal seega vaid 4 korda rohkem kui kulda.

Need suhtarvud on üks paljudest põhjustest, miks on minu hinnangul tõenäoline, et hõbe ületab ka edaspidi kulla tootlust. Hetkel on kulla ja hõbeda hinnasuhe 54 juures. Ootan, et see langeb vähemalt 10-30 vahemikku. Ekstreemsemate stsenaariumite juures võime jõuda ka tootmisnumbrite või maapealsete varude suhtarvudeni (ülaltoodud numbrite põhjal vastavalt 6,8 ja 4). Need ei ole hinnaprognoosid, vaid numbrid, mis näitavad hinnaliikumiste võimalikku ulatust.

Millistel riikidel on suurimad varud?

Vaatame nüüd, millistes riikides asuvad suurimad hõbeda varud. Esikohal on Peruu, kus maa-alused reservid ulatuvad hinnanguliselt 140 000 tonnini. Peruu varud moodustavad tervelt 22 protsenti maailma teadaolevatest varudest. Suur osa kaevandatavatest reservidest asub veel Austraalias, Venemaal ja Hiinas.

Mehhikos, kes on hetkel maailma suurim tootja, on varusid alles vaid 37 000 tonni (6 protsenti maailma varudest).