Millistes riikides kaevandatakse enim hõbedat?

12.01.2025
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Hõbeda hind on uuel aastal kiiret tõusu jätkanud ning ületanud juba 85 dollari taseme. Vaatame, millistes riikides toodetakse maailmas enim hõbedat ning millistes riikides on kõige suuremad teadaolevad varud.

Hõbeda hiljutisele hinnatõusule on lühiajalises pildis hoogu andnud Hiina hõbeda ekspordipiirangute karmistamine ja ka ootus, et tänavu jätkatakse USAs intressimäärade langetamist.

Pikemas perspektiivis on hõbedat toetamas nii tööstusliku nõudluse kasvust tulenev turu struktuurne puudujääk (nõudlus ületab pakkumist), investorite huvi kasv ning tehnilise pildi märkimisväärne tugevnemine.

Kes toodavad enim hõbedat?

Allpool oleval graafikul on näha, millistes riikides kaevandatakse enim hõbedat. Tootmisnumbrid pärinevad USA Geoloogiateenistuse hinnangutel ning sellel on näidatud toodangut 2024. aastal.

Selgub, et kolm maailma suurimat tootjat on Mehhiko, Hiina ja Peruu.

Mehhiko püsis 2024. aastal tootjate edetabelis esimesel kohal, tootes kokku umbes 6300 tonni hõbedat. Riik on olnud juba aastakümneid suurim tootja – riigi kaevanduste jaoks on välja ehitatud laialdane infrastruktuur ning leiukohad on kvaliteetsed. Huvitav on asjaolu, et tõendatud maailma maa-alustest varudest asub Mehhikos vaid 6 protsenti.

Edetabelis on teisel kohal Hiina, kes toodab kokku 3100 tonni. Kusjuures enamus sellest hõbedast leitakse teiste kaevanduste kõrvalproduktina, peamiselt plii- ja tsingikaevandustest.

Peruu on kolmandal kohal ja Boliivia neljandal, mis näitab, et suur osa hõbedast tuleb just Lõuna-Ameerikast. Mehhiko, Peruu ja Boliivia moodustasid 2024. aastal enam kui poole maailma hõbedatoodangust.

Hõbe kulla suhtes jätkuvalt alahinnatud?

Toodangunumbrid viitavad ka sellele, et hõbedal võib kulla suhtes olla veel tõusuruumi. Ehk kulla ja hõbeda hinnasuhe võib lähiaastatel oluliselt langeda.

Kokku ulatus ülemaailne toodang 2024. aastal hinnanguliselt 25 000 tonnini. Võrdluseks – kulda toodeti 2024. aastal 3660 tonni. See tähendab, et hõbedat toodetakse umbes 6,8 korda rohkem kui kulda. Kulla maapealsed varud ulatuvad erinevate hinnangute kohaselt umbes 220 000 tonnini, hõbeda puhul ca 850 000 tonni. Ehk hõbedat on maa peal hetkel ca 4 korda rohkem kui kulda.

Need suhtarvud on üks paljudest põhjustest, miks on minu hinnangul tõenäoline, et hõbe ületab ka edaspidi kulla tootlust. Hetkel on kulla ja hõbeda hinnasuhe 54 juures ning ootan, et see langeb vähemalt 10-30 vahemikku. Ekstreemsemate stsenaariumite juures võime jõuda ka tootmisnumbrite või maapealsete varude suhtarvudeni (vastavalt 6,8 ja 4). Need ei ole hinnaprognoosid, vaid numbrid, mis näitavad hinnaliikumiste võimalikku ulatust.

Millistel riikidel on suurimad varud?

Vaatame nüüd, millistes riikides asuvad hõbeda varud. Esikohal on Peruu, kus maa-alused varud on kokku 140 000 tonni – need moodustavad 22 protsenti maailma teadaolevatest varudest.

Mehhikos, kes on maailma suurim tootja, on varusid alles vaid 37 000 tonni (6 protsenti maailma varudest). Suur osa reservidest on veel Austraalias, Venemaal ja Hiinas.