JPMorgan: mis sündmused võiksid kulla hinnatõusu peatada?

19.02.2026
Tõlkis: Tavidi analüütik Mait Kraun

Kulla hinnatõusu jätkumise vastu saab tuua mitmeid argumente. Kokkuvõttes on tõusu toetavad faktorid aga siiani paigas, kirjutavad USA suurpanga JPMorgani analüütikud, vahendab portaal Kitco.

„Kullaturul on viimase viie aasta jooksul toimunud metsik ralli, hinnad on tõusnud enam kui 170 protsenti,“ kirjutasid JPMorgan Private Banki direktor Kriti Gupta ja panga globaalsete investeeringute strateeg Justin Biemann. „Põhjuseid selleks on olnud hulganisti, aga olulisemaks neist võib pidada geopoliitilist volatiilsust ja killustumist, mis on pannud investoreid aina enam väärismetalli poole vaatama.“

„Nüüd lisage siia juurde mured valuutade väärtuse kahanemise, majanduskasvu, inflatsiooni ja vastutustundetu eelarvepoliitika pärast – need faktorid ei ole veel varahindadesse täielikult sisse arvestatud,“ lisasid nad. „Seega ei ole üllatav, et väärismetallid on praegusel ajal populaarne vara.“

„Kulla ühe kuu tootlus on pärast suuremaid geopoliitilisi šokke olnud keskmiselt 1,8 protsenti, mediaan on olnud 3 protsenti, ületades sellega teisi varaklasse,“ lisasid panga eksperdid.

Kui kullal läheb geopoliitiliselt turbulentsetel aegadel hästi ja geopoliitilise tormi vaibumist ei ole näha, siis mis võiks kulla hinnatõusu seisma panna? Gupta ja Biemann toovad välja kaks suurimat riski. Esimeseks potentsiaalseks riskiks on keskpankade huvi hääbumine.

„Kulla hinnatõusu suurimaks vedajaks on olnud keskpangad,“ kirjutavad nad. „Netoostud on alates Ukraina sõja algusest (2022) kasvanud kahekordseks. Keskpangad on oste suurendanud, sest soovitakse vähendada USA dollarite osakaalu reservides. See trend sai alguse pärast Venemaa välisvaluuta reservide külmutamist USA poolt.“

Mis siis, kui keskpangad vähendavad kullaoste?

Autorid tõid välja, et suurimate kullavarudega riigid on hetkel USA, Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa ja Venemaa. „Mis siis, kui maailma keskpankade struktuurne nõudlus kahaneb?“ küsisid nad. „Või veel hullem, mis siis, kui nad hakkavad kulda hoopis müüma?“

Gupta ja Biemann tõid välja, et seda on ajaloos ka varem juhtunud. „Aastatel 1999-2002 korraldas Ühendkuningriik hulganisti oksjoneid, mille käigus müüdi maha üle 50 protsendi ÜK kullareservidest. Raha paigutati välisvaluutadesse,“ lisasid nad. „Samal ajal seoti kullast lahti Šveitsi frank. Kulla hind langes pärast Ühendkuningriigi kullamüüke kolme kuuga 13 protsenti – tänase hinna juures tähendaks samaväärne langus 650 dollarit untsist. Müügilaine peatus alles siis, kui keskpangad sõlmisid kulla osas Washingtoni leppe, millega piirati ja koordineeriti suuri kullamüüke. Lepe aegus 2019. aastal, kuid keskpankadest said peale seda hoopis suured ostjad, mitte müüjad.“

„Teoorias tähendab see, et kulla müümine keskpankade poolt on võimalik. Samuti on võimalik ka nõudluse kasvu peatumine,“ kirjutasid Gupta ja Biemann. „Ent on ebatõenäoline, et see juhtub. Vähemalt mitte niipea.“

„2025. aastal moodustas kuld arenevate riikide reservidest vaid 19 protsenti, arenenud riikides oli see osakaal 47 protsenti,“ kirjutasid nad. „Arenevate riikide seas paistab silma Hiina. Hiinlased on USA suurimad konkurendid ja nad on aktiivselt kullareserve suurendanud. Hiina kullareservid on maailmas seitsmendal kohal, aga see moodustab nende kogureservidest jätkuvalt vaid 8,6 protsenti. Kui trend jätkub, siis Hiinal on ostude suurendamiseks ruumi veel küllaga. Ning nad ei ole üksi: struktuurset nõudlust on vedanud ka Poola, India ja Brasiilia.“

Kui vaadata aga G10 riikide keskpanku, siis pole ühtegi märki sellest, et keskpangad plaaniks hakata kulda müüma. „Isegi Föderaalreservi puhul eeldaks see hulganisti muudatusi seadusandluses ning suurt muutust üle sajandi kestnud poliitikas,“ kirjutasid JPMorgani eksperdid. „Mullu Maailma Kullanõukogu poolt läbi viidud küsitlusest selgus, et 95 protsenti keskpankadest ootab keskpankade globaalsete kullareservide suurenemist. 5 protsenti uskusid, et need jäävad samaks ning langust ei oota keegi,“ lisasid nad.

Mis siis, kui jaeinvestorid ostmise lõpetavad?

Teine potentsiaalne riskikoht on see, et jaeinvestorid pööravad väärismetallidele selja. „Ärge unustage ära jaeinvestoreid,“ hoiatavad Gupta ja Biemann. „Nad on samuti kulda kokku ostnud. Need uued ostjad ehitavad üles positsioone, et kaitsta ennast geopoliitiliste ja makromajanduslike riskide vastu.“

„Kulda hoidvad ETFid (börsil kaubeldavad fondid) peegeldavad hästi jaeinvestorite huvi kulla vastu. Kokku on ETFides umbes 100 miljonit untsi kulda, mis moodustab aga vaid 8 protsenti keskpankade kullavarudest. Rekordit ei ole samuti ületatud. Rekordiks oli 110 miljonit untsi ja see pärineb aastast 2020. Kuigi nõudlus võib kasvada, siis ei ole fondid praegu positsioonis, et hindu väga palju mõjutada.“

On mitmeid põhjuseid, miks jaeinvestorite huvi kulla järele võiks pigem kasvada. „Lisaks geopoliitilistele riskidele aitab kuld ka portfelli riske pikaajaliselt hajutada,“ nentisid Gupta ja Biemann. „See on vara, mis võib pakkuda kaitset inflatsiooni vastu, ületada kriisi ajal teiste varaklasside tootlust ning vähendada üleüldist portfelli kõikumist, sest kulla korrelatsioon teiste varaklassidega on madal.“

JPMorgani globaalsete uuringute üksus teatas detsembris, et nende hinnangul annavad uuel aastal kullale hoogu Hiina kindlustusfirmad ning investorid, kes loobuvad krüptovaradest ja pöörduvad väärismetallide poole.

„Kulla hinnatõus ei ole olnud lineaarne ja see ei saa ka nii olema. Aga me usume, et trendid, mis hinda kõrgemale viivad, ei ole ennast ammendanud,“ ütles JPMorgani tooraineturgude strateegia juht Natasha Kaneva. „Pikaajaline reservide suurendamine ning investorite huvi püsivad ka edaspidi.“

Nõrgem dollar, madalamad USA intressimäärad ning majanduslik ja poliitiline ebakindlus on kulla jaoks olnud reeglina positiivsed faktorid. Kõik need on ka praeguses hinnatõusus oma rolli mänginud. Investeerimispank tõi veel välja, et kuld on kaitsmas nii valuutade väärtuse languse kui ka võlakirjade odavnemise vastu.