JPMorgan: mis sündmused peataks kulla hinnatõusu?

19.02.2026
Tõlkis: Tavidi analüütik Mait Kraun

Kulla hinnatõusu jätkumise vastu saab tuua mitmeid argumente, aga kokkuvõttes on tõusu toetavad faktorid siiani paigas, kirjutavad USA suurpanga JPMorgani analüütikud, vahendab portaal Kitco.

„Kullaturul on viimase viie aasta jooksul toimunud metsik ralli, hinnad on tõusnud enam kui 170 protsenti,“ kirjutasid JPMorgan Private Banki direktor Kriti Gupta ja panga globaalsete investeeringute strateeg Justin Biemann. „Põhjuseid selleks on olnud hulganisti, aga olulisemaks neist võib pidada geopoliitilist volatiilsust ja killustumist, mis on pannud investoreid väärismetalli poole vaatama.“

„Nüüd lisage siia juurde mured valuutade väärtuse kahanemise, majanduskasvu, inflatsiooni ja vastutustundetu eelarvepoliitika pärast – nende faktoritega pole varahindades veel täielikult arvestatud,“ lisasid nad. „Ei ole seega üllatus, et väärismetallid on praegusel ajal populaarne vara.“

„Kulla keskmine tootlus on pärast suuremaid geopoliitilisi šokke olnud keskmiselt 1,8 protsenti, mediaan on olnud 3 protsenti, ületades sellega teisi varaklasse,“ lisasid nad. Need on ühe kuu tootlused pärast suuremaid geopoliitilisi šokke.

Seega kui kullal läheb geopoliitilises tormis hästi ja selle laabumist ei ole näha, siis mis võiks kulla hinnatõusu seisma panna? Gupta ja Biemann toovad välja kaks suurimat riski. Esimeseks riskiks on võimalus, et keskpankade huvi kulla vastu väheneb.

„Kulla hinnatõusu suurimaks vedajaks on olnud keskpangad,“ kirjutavad nad. „Netoostud on alates Ukraina sõja algusest (2022) kasvanud kahekordseks. Keskpangad on nõudlust suurendanud, sest nad soovivad USA dollarite osakaalu vähendada. Sellega alustati pärast Venemaa välisvaluuta reservide külmutamist USA poolt.“

Mis siis, kui keskpangad vähendavad kullaoste?

Autorid tõid välja, et suurimate kullavarudega riigid on hetkel USA, Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa ja Venemaa. „Mis siis, kui maailma keskpankade struktuurne nõudlus kahaneb?“ küsisid nad. „Või veel hullem, mis siis, kui nad hakkavad kulda hoopis müüma?“

Gupta ja Biemann tõid välja, et see on ka varem juhtunud. „Aastatel 1999-2002 korraldas Ühendkuningriik hulganisti oksjoneid, kus müüdi 50 protsendi kullareservidest maha. Raha paigutati välisvaluutadesse,“ ütlesid nad. „Samal ajal seoti Šveitsi frank kullast lahti. Kulla hind langes pärast Ühendkuningriigi otsust kolme kuuga 13 protsenti – täna oleks kulla hinnas see langus 650 dollarit untsist. Müümine peatus alles siis, kui keskpangad sõlmisid kulla osas Washingtoni leppe, millega piirati ja koordineeriti suuri kullamüüke. Lepe aegus 2019. aastal ja keskpankadest said suured ostjad, mitte müüjad.“

„Teoorias tähendab see, et müümine on võimalik. Sama moodi on võimalik ka nõudluse kasvu peatumine,“ kirjutasid nad. „Aga on ebatõenäoline, et see juhtub. Vähemalt mitte niipea.“

„2025. aastal moodustas kuld arenevate riikide reservidest vaid 19 protsenti, arenenud riikides on see osakaal 47 protsenti,“ kirjutasid nad. „Arenevate riikide seas paistab silma Hiina. Nad on USA suurimad konkurendid ja nad on aktiivselt kullareserve suurendanud. Hiina kullareservid on maailmas seitsmendal kohal, aga see moodustab nende reservidest jätkuvalt vaid 8,6 protsenti. Kui trend jätkub, siis Hiinal on ostude suurendamiseks veel ruumi küllaga. Ja nad ei ole üksi: struktuurset nõudlust on vedanud ka Poola, India ja Brasiilia.“

Kui vaadata aga G10 riikide keskpanku, siis pole ühtegi märki, et keskpangad plaaniks kulda müüa. „Isegi Föderaalreservi puhul eeldaks see palju seadusandluse muutmist ning suurt muutust sajandi kestnud poliitikas,“ kirjutasid nad. „Mullu Maailma Kullanõukogu poolt 2025. aastal läbi viidud küsitlusest selgus, et 95 protsenti keskpankadest ootab keskpankade globaalsete kullareservide suurenemist. 5 protsenti uskusid, et need jäävad samaks ning langust keegi ei oota,“ selgitasid nad.

Mis siis, kui jaeinvestorid ostmise lõpetavad?

Teine suur riskikoht on see, et jaeinvestorid pööravad väärismetallidele selja. „Ärge unustage ära jaeinvestoreid,“ hoiatavad Gupta ja Biemann. „Nad on samuti kulda kokku ostnud. Need uued ostjad ehitavad üles positsioone, et kaitsta ennast geopoliitiliste ja makromajanduslike riskide vastu.“

„Kulda hoidvad ETFid (börsil kaubeldavad fondid) peegeldavad hästi jaeinvestorite huvi kulla vastu. Kokku on ETFides umbes 100 miljonit untsi kulda, mis moodustab vaid 8 protsenti keskpankade kullavarudest. Rekordit ei ole samuti ületatud, mis oli 110 miljonit untsi ja mis pärineb aastast 2020. Ja kuigi nõudlus võib kasvada, siis ei ole nad praegu positsioonis, et hindu väga palju mõjutada.“

Ja on mitmeid põhjuseid, miks jaeinvestorite huvi kulla järele võiks pigem kasvada. „Lisaks geopoliitilistele riskidele aitab kulda varasid ka pikaajaliselt hajutada,“ nentisid Gupta ja Biemann. „See on vara, mis võib kaitsta inflatsiooni vastu, ületada kriisi ajal teisi varasid ning vähendada üleüldist portfelli kõikumist, sest selle korrelatsioon teiste varaklassidega on madal.“

JPMorgani globaalsete uuringute üksus teatas detsembris, et nende hinnangul annavad uuel aastal kullale hoogu Hiina kindlustusfirmad ning investorid, kes loobuvad krüptodest ja roteeruvad väärismetallidesse.

„Kulla hinnatõus ei ole olnud lineaarne ja see ei saa ka nii olema. Aga me usume, et trendid, mis viivad hinda kõrgemale, ei ole ennast ammendanud,“ ütles JPMorgani tooraineturgude strateegia juht Natasha Kaneva. „Pikaajaline reservide suurendamine ning investorite huvi püsivad ka edaspidi.“

Nõrgem dollar, madalamad USA intressimäärad ning majanduslik ja poliitiline ebakindlus on kulla jaoks olnud reeglina positiivsed faktorid. Kõik need on ka praeguses hinnatõusus rolli mänginud. Investeerimispank tõi veel välja, et kuld on kaitsmas nii valuutade väärtuse languse kui ka võlakirjade odavnemise vastu.