14.03.2025
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun
Kulla hind ületas täna esmakordselt ajaloos 3000 dollari taseme, millele on lühiajalises pildis kaasa aidanud nii eskaleeruv kaubandussõda, geopoliitilised pinged kui ka taaselustunud majanduslanguse hirmud.
Psühholoogiliselt olulise 3000 dollari taseme ületamine näitab, et kuld on jätkuvalt äärmiselt oluline finantsvara ebakindlatel aegadel. Viimase veerandsaja aasta jooksul on kuld kallinenud enam kui 10 korda, ületades sellega ka USA aktsiaindeksi S&P 500 tootlust.
Kuld on olulised verstapostid ületanud tavaliselt heitlikel aegadel. 1000 dollari tase saavutati pärast 2008. aasta finantskriisi, 2000 dollari tase ületati koroonakriisis. Praeguse tõusu peamiseks põhjuseks võib pidada keskpanku, kes ostavad geopoliitiliselt pingsas keskkonnas kulda kui neutraalset reservvara, mis ei ole avatud teiste riikide (eelkõige USA) sanktsioonidele.
5 peamist põhjust, miks kulla hind on tõusnud aastaga 40%
Kui kiire hinnatõusu alguses (2024. esimene poolaasta) olid lääne investorid kulla suhtes küllaltki ükskõiksed, siis viimase poole aasta jooksul on ka Euroopa ja USA investorid aktiviseerunud. Sellest annab hästi aimu sissevool kullaga tagatud börsil kaubeldavatesse fondidesse (vt. allpool olevat graafikut). Veebruaris jõudis see viimaste aastate tippu, osalt aitas sellele kaasa asjaolu, et kuld on liikumas tariifide hirmus suurtes kogustes Londonist New Yorki. See on üks põhjustest, mis on viinud kulla 3000 piirimaile.
Kuld on tänavu tõusnud 14 protsenti
Kirjutasin eelmise aasta detsembris avaldatud kullaturu analüüsis, et kulla hind võiks 2900-3000 dollari vahemikku jõuda esimese kvartali lõpuks või kevadel. 2900 dollari taseme ületas kuld 10. veebruaril ning nüüd (14. märtsil) tõusis hind 3004,9 dollarini untsist. Pärast seda on hind sealt veidi alla tulnud.
Asjaolu, et kuld niivõrd kiiresti antud verstaposti ületas, tuleb ka mulle mõnevõrra üllatusena. Ootasin, et veebruari lõpus alanud korrektsioon, mille ajal hinnad umbes 4 protsendi võrra alla tulid, kestab veidi pikemalt. Aga nagu öeldekse, tõusval turul kipub hind valmistama üllatusi ülespidiselt, langeval turul aga vastupidi. Kulla hind on olnud selgelt juba kaks aastat tõusutrendis.
Uuel aastal on kulla hind tõusnud juba 14 protsenti. Mullu kallines kuld aasta lõikes dollarites 27 protsenti.
Kaubandussõja eskaleerumine
Lühiajalises pildis on kulda toetanud mitmed faktorid. Kõige suurema mõjuga on olnud siinkohal USA presidendi Donald Trumpi alustatud kaubandussõda, mis on viimastel nädalatel eskaleerunud.
Nimelt kardetakse, et tariifisõda võib saada sütikuks, mis lõpuks USAs majanduslanguse toob. See omakorda on suurendanud kauplejate jaoks tõenäosust, et Föderaalreserv kärbib tänavu intresse oodatust kiiremini. Intresside langus mõjutab kulla hinda reeglina positiivselt.
Märtsi alguses hakkasid kehtima uued tariifid Mehhiko, Kanada ja Hiina vastu. Sellele järgnesid vastusammud – Kanada ja Hiina kehtestasid omapoolsed tariifid. Euroopa Liit kehtestas USA-le samuti uued tariifid.
Tariifid on nagu kahe teraga mõõk – ühelt poolt pigistavad need majandust, teisalt tekitavad inflatsiooni. Kui mõlemad terad haiget hakkavad tegema, satub Föderaalreserv keerulisse olukorda, sest intresside langetamine annab inflatsioonile hoogu. Aga kui intresse ei langeta, võib majanduslangus kujuneda ebameeldivalt sügavaks. See võib kaasa aidata stagflatsioonilise keskkonna tekkele, kus majandus ei kasva, aga inflatsioon püsib kõrgel.
Euroopa uus kaitseplaan andis kullale hoogu
Oma osa mängis kulla märtsikuu tõusus arvatavasti ka 28. veebruaril Valges Majas toimunud Trumpi ja Ukraina presidendi vaheline sõnasõda. Sellele reageerisid kiiresti Euroopa riigijuhid, kelle arvates ei saa enam USA sõjalisele abile loota. Euroopa Komisjon tuli välja plaaniga panustada kaitsesse 800 miljardit eurot.
Kust see raha aga tuleb? Ikka riigivõlgade kasvust ja seega lõpuks ikkagi rahatrüki masinast. Mida kõrgemad on aga eelarvete puudujäägid, seda atraktiivsem on kuld investorite jaoks. Juba praegu on Euroopa riikide eelarved tugeva surve all ning uus võlapidu teeb seisu veelgi hullemaks.
Euroopa riikide võlakirjaturud reageerisid otsusele järsu langusega. Saksamaa 10aastaste riigivõlakirjade hinnad kukkusid 5. märtsil kiireimas tempos alates Berliini müüri langemisest. Kui võlakirjade hind langeb, siis intress, mida riik peab uue laenu pealt maksma, kasvab. Investorid hääletavad jalgadega ning võlakoormate suurendamine on samm lähemale riikide võlakriisile.
Mis saab edasi?
Eelmise aasta mais seadsin kulla keskpika perspektiivi (6-24 kuud) hinnasihiks 2800-3000 dollarit untsist. Praeguseks oleme need tasemed ületanud ning praegu on äärmiselt keeruline uusi prognoose teha.
Ühelt poolt on kuld juba paari aasta jooksul väga palju kallinenud – veel 2022. aasta novembris maksis unts kulda 1616 dollarit. Teisalt on hinnatõusuks olnud ka äärmiselt head põhjused, mis ei ole selle viimase paari aasta jooksul muutunud. Pigem on põhjuseid tõusuks juurde tulnud.
Keskpikka prognoosi on väga raske teha, aga pikaajaliselt võiks kuld liikuda minu hinnangul 2030. aastaks 6000-7000 dollari juurde. Selle kümnendi hinnatõus saab arvatavasti olema sarnane ajaperioodile 2001-2011, mil kulla hind tõusis umbes seitsmekordseks. Kui arvestada tsükli alguspunktiks 2015. aasta hinnapõhi (1060 dollarit), siis samaväärne tõus annabki meile need hinnasihid.
Seda toetab nii inflatsiooniline keskkond, riigivõlgade meeletud tasemed, eelarvete puudujäägid ning aina süvenev geopoliitiline polariseerumine.
