Suur ülevaade: kulda investeerimise erinevad viisid

07.11.2025
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Millised on erinevad viisid kulda investeerimiseks? Vaatame erinevaid võimalusi nii riskide, kulude kui ka omandiõiguse perspektiivist.

Kulda on laias laastus võimalik investeerida neljal viisil:

• Füüsiline kuld sinu omanduses
• Kulla börsil kaubeldavad fondid (ETFid)
• Futuurid, optsioonid ja muud tuletisväärtpaberid
• Kullakaevandajate aktsiad

Peamiselt eristavad neid investeerimisinstrumente kolm faktorit: riskid, kulud ning omandiõigus. Allpool on püramiid, kus on erinevate investeerimise viiside puhul neid kolme faktorit võrreldud. Omandiõigus näitab, kas kuld on allokeeritud (sinu nimel) või allokeerimata (nõue kellegi vastu). Kaevandusaktsiaid riskipüramiidi lisatud ei ole, nendest on juttu artikli lõpus.

Allokeeritud vs allokeerimata kuld

Selleks, et erinevatest kulda investeerimise viisidest aru saada, peaks teadma, mis on allokeeritud ja allokeerimata kuld.

• Allokeeritud kuld. Sinu enda omanduses või panga/investeerimisfondi kaudu ostetud sinu nimele. See tähendab, et sinu peidukohas (või varahoidlas) on konkreetsed plaadid või mündid sinu omad (sinu nimel). Kui sa omad näiteks autot, siis on kirja pandud selle värv, mark ja registeerimismärk. Allokeeritud kulla puhul, mis asub hoidlas, kehtivad samad põhimõtteid ehk teada on kulla puhtus, toote seerianumber ja täpne kaal. Enda peidukohas olev kuld on samuti allokeeritud, sest see on füüsiliselt sinu kontrolli all.
• Allokeerimata kuld. Sa oled paigutanud kulda raha, aga konkreetne kuld (kang või münt) ei ole sinu nimel ja füüsiliselt sa seda ei oma. Kulda omab reeglina pank või fond, mille kaudu sa kulda investeerisid ning sul on selle asutuse ees vaid nõue. Allokeerimata kullaga kaasnevad reeglina märkimisväärsed kolmanda osapoole riskid.

Sinu omanduses olev füüsiline kuld

Füüsiline, sinu omanduses olev kuld on alati allokeeritud. Kolmandat osapoolt ei ole vaja ning sinu omanduses olev kuld ei saa olla kellegi kohustus. See tähendab, et enda omanduses oleva füüsilise kullaga ei kaasne kolmanda osapoole riski.

See on kõige traditsioonilisem kulda investeerimise viis, mis võimaldab elimineerida täielikult finants- ja rahasüsteemi riski.

Üldiselt on füüsilise kulla puhul olenevalt kogusest, tootest ja turuolukorrast kulud virtuaalsest kullast veidi kõrgemad. Need vahed ei ole aga suured ning osade maaklerite ja pankade juures võivad teenustasud pikemas perspektiivis olla kõrgemad kui füüsilise kulla puhul.

Füüsilise ja virtuaalse kullaga kaasnevate teenustasude kohta saab pikemalt lugeda oktoobris ilmunud analüüsist:

Füüsiline vs virtuaalne kuld

Varahoidlas hoiustatav kuld on samuti allokeeritud, aga sellega kaasneb siiski kolmanda osapoole risk. Näiteks kui hoidlat valdav ettevõte muutub maksejõuetuks, siis sinu kulda puutuda ei tohi. Samas aga sõja- või muus stressiolukorras ei pruugi sa kulda hoidlast piisavalt kiiresti kätte saada.

Virtuaalne kuld ETFide kujul

Kõige populaarsemateks virtuaalse kulla instrumentideks on börsil kaubeldavad fondid (ETFid). Neid fonde saab maaklerite juurest osta samal viisil nagu aktsiaid ning nende osakutega kaubeldakse börsil.

Kulla ETFide osakud on ametlikult kullaga tagatud, mis tähendab, et fondi enda jaoks on tegemist allokeeritud kullaga. Samas pole kuld aga allokeeritud üksikinvestori jaoks, kes ostab fondiosakut. Seega pole fondi maksejõuetuse puhul investoril õigust füüsilist kulda nõuda. Tõsi, suuremad investorid võivad osade fondide puhul omada kullale ka nõudeõigust, kuid reeglina peab sel juhul vastava investori kapitalipaigutus fondi ulatuma miljonitesse dollaritesse. Need fondid on loodud eelkõige järgima kulla hinda.

Piltlikuks võrdluseks võib tuua:

Füüsiline kuld: omad autot oma garaažis
Kulla ETF: omad osakuid ettevõttes, mis omab autosid

Sina omad ETFi ostes osakut. Osaku emiteerija ehk fond omab kulda. Fondi kulda haldavad kullapangad (custodians), kelle all võivad omakorda olla veel teised haldajad. Nemad omavad kullale reaalset ligipääsu. Kõigi nende tasanditega kaasneb kolmanda osapoole risk. Kui mõni lüli sellest ketist muutub maksejõuetuks, siis otsustab kohus, kellele lõpuks kuulub kulla omandiõigus. Iga tasand lisab ka juriidilist keerukust. Esimesed kulla ETFid tulid turule 2004. aastal ning nende ajalugu on küllaltki lühike.

BMG Groupi juht Nick Barisheff on tabavalt öelnud:

Kui ETFi taga olev kullapank maksejõuetuks muutub, saavad rikkaks juristid, kes hakkavad vaidlema selle üle, kellele reaalne kuld kuulub.

Kulla ETFide plussiks on aga küllaltki madalad kulud ning lihtsus investeerimisel juhul, kui inimene on juba varasemalt väärtpaberitega kokku puutunud ning omab väärtpaberikontot.

Futuurid, optsioonid ja derivatiivid

Lisaks börsil kaubeldavatele fondidele on olemas ka futuurid, optsioonid ja muud tuletisväärtpaberid. Need on kõige riskantsemad kulda investeerimise viisid ning eelteadmiste olulisuse tõttu kasutavad neid instrumente üldiselt vaid professionaalsed investorid.

Tavaliselt kasutatakse nende instrumentide puhul suurt võimendust, mis tähendab ka kõrgemat riski. Kuna oma olemuselt on tegemist nõuetega teiste turuosaliste vastu, siis kaasneb nendega ka märkimisväärne kolmanda osapoole risk.

Arvatakse, et erinevate paberkulla lepingute kauplemismahud on 50-200 korda suuremad kui füüsilise kulla turul. Täpseid mahte ei ole teada, sest läbipaistvus on nendel turgudel puudulik. Ilmselgelt on tegemist allokeerimata kullaga.

Paberkulla lepinguid loovad peamiselt kullapangad. Loogika on sarnane osalise reservmääraga pangandusega – kui panna raha panka, siis pank peab hoidma sellest reservidena vaid väikse osa ning saab ülejäänud välja laenata. Kullapankades kehtib printsiibis sama süsteem. See tähendab, et kui kõik korraga lepingute aluseks olevat füüsilist kulda nõudma lähevad, siis kõigile ei jagu.

Seda, kuidas kullapankade süsteem täpsemalt töötab, saab vaadata allpool olevast videost:

Üldiselt võib öelda, et lühiajaliseks kauplemiseks (ja spekuleerimiseks) võivad ETFid ja futuurid/optsioonid olla parem variant, sest nendega kaasnevad lühemas perspektiivis väiksemad kulud. Kulla omamise aseaineks need pikaajaliselt minu hinnangul aga ei sobi.

Kullakaevanduste aktsiad

Kulda on võimalik kaudselt investeerida ka kullakaevandajate aktsiate kaudu. Kaevandusfirmade aktsiad on umbes 2-4 korda riskantsemad kui kuld ise. See tähendab, et kui kulla hind liigub emmale-kummale poole näiteks 1%, siis liiguvad kaevandusfirmade aktsiad umbes 2-4%. Ehk sisuliselt võib öelda, et tegemist on steroididel kullaga.

Tuleb aga arvestada, et lisaks kulla hinnale mõjutavad kaevandusaktsiaid ka näiteks ettevõtte juhtkonna otsused, poliitiline keskkond, regulatsioonid, intressimäärad jpm. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kaevandajad on võimendusega panus kullale, millega kaasnevad ärilised, finantsilised ja poliitilised riskid.

Aktsiatesse investeerimine nõuab ka üldisemalt suuremaid teadmisi investeerimisest. Küll aga võivad kullakaevanduste aktsiad teadlikumale ja kogenumale investorile pakkuda head võimalust kullale panustamiseks.