Füüsiline vs virtuaalne kuld – kulude ja teenustasude analüüs

28.10.2025
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Kui olete otsustanud investeerida kulda, siis ilmselt tekib kohe ka järgnev küsimus: kas valida füüsiline või virtuaalne kuld? Järgnevas analüüsis vaatame peamiselt seda, millised kulud erinevate võimalustega kaasnevad.

Selgub, et mida pikem on ajaperiood, seda soodsamaks muutub füüsiline kuld võrreldes ETFidega (Euroopas ETC ehk exchange traded commodities). Seda põhjusel, et fondide halduskulud on iga-aastased ning kasvavad ajas kumulatiivselt koos kulla hinna ja investeeringu enda väärtusega järjest suuremaks. Samuti kaasnevad ETF/ETC tehingutega enamikel juhtudel ka valuuta konverteerimise tasud. Kõik kulla ETFid on nimelt nomineeritud USA dollarites.

Füüsilise kulla puhul on kulu reeglina ühekordne (ostuhetkel makstav juurdehindlus).

Üldiselt peab siiski mainima, et kui investor valib kõige soodsama maakleri ja kõige madalamate kuludega ETFi, siis saavad kulud olema kuni 10-15 aastase ajahorisondi puhul füüsilisest kullast madalamad. Seda eeldusel, et fondi halduskulud ja maakleri teenustasu püsib terve perioodi jooksul stabiilsel tasemel.

Kui investor kasutab aga kallimat maaklerit ja investeerib kõrgemate kuludega ETFi, siis võivad kulud kujuneda ka mõne aasta perspektiivis märgatavalt suuremaks kui füüsilise kulla puhul. Seega on oluline, et investor teeks nii füüsilist kui virtuaalset kulda soetades informeeritud otsuseid.

Füüsilise kulla ja ETFi peamine erinevus

Enne analüüsi tulemuste juurde asumist tuleks mõista, mis on füüsilise ja virtuaalse kulla peamine erinevus. Kõige suurem erinevus on kolmanda osapoole risk – füüsiline kuld on sinu omanduses, ETFis omad aga vaid fondiosakut, mis on disainitud järgima kulla hinda. Fondi tagatiseks olevale kullale sul seega omandiõigust ei ole. Seda ka siis, kui fondi või sellega seotud osapooltega midagi juhtub (nt maksejõuetus).

See tähendab, et ostes kulla ETFi võtab investor ka finantssüsteemi riski (kullapankade süsteem, fondihaldurid, hoiustajad jne). Detailsemalt ma siin loos neid riske lahkama ei hakka, kuid oluline on teada, et füüsiline kuld võimaldab kolmanda osapoole riski ära maandada.

Seega – füüsilise kullaga kaasnevad veidi suuremad esmased kulud, kuid investor peaks muu seas hindama, kas ta on nõus kolmanda osapoole riski kaotamiseks selle kulu kandma. Osalt on tegemist ka maailmavaatelise küsimusega. Siinse loo autor on otsustanud füüsilise kulla kasuks ning pole ETFe soetanud.

Võrdlusanalüüsi sisendid

Järgnevas analüüsis on võetud eelduseks, et kulla hind kasvab võrdlusperioodil 8,7 protsenti aastas. Just selline on olnud kulla annualiseeritud keskmine tootlus alates 1971. aastast, mil kullaga finantsturgudel vabalt kauplema hakati.

Kulla börsil kaubeldavate fondide võrdluses on kasutatud peamiste pankade (Swedbank, SEB, LHV) ja Eestis populaarse maakleri Lightyeari teenustasusid ETFide puhul. Teenustasusid tuleb maksta nii osakute ostmisel kui müümisel.

Oluline on ära märkida, et võrdlustes on arvestatud ka valuuta konverteerimise kulusid, mis jäävad jaeinvestoritel kulude arvutamisel tihtipeale kahe silma vahele. Nimelt on praktiliselt kõik Euroopa jaeinvestoritele kättesaadavad kulla ETFid nomineeritud dollarites. See tähendab, et kõigi fondide puhul tuleb eurod kõigepealt dollariteks konverteerida (eeldusel, et kontol ei ole dollareid juba olemas).

Märkus: eurodes nomineeritud Xetra Gold instrument

Mitme Eesti maakleri kaudu on kättesaadav ka Saksamaal noteeritud XETRA Gold (GLD4), mis on nomineeritud eurodes ning sellel puudub otsene haldustasu. Erinevalt ETFidest (või ETCst) on juriidiliselt tegemist võlainstrumendiga, mitte fondiosakuga. See tähendab otseselt ka kõrgemat kolmanda osapoole riski, mis on suurem kui ETCde või ETFide puhul.

Kulud on peidetud instrumendi ostu-müügi hinnavahedesse ning fondi struktuuri. Kuna need on peidetud, siis on keeruline arvutada, milliseks kujuneb tegelik kulukus pika ajaperioodi vältel. Kui võrrelda XETRA Goldi tänavuse kulla hinnaga eurodes, siis on kulla spot-hind tõusnud 0,5 protsendipunkti võrra rohkem. Võrdlusesse seda fondi ei ole struktuuri ja tasude keerukuse tõttu lisatud, aga võimalik, et Eesti jaeinvestori jaoks on tegemist ühe odavaima (või isegi kõige odavama) variandiga. Aga potentsiaalselt kaasnevad sellega ka suuremad riskid.

Võrdluse tulemused

Võtan võrdluse läbiviimiseks appi tabeli, millel on näidatud ühe untsi kulla väärtus pärast investeeringu tegemist erinevate ajaperioodide lõikes (nii füüsilise kulla kui ETFi puhul).

Füüsilise kulla puhul oleneb kulu suuresti ostetavast tootest, eelkõige selle kaalust ja sellest tulenevatest tootmiskuludest. Seetõttu on füüsilise kulla puhul kuvatud kulud 2%-lise, 4%-lise ja 6%-lise juurdehindluse juures. Kulla ETFidest on valitud Eesti investorile erinevate maaklerite kaudu kõige kättesaadavam ja kõige madalamate kuludega vähemalt 10 aastat turul olnud fond, milleks on iShares Physical Gold ETC. Selle fondi aastane kulu on 0,12%.

Esimeses tabelis on arvestatud valuuta konverteerimise tasu nii ostul (EUR>USD) kui ka pärast müüki (USD>EUR). Konverteerimise tasu on arvestatud mõlemapoolselt, sest kui investor tahab valuutat reaalselt kasutada või kontolt välja võtta, peab ta selle kõigepealt uuesti eurodeks vahetama. See teeb võrdluse adekvaatsemaks, sest füüsilise kullaga toimub nii ostu- kui müügitehing eurodes, mida saab siseriiklikult vajadusel kohe kasutada.

Allpool oleval graafikul on välja toodud, milline on erinevate ajahorisontide lõikes füüsilise kulla (keskmise juurdehindluse alusel) ja kulla ETFide kulukuse määr protsentides.

Võrdlus: juhul kui valuuta konverteerimine toimub vaid korra

Järgnevas tabelis on valuuta konverteerimise tasu arvestatud vaid väärtpaberite ostu poolelt (EUR>USD). Võtan siinkohal arvesse, et on tõenäoline, et paljud investorid kulla ETFi müügi järel kohe eurosid ei soeta ning võivad dollarid teiste investeeringute tegemiseks kontole jätta. Sellisel juhul saab valuuta hilisema konverteerimise (USD>EUR) kulu hajutada ja edasi lükata.

ETFidega seonduvad kulud

Allpool olevas tabelis on kuvatud viis Eesti jaeinvestoritele kõige kättesaadavamat kulla ETFi. Näeme, et fondide tasud võivad küllaltki palju erineda. Näiteks ühe populaarseima, BlackRocki hallatud iShares Physical Gold ETC aastane kulu on 0,12%. Samas pikalt turul olnud ja investorite seas samuti populaarse WisdomTree Physical Gold ETC kulu on tervelt 0,39%.

Kuna kulud vähendavad aastast tootlust, on nende pikaajaline mõju märkimisväärne. Eriti juhul, kui kulla hind jätkab tõusu, sest kulu arvestatakse proportsionaalselt investeeringu väärtusele.

Fondide kulukuse määrade erinevused võivad tuleneda fondi suurusest, likviidsusest, regulatsioonidest ja mitmetest muudest faktoritest. Tabelis on ka üks fond, mis maandab otseselt dollaririski. Sellest tuleneb ka antud fondi suurem haldustasu (0,59%).

Allpool olevas tabelis on kuvatud kõik võimalikud kulud, mis ETFide ostmisega erinevate Eesti maaklerite juures kaasnevad. Võrdlus on tehtud kõige madalamate kuludega ETFi baasil, mis on suurema likviidsusega ja mis on turul olnud vähemalt 10 aastat. Selleks fondiks on iShares Physical Gold ETC.

*Xtrackers IE Physical Gold ETC Securitiesi kulu on küll 0,11%, aga see on vähem kättesaadav, vähem likviidne ning lühema ajalooga. Selle tõttu on võrdlusesse valitud populaarsem iSharesi fond (kulukuse määra erinevus on marginaalne ning analüüsi tulemusi praktiliselt ei mõjuta).

Füüsilise kulla kulud

Järgnevas tabelis on näidatud füüsilise kulla orienteeruvad juurdehindlused erinevate koguste puhul. Olgu märgitud, et juurdehindlused sõltuvad peamiselt toote kaalust ning sellest tulenevast tootmiskulust, tarnija omahinnast ja marginaalist, transpordist, ostetavast kogusest ning turuolukorrast. Näiteks kui füüsilise metalli turul on suur puudujääk, võivad ostu-müügi hinnavahed suuremaks muutuda. Samuti võib füüsiline kuld stressiolukorras kaubelda ka oluliselt kõrgemal hinnatasemel kui virtuaalne kuld (seda nägime näiteks koroonakriisi ajal).

Võrdluses on eeldatud, et investor hoiustab füüsilist kulda enda valduses. Seega pole arvestatud võimalike hoiustamiskuludega. Juhul kui füüsilist kulda hoiustatakse kolmanda osapoole juures, tuleb arvestada kaasnevate lisakuludega. Samuti tuleks sel juhul võtta arvesse ka kolmanda osapoole riski. Seetõttu on füüsilise kulla puhul eelistatuim variant hoida investeeringut omaniku enda kontrolli all.