Milliste riikide keskpangad ostsid mullu enim kulda?

06.02.2026
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Vaatamata kulla hinnatõusule püsisid keskpankade ostud mullu kõrgel tasemel. Eelmiste aastate rekordtasemeid ei ületatud, aga riikide pikaajaline strateegiline huvi kulla vastu püsib tugev.

Keskpangad ostsid eelmisel aastal kokku 863 tonni kulda. Eelneva kolme aasta jooksul ostsid keskpangad igal aastal enam kui 1000 tonni kulda. Ametlikult oli kõige suurem ostja taaskord Poola, kes soetas 102 tonni kulda.

Ostude vähenemist saab selgitada kulla hinnatõusuga – nimelt on hinnatõusu tõttu kulla osakaal keskpankade reservides teiste varadega võrreldes väga kiiresti kasvanud. See näitab, et hinnadünaamika mõjutab ka keskpankasid, vaatamata sellele, et pikaajaline strateegiline huvi kulla vastu püsib riikide seas selgelt tugev.

IMFi andmetel langes dollari osakaal reservides mullu 48,8 protsendi pealt 44,2 protsendini. Kulla osakaal seevastu tõusis 16,9 protsendi pealt 22,5 protsendini. Praegune tase ei ole aga võrreldav 1970ndatega, mil kulla osakaal keskpankade reservides ulatus periooditi koguni 70 protsendini.

Maailma Kullanõukogu (WGC) sõnul on peamisteks ostjateks jätkuvalt arenevad riigid. Lisaks sellele teatas WGC, et ostud joondusid eelmise aasta kevadel läbi viidud keskpankade küsitluse tulemustega. Uue küsitluse tulemused avaldatakse juunis – saab olema huvitav vaadata, mida keskpangad edasi plaanivad teha. Eelmise aasta küsitlust saad vaadata siit:

Keskpankade küsitlus

Nõukogu prognoosib, et tänavu saavad keskpankade ostud olema 850 tonni (ehk ca 13 tonni võrra vähem kui mullu).

Ametlikult oli suurim kullaostja taas Poola

Oma kullareservide suurendamisest vähemalt ühe tonni võrra teatas mullu kokku 21 keskpanka. Suurema osa kullast ostsid seitse keskpanka. Siinkohal on oluline ära märkida, et kulla ostjaks olev keskpank on teada vähem kui poolte ostude puhul. Enam kui 50 protsenti kullast on keskpangad soetanud anonüümselt.

Suurimaks ostjaks oli taaskord Poola Keskpank – seda nii viimases kvartalis kui ka 2025. aastal tervikuna. Kokku soetati aasta jooksul 102 tonni kulda ning praeguseks on Poola reservid jõudnud 550 tonnini. Kuld moodustab riigi kõikidest reservidest nüüd 28 protsenti. Poolakate eesmärk on viia kulla osakaal 30 protsendini. Veel paar aastat tagasi oli Poola eesmärk viia kulla osakaal reservides 20 protsendini. Mullu seda eesmärki tõsteti – on arvestatav võimalus, et eesmärki tõstetakse veelgi.

Kasahstan, Brasiilia ja Azerbaidžaan

Kullaostjate edetabeli teisel kohal oli Kasahstan, kes suurendas oma varusid aastaga 57 tonni võrra. Riik pole alates 1993. aastast nii palju kulda soetanud. Kasahstani tööstus- ja ehitusministeerium andis keskpangale eelmise aasta alguses loa osta 67 tonni kulda. Keskpanga juht Timur Suleimenov on andnud märku, et kulla ostmisega plaanitakse jätkata.

Turule sisenes mullu taas ka Brasiilia keskpank, kes ostis kulda viimati 2021. aastal. Eelmise aasta septembrist kuni novembrini soetati 43 tonni kulda, mis viis Brasiilia kogureservid 172 tonnini. Vaatamata aktiivsetele ostudele moodustab kuld brasiillaste reservidest siiani vaid 7 protsenti.

Azerbaidžaani riiklik naftafond (SOFAZ) on ainuke riiklik investeerimisfond, kes avalikustab oma kullapositsioone. Esimese kolme kvartaliga osteti kokku 38 tonni kulda, viimase kvartali andmeid pole veel avaldatud.

Türgi keskpank jätkas samuti kullaoste – kokku soetati 27 tonni, mis viis ametlikud reservid 644 tonnini. Hiina ostis aastaga kokku samuti 27 tonni ning hiinlaste ametlikud reservid ulatuvad nüüd 2306 tonnini. See moodustab 9 protsenti kogureservidest. Tasub mainida, et mitmete raportite ja kaubandusandmete põhjal võib Hiina olla ostmas 10 korda rohkem kulda kui nad ametlikult avaldavad.

Tšehhi keskpank ostis 2025. aastal 20 tonni kulda, mis on eelneva kolme aasta tasemega samas suurusjärgus. Tšehhi kogureservid on praeguseks jõudnud 72 tonnini. Eesmärk on viia reservid 2028. aastaks 100 tonnini.

Kulda müüsid vaid käputäis keskpanku

Läinud aastal müüsid kulda vähesed keskpangad. Singapur müüs kokku 15 tonni kulda, Venemaa keskpank müüs 6 tonni ning Saksamaa keskpank ühe tonni. Saksamaa kulla müük oli seotud müntide vermimise programmiga. Samuti müüs ühe tonni kulda Jordaania keskpank.

Tasub üle mainida, et raporteerimata tehingud moodustavad kullaostudest jätkuvalt väga suure osa (57 protsenti). See tähendab, et paljud insitutsioonid suurendavad reserve enda oste avalikustamata. Tegemist on just viimaste aastate trendiga. Arvatakse, et paljud keskpangad ei taha näidata, et nad dollareid (USA riigivõlakirju) kulla vastu vahetavad, sest see halvendaks suhteid USA valitsusega. Veel 2021. aastal oli raporteerimata ostude osakaal vaid 7 protsenti.

Kui suured saavad olema uue aasta ostud?

Mitmed suured keskpangad on teatanud plaanidest kullareserve järgnevatel aastatel suurendada. See näitab, et varade ja riskide hajutamisega jätkatakse.

Vaatamata sellele, et läinud aastal 1000 tonni piiri ei ületatud, oli aasta sellegi poolest muljetavaldav. Kullaostude jätkumine viitab sellele, et keskpankade jaoks on strateegiline kullareservide suurendamine jätkuvalt oluline.

Kullanõukogu ootab, et kullaostude trend jätkub ka alanud aastal, sest majanduslik ja geopoliitiline ebakindlus püsivad. Samas tunnistab WGC, et ostude ulatuse prognoosimine on küllaltki keeruline.

„Meie keskpankade küsitlus on nüüd seitse kuud vana ja hinnad on selle aja peale märgatavalt tõusnud. Paljud keskpangad keskenduvad aga kogusele, mitte väärtusele dollarites. Selle tõttu on raske hinnata, millal tekib keskpankade seas nii-öelda küllastatus,“ teatas nõukogu.

„IMFi andmetel on kulla osakaal keskpankade reservides tõusmas alles 1990ndate alguse tasemele. 90ndatel olid kullavarud rohkem kontsentreeritud konkreetsete riikide kätte ning kulla ostmiseks oli  vähem ajendeid kui täna. Meie küsitlused pakuvad pankade edasiste plaanide osas väga head infot,“ kirjutas nõukogu oma prognoosis.

Nõukogu prognoosib, et tänavu püsivad keskpankade ostud kõrged ja ulatuvad 850 tonnini. See tähendab, et keskpangad toetavad kullaturgu oma ostudega ka edaspidi.

Kõigi nõudluse allikate kokkuvõtet saab lugeda siit:

Kulla ülemaailmne nõudlus ületas 5000 tonni piiri