Milliste riikide keskpangad ostsid mullu enim kulda?

06.02.2026
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Vaatamata kulla hinnatõusule püsisid keskpankade ostud mullu tugeval tasemel. Eelmiste aastate rekordtasemeid ei ületatud, aga riikide pikaajaline strateegiline huvi kulla vastu püsib tugev.

Keskpangad ostsid mullu kokku 863 tonni kulda. Eelneva kolme aasta jooksul ostsid keskpangad igal aastal enam kui 1000 tonni kulda. Ametlikult oli kõige suurem ostja jälle Poola, kes soetas 102 tonni kulda.

Mõnevõrra saab ostude vähenemist selgitada kulla hinnatõusuga – nimelt on hinnatõusu tõttu kulla osakaal keskpankade reservides teiste varadega võrreldes väga kiiresti kasvanud. See näitab, et hinnadünaamika mõjutab ka keskpankasid, vaatamata sellele, et pikaajaline strateegiline huvi kulla vastu püsib riikide seas selgelt tugev.

IMFi andmetel langes dollari osakaal reservides mullu 48,8 protsendi pealt 44,2 protsendini. Kulla osakaal seevastu tõusis 16,9 protsendi pealt 22,5 protsendini. Praegune tase ei ole aga võrreldav 1970ndatega, mil kulla osakaal ulatus vahepeal 70 protsendini.

Maailma Kullanõukogu sõnul on peamisteks ostjateks jätkuvalt arenevad riigid. Lisaks sellele teatas nõukogu, et ostud joondusid eelmise aasta kevadel läbi viidud keskpankade küsitluse tulemustega. Uus küsitlus tuleb välja juunis – saab olema huvitav vaadata, mida keskpangad edasi plaanivad teha. Eelmise aasta küsitlust saad vaadata siit:

Keskpankade küsitlus

Nõukogu prognoosib, et tänavu saavad keskpankade ostud olema 850 tonni (ehk ca 13 tonni võrra vähem kui mullu).

Suurim kullaostja oli ametlikult Poola

Kullareservide suurendamisest vähemalt tonni võrra teatas mullu kokku 21 keskpanka. Suurema osa kullast ostsid seitse keskpanka. Oluline on aga märkida, et vähem kui poolte ostude puhul on teada, milline keskpank kulda ostis. Enam kui 50 protsenti ostetud kullast on keskpangad soetanud anonüümselt.

Poola Keskpank oli jälle suurim ostja – seda nii viimases kvartalis kui ka 2025. aastal tervikuna. Kokku soetati aasta jooksul 102 tonni kulda ning praeguseks on nende reservid jõudnud 550 tonnini. Kuld moodustab nüüd 28 protsenti Poola kogureservidest, nende eesmärk on viia osakaal 30 protsendini.

Veel paar aastat tagasi oli Poola eesmärk viia kulla osakaal reservides 20 protsendini. Mullu seda tõsteti – on arvestatav võimalus, et seda eesmärki tõstetakse veelgi.

Kasahstan, Brasiilia ja Azerbaidžaan

Teisl kohal oli Kasahstan, kes suurendas oma varusid aastaga 57 tonni võrra. Riik pole alates 1993. aastast alates nii palju kulda soetanud. Sealne tööstus- ja ehitusministeerium andis keskpangale eelmise aasta alguses loa osta 67 tonni kulda. Keskpanga juht Timur Suleimenov on andnud märku, et nad plaanivad kulla ostmist jätkata.

Turul sisenes mullu taas ka Brasiilia keskpank, kes ostis enne seda viimati kulda 2021. aastal. Septembrist kuni novembrini soetati 43 tonni kulda, mis viis nende kogureservid 172 tonnini. Vaatamata ostudele moodustab kuld nende reservidest vaid 7 protsenti.

Azerbaidžaani riiklik naftafond (SOFAZ) on ainuke riiklik investeerimisfond, kes avalikustab oma kullapositsioone. Esimese kolme kvartaliga ostsid nad kokku 38 tonni kulda, viimase kvartali andmeid pole veel avaldatud.

Türgi keskpank jätkas mullu kullaoste – kokku soetati 27 tonni, mis viis ametlikud reservid 644 tonnini. Hiina ostis aastaga kokku samuti 27 tonni ning reservid ulatuvad nüüd 2306 tonnini, mis on 9 protsenti kogureservidest. Tasub mainida, et mitmete raportite ja kaubandusandmete põhjal võib Hiina olla ostmas 10 korda rohkem kulda kui nad ametlikult avaldavad.

Tšehhi keskpank ostis 20 tonni kulda, mis on sarnane eelneva kolme aasta tasemega. Kogureservid on praeguseks jõudnud 72 tonnini, eesmärk on need viia 2028. aastaks 100 tonnini.

Kulda müüsid vaid käputäis keskpanku

Kulda müüsid vähesed keskpangad. Singapur müüs kokku 15 tonni kulda, Venemaa keskpank müüs 6 tonni ning Saksamaa keskpank ühe tonni kulda. Saksamaa müük oli seotud müntide vermimise programmiga. Jordaania keskpank müüs samuti ühe tonni kulda.

Raporteerimata ostud moodustavad jätkuvalt väga suure osa ostudest (57 protsenti). See tähendab, et paljud insitutsioonid suurendavad reserve oste avalikustamata. Ja see on just juhtunud viimastel aastatel. Arvatakse, et paljud keskpangad ei taha näidata, et nad dollareid kulla vastu vahetavad, sest see halvendaks suhteid USA valitsusega. Veel 2021. aastal oli raporteerimata ostude osakaal vaid 7 protsenti.

Kui suured saavad olema uue aasta ostud?

Mitmed suured keskpangad on teatanud plaanidest kullareserve järgnevatel aastatel suurendada, mis näitab, et varade ja riskide hajutamisega jätkatakse.

Vaatamata sellele, et tänavu 1000 tonni piiri ei ületatud, oli mullune aasta ikkagi muljetavaldav. Kullaostude jätkumine viitab sellele, et keskpankade jaoks on strateegiline kullareservide suurendamine jätkuvalt oluline.

Kullanõukogu ootab, et kullaostude trend jätkub ka alanud aastal, sest majanduslik ja geopoliitiline ebakindlus püsivad. Samas tunnistab nõukogu, et ostude prognoosimine on küllaltki keeruline.

„Meie keskpankade küsitlus on nüüd seitse kuud vana ja hinnad on alates sellest tunduvalt tõusnud. Paljud keskpangad keskenduvad aga kogusele, mitte väärtusele dollarites. Selle tõttu on raske hinnata, millal keskpankade seas tekib nii-öelda küllastatus,“ teatas nõukogu.

„IMFi andmetel on praegu kulla osakaal keskpankade reservides tõusmas alles 1990ndate alguse tasemele. 90ndatel oli kulla omamine rohkem kontsentreeritud konkreetsete riikide kätte ning kulla ostmiseks oli  vähem ajendeid kui täna. Meie küsitlused pakuvad selles osas väga head infot, mida edaspidi plaanitakse teha,“ kirjutas nõukogu oma prognoosis.

Nõukogu prognoosib, et tänavu püsivad keskpankade ostud kõrged ja ulatuvad 850 tonnini. See tähendab, et keskpangad toetavad kullaturgu oma ostudega ka edaspidi.

Kõigi nõudluse allikate kokkuvõtet saab lugeda siit:

Kulla ülemaailmne nõudlus ületas 5000 tonni piiri