Suur küsitlus: keskpangad plaanivad loobuda dollaritest ja osta kulda

25.06.2025
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Keskpankade iga-aastasest küsitlusest selgub, et kulla osturalliga plaanitakse jätkata. Tähelepanuväärne on aga asjaolu, et järsult on kasvanud keskpankade arv, kes prognoosivad dollarireservide “märkimisväärset” langust.

Keskpangad on alates 2022. aastast suurendanud oma kullavarusid iga aasta enam kui 1000 tonni võrra, mida on tunduvalt rohkem, kui sellele eelnenud kümnendi keskmine (400-500 tonni aastas).

Sarnaselt eelmiste aastate küsitlustele usuvad keskpangad ülekaalukalt (95%), et keskpankade globaalsed kullareservid kasvavad ka järgmise 12 kuu jooksul.

Lausa 43 protsenti küsitlusele vastanutest ütlesid, et järgmise aasta jooksul plaanivad nad oma kullareserve suurendada. Varasemalt pole keskpangad kunagi nii massiliselt oma kullareservide suurendamise plaane indikeerinud. Huvitav on ka see, et mitte ükski keskpank ei plaani oma kullareserve vähendada.

Pea kolmveerand (73%) keskpankadest arvab, et USA dollari osakaal reservides väheneb järgmise viie aasta jooksul mõõdukalt või märkimisväärselt. Samuti usutakse, et teiste valuutade (nt Hiina jüaan) ja kulla osakaal samal perioodil hoopis kasvab. Veel 2022. aastal uskus vaid 4 protsenti keskpankadest, et dollarireservid vähenevad märkimisväärselt. Sellel aastal on see protsent tõusnud juba 28ni (ehk seitse korda).

Kolm peamist põhjust kulla omamiseks

Keskpangad tõid välja kolm peamist põhjust, miks kuld on nende jaoks reservides strateegiliselt oluline vara. Esiteks kaitseb kuld kriiside vastu, teiseks on tegemist väärtuse säilitajaga ning kolmandaks võimaldab see varasid efektiivselt hajutada.

Keskpangad tõid ühe olulisema faktorina välja veel asjaolu, et kuld maandab geopoliitilisi riske ning kullaga ei kaasne ka maksejõuetuse riski.

Küsitlusest selgus ka asjaolu, et aina rohkem keskpankasid on hakanud oma kullareserve aktiivselt juhtima – kui mullu oli selliseid keskpankasid 37%, siis tänavu juba 44%. See tähendab, et kullareserve on juhtima hakanud ka mitmed riigid, kes on aastakümneid kulda lihtsalt hoidnud ja pole aktiivselt turul osalenud.

Jätkuvalt on keskpankade jaoks kõige populaarsem kulla hoiustamise asukoht Inglismaa Keskpank – lausa 64% keskpankadest hoiab vähemalt osa oma kullast seal. Samas on märgatavalt kasvanud keskpankade hulk, kes hoiavad kulda kodumaal – kui mullu hoidis osa kullast kodumaal 41 protsenti keskpankadest, siis tänavu juba 59 protsenti.

Maailma Kullanõukogu veebruarist maini läbi viidud küsitlust viiakse läbi korra aastas ning see aitab mõista, miks keskpangad kulda ostavad ning mida plaanitakse reservidega teha järgmise viie aasta jooksul. Kokku vastas küsitlusele 73 keskpanka üle maailma.

Järgmise viie aasta jooksul kulla osturalli jätkub

Küsitlusest selgub, et keskpangad plaanivad kulla osturalliga jätkata. Lausa 76 protsenti keskpankadest usub, et kulla osakaal keskpankade reservides saab olema mõõdukalt või märkimisväärselt kõrgem. See protsent oli mullu 69. Selles küsimuses olid enam-vähem samal meelel nii arenenud kui arenevate riikide keskpangad.

Selleaastane keskpankade küsitlus peegeldab selgelt praeguse globaalse rahandusliku korra muutust. Keskpangad hoiavad oma dollarireserve peamiselt USA riigivõlakirjadest, mille hinnad on viimase viie aasta jooksul märkimisväärselt langenud. Usaldus USA maksevõimelisuse ja poliitilise stabiilsuse osas väheneb, mille tõttu on kiiresti murenemas ka dollari usaldusväärsus rahvusvahelisel turul. Toimumas on suur jõukuse ülekanne võlal põhinevatest väärtpaberitest reaalvaradesse. Võlal põhinevatest väärtpaberitest saavad suurima löögi osaliseks just USA ja teiste riikide võlakirjad. Reaalvarade seas on kujunemas suurimaks võitjaks aga ajalooline ja traditsiooniline reservvara, milleks on kuld.