Vesinikuenergia areng võib süvendada plaatina turu puudujääki

27.05.2026
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Plaatina üheks olulisemaks nõudluse allikaks võivad saada vesinikul põhinevad energialahendused, teatas Maailma Plaatina Investeeringute Nõukogu (WPIC).

Plaatina hind tõusis eelmisel aastal 126 protsenti, mis oli suurim kasv alates 1970ndatest. Tänavu on plaatina hind umbes 4 protsendi võrra langenud ning unts maksab 1941 dollarit.

Plaatinat kasutatakse laialdaselt tööstuses – 40 protsenti kaevandatud plaatinast läheb autotööstuse tarbeks, kus seda kasutatakse katalüsaatorites. Kuigi katalüsaatorite puhul on plaatina nõudlus pikaajaliselt languses, siis turg on ikkagi madala pakkumise ja kokku kuivanud varude tõttu puudujäägis.

Veel selle aasta alguses prognoositi turule tänavu kerget ülejääki. Nüüd oodatakse aga puudujäägi püsimist.

Vesinikuga seotud nõudlus kasvab

Maailma Plaatina Investeeringute Nõukogu arvab, et tulevikus võib suur osa plaatinast kuluda hoopis vesinikust energia tootmisele, sest valitsused soovivad aina enam oma energiavajadusi kindlustada.

„Praegune geopoliitiline keskkond, mida iseloomustab energiaturu ebakindlus, deglobaliseerumine ning mured tarneahelate pärast, loob eeldused vesiniku kiiremaks kasutuselevõtmiseks järgmise kümnendi jooksul,“ ütles WPICi uuringute juht Edward Sterck.

Kuigi niinimetatud vesinikumajanduse väljaarendamine on kujunenud oodatust aeglasemalt, siis Stercki sõnul on selle pikaajaline potentsiaal seotud laiema deglobaliseerumise trendiga.

„Me näeme, et taastuvenergia tekitab potentsiaalseid võimalusi nii Euroopas, Ida-Aasias, Austraalias, Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas. Globaalne energiavõrgustik muutub aga ebakindlamaks,“ ütles Sterck. „Vesinik saab olema regionaalse energiavarustuse kindlustamisel võtmetähtsusega komponent.“

Vesinik on oluline eelkõige tööstussektorile

Sellel nädalavahetusel toimus Londonis plaatina teemaline rahvusvaheline üritus. Turuosaliste seas kujunes vesiniku kasutuselevõtmine üheks põhiteemaks.

Kuigi hetkel räägitakse majanduste elektrifitseerimisest ja akudest, siis Stercki sõnul saab vesinik olema oluline eelkõige tööstussektoritele, kes ei saa elektrienergiale niisama üle minna.

„Kõiki transpordivahendeid ei ole võimalik lihtsalt elektrifitseerida,“ ütles ta. „Aga sa ei saa toota elektriga terast. Sa ei saa toota elektriga väetisi või ammoniaaki. Sa pead kasutama vesinikku.“

Stercki sõnul on vesinikutootmine viimase viie aasta jooksul juba märkimisväärselt kasvanud, vaatamata sellele, et roheenergia osas on investorite huvi vähenenud.

„Vesinik on tegelikult salaja päris kiiresti kasvamas, lihtsalt mitte nii kiiresti, kui kunagi oodati,“ ütles ta. „Kuna ESG-teemaline investeerimisbuum vaibus, siis investorite huvi on liikunud mujale. Seega me ei ole sellest teemast eriti rääkinud, sest kedagi ei huvitanud.“

WPIC andmetel suurenes niinimetatud rohevesiniku tootmine aastatel 2021-2025 kokku kuus korda – 50 kilotonnilt 300 kilotonnini. Samal perioodil kasvas globaalne vesiniku elektrolüüsi (protsess, kus vesi eraldatakse vesinikuks ja hapnikuks) koguvõimsus 0,6 gigavati pealt 4,9 gigavatini.

Kuidas on see seotud plaatinaga?

Stercki sõnul võime järgmise viie aasta jooksul näha vesinikuga seotud sektorite kahekohalist kasvu (vähemalt 10% aastas). Siin tuleb mängu plaatina olulisus.

Plaatina jaoks võib vesinikuturu suund kujuneda väga oluliseks, sest metalli kasutatakse prootoneid läbilaskva membraani elektrolüsaatorites ja vesiniku kütuseelementide tehnoloogiates. Vesiniku kütuseelemendid on seadmed, mis muundavad vesiniku ja hapniku elektriks, veeks ning soojuseks.

WPIC hindab, et vesinikuga seotud plaatina nõudlus on praegu umbes 90 000 untsi aastas. 2030. aastaks võiks see nõudlus kasvada aga juba 400 000 untsini.

Prognoositakse, et tänavu ulatub plaatina pakkumine (kaevanduste toodang ja taaskasutus) kokku 7,4 miljoni untsini. Plaatina turg on tänavu juba neljandat aastat järjest puudujäägis ehk turul ei ole piisavalt pakkumist. Kui mullu ulatus puudujääk rekordilise 1,2 miljoni untsini, siis tänavu saab see olema prognoosi kohaselt 297 000 untsi (umbes 4% turust).

Stercki sõnul ei hakata vesinikku kasutama ainult transpordis, vaid see on oluline ka tööstustootmises, eriti väetiste tootmisel.

BMO Capital Marketsi analüütikud märkisid, et kuna sisepõlemismootoriga autode puhul on vaja järjest vähem plaatinat, siis vesinikutehnoloogiad võivad tekitada uue nõudluse laine. Nad tõid välja veel valdkondi, kus võib oodata plaatina nõudluse kasvu – optilised seadmed, niinimetatud e-klaasi materjalid, arvutite kõvakettad ning silikooni tootmine.

Tärkav vesinikuturg toetab WPICi pikaajalist plaatina turu väljavaadet. Viimases kvartaliraportis kirjutas nõukogu, et plaatina turg on ka edaspidi puudujäägis ning maapealsed varud on kokku kuivanud. Nõukogu hinnangul on hetkel maa peal varusid vaid kolme kuu nõudluse rahuldamiseks. See muudab turul olukorra kitsaks ning toetab hindu.