Numbrid ei valeta: kuld on Eesti inimesi edukalt hinnakasvu eest kaitsnud

18.08.2025
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Viimase 20 aasta andmed näitavad selgelt, et kuld on erinevate ajaperioodide lõikes Eesti inimesi edukalt inflatsiooni ehk raha väärtuse languse vastu kaitsnud.

Kuld pole viimastel kümnenditel mitte ainult kaitsnud valuuta ostujõu languse vastu, vaid aidanud seda ostujõudu ka kasvatada. Teisisõnu, inimesed, kes on järjepidevalt kulda investeerinud, on seeläbi oma varade reaalväärtust suurendanud.

Muidugi leiab ka mõneaastasi perioode, kus kulla hind on hinnakasvule alla jäänud, kuid pikaajalist pilti see ei muuda.

Eestis on hinnad kasvanud 20 aasta jooksul keskmiselt 4,3 protsenti aastas. Kulla hind on eurodes samal perioodil kallinenud aga keskmiselt 11 protsenti aastas. Eesti investoritel avanes laiem võimalus füüsilisse kulda investeerida alates 2004. aastast, mil Tavid AS alustas investeerimiskullaga kauplemist.

Viimase 10 aasta muutused

Vaatame, kuidas on kullal võrreldes Eesti hinnakasvuga lähikümnenditel läinud. Viimase 10 aasta jooksul on kulla hind kasvanud eurodes 172 protsenti, tarbijahinnaindeks on sama perioodi jooksul tõusnud 61 protsenti.

Allpool olevalt graafikult on näha, kuidas kuld ja tarbijahinnad on alates 2015. aastast liikunud. Alguspunktiks on 2015. aasta juuli ja graafik näitab protsendilist muutust alates perioodi algusest.

Selle aja jooksul on olnud ka mitmeid perioode, kus kulla hind on hinnakasvule alla jäänud. Näiteks aastatel 2015-2017 ning 2021-2023. Suuremas pildis on need perioodid olnud aga heaks võimaluseks kulda soetada, sest nendele järgnenud aastatel toimusid kullaturul suured tõusud, kus ületati inflatsiooni mitmekordselt.

Miks on inflatsioon olnud nii madal?

Viimase 20 aasta lõikes on tarbijahinnad tõusnud 130 protsenti, kulla hind aga enam kui 700 protsenti. Muidugi tekitavad tarbijahinnaindeksi andmed mõningaid küsimusi. Kas hinnad on Eestis tõesti 20 aastaga tõusnud vaid 2,3 kordseks?

Tõenäoliselt mängivad siin suurt rolli toorainete hinnad, eelkõige nafta hind. Nafta kauples 2005. aastal eurodes umbes samal tasemel, kus ta on praegu. Seega mootorikütuse hinnad pole tegelikult teiste hindadega võrreldes niivõrd tempokalt kasvanud. Samuti on tugevat deflatsioonilist survet avaldanud tehnoloogia areng – ehk televiisorite, telefonide jms hinnalangus. Lisaks ka Aasia odavad importkaubad. Samuti on tarbijahinnaindeksi arvutusmeetodit aastate jooksul muudetud.

Viimase 20 aasta jooksul on Eesti keskmine aastane hinnakasv olnud 4,25 protsenti (annualiseeritult). Kulla annualiseeritud tootlus on olnud viimase 20 aasta jooksul eurodes 11 protsenti aastas. Kulla hinnatõus on seega Eesti hinnakasvu tempot ületanud alates 2005. aastast enam kui kahekordselt. Mõnevõrra läheb see kokku ka hiljuti avaldatud Maailma Kullanõukogu uuringuga, kus leiti, et kulla hind on dollarites viimase poole sajandi jooksul kasvanud USA inflatsioonist kaks korda kiiremini, peegeldades pigem maailmamajanduse nominaalset kasvu kui hindade tõusu. Pikemalt saad uuringu tulemustest lugeda siit:

Uuring: kulla pikaajaline tootlus on ületanud inflatsiooni kahekordselt

Erinevate ajaperioodide võrdlus

Vaatame ka tarbijahindade ja kulla hinnavõrdlust ühe, kolme, viie, 10, 15 ja 20 aasta lõikes. Kõigi nende ajaperioodide lõikes on kuld hinnakasvu selgelt ületanud, enamus juhtudel enam kui kahekordselt. See tähendab, et kuld on lisaks ostujõu säilitamisele aidanud ka inimeste varade reaalväärtust kasvatada.

Tõsi, 1980-90ndatel oli periood, kus kulla hind liikus enam kui 10 aastat sisuliselt külgsuunas. Samas tasub arvestada, et enne seda toimus väga märkimisväärne tõus, kus kulla hind kasvas 70ndate läänemaailma tabanud inflatsioonilaine ajal mitmekümne kordseks.

Samas ei olnud pikaajalise investori jaoks ka 90ndad kullaturul midagi katastroofilist. Need, kes terve kümnendi vältel kulda ostsid ning kannatlikult ootasid, said osa 2000ndate järsust hinnatõusust. Nimelt kasvas kulla hind perioodil 2000 kuni 2011 enam kui kahekordseks.

Sama võib öelda ka ajaperioodil 2012-2015 toimunud hinnalanguse kohta – kes tollel perioodil järjepidevalt kulda investeerisid, on täna ostujõu mõttes juba suures plussis ning on osa saanud viimase paari aasta jooksul toimunud hüppelisest kulla kallinemisest.

Pikem periood ja ostude hajutamine annavad parema tulemuse

Erinevate perioodide andmed näitavad, et mida pikaajalisem vaade, seda paremini kuld vara ostujõudu säilitab. Seega on sarnaselt teistele varadele füüsilisse kulda investeerides oluline enda jaoks läbi mõelda, milline on investeeringu ajahorisont.

Kuna kulla hind võib sarnaselt teistele varaklassidele lühiajaliselt palju kõikuda, siis on mõistlik investeeringuid ka ajas hajutada. See tähendab, et ühe suure ostu asemel võib teatud summa investeerida näiteks kahes (või ka enamas) jaos iga kvartali tagant. Ostude hajutamine aitab maandada hinnariski ning võimaldab vältida olukorda, kus üks suur investeering tehakse mõne hinnatipu ajal.

Statistika näitab, et väga edukas on ka kindlaksmääratud regulaarne ostmine (ostuhinna keskmistamine). Tegemist on strateegiaga, mille puhul ostetakse regulaarselt teatud ajavahemiku tagant mingi kogus väärismetalle. See tähendab, et turu ajastamise ja hinnapõhjade püüdmisega ei pea tegelema. Kui hind langeb ja investeeritav summa on sama, saab selle eest koguseliselt rohkem kulda. Kui hinnad tõusevad, siis on varasemalt tehtud oste ka madalama hinnataseme juures ja varasemate investeeringute väärtus on kasvanud.