06.03.2026
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Iraani sõda ning sellega kaasnev energiahindade tõus võivad tuua läänemaailmas uue inflatsioonilaine. Nafta hind on tõusmas ning Euroopas on maagaasi hinnad loetud päevadega kahekordistunud.

Kui Iraani konflikt peaks saama kiire lõpplahenduse, siis lähiajal inflatsioon märkimisväärselt ei kiirene. Praegu näeme aga pigem eskaleerumist. Qatar oli sunnitud sulgema maailma suurima veeldatud maagaasi eksporditerminali. Saudi Araabia sulges droonirünnakute tõttu riigi suurima nafta rafineerimistehase. Hormuzi väin, kust liigub läbi viiendik maailma naftast, on praktiliselt suletud.

Nafta hind on reageerinud nendele sündmustele järsu tõusuga. Brenti toornafta hind, mis kauples veel aasta alguses 60 dollaril barrelist, on jõudnud 87 dollarini.

Hinnakasvu kiirenemine paneks Föderaalreservi ja Euroopa Keskpanga keerulisse seisu. USA president Donald Trump soovib hüppeliselt kasvanud USA riigivõla intressimaksed alla viia. Lahendusena näeb ta seda, et Föderaalreserv viib baasintresse allapoole. Kõrgema inflatsioon puhul oleks see aga väga halb otsus, sest madalamad intressid soodustavad inflatsiooni kiirenemist.

USA riigivõla intressid on pärast konflikti algust järsult kasvanud, mis viitab asjaolule, et finantsturgude jaoks on inflatsiooni kiirenemise oht selgelt kasvanud.

Mõjud majandustele

Kuna Euroopa Liidus naftat ei toodeta, võivad kõrged naftahinnad viia regiooni majanduslanguse äärele. Samuti on Euroopa maagaasi hinnad vaid mõne nädalaga pea kahekordistunud, mis lisab täiendavat survet. USA majandus on selles osas paremas positsioonis, sest riik on maailma suurim naftatootja ning nafta hinnatõus suurendab sektori tulusid.

Hiina jaoks võib Iraani allahinnatud nafta impordi lõpp tähendada täiendavaid probleeme. Riigi majandus pole veel mõne aasta tagusest kinnisvarakrahhist täielikult taastunud ning USA seatud tariifid on survestamas tööstussektorit.

Hiina langetas märtsi alguses aastase majanduskasvu eesmärki 4,5-5 protsendini, mis on madalaim tase alates 1991. aastast. Kuigi see number on ikkagi maailma mõistes kõrge, on see Hiina viimaste kümnendite kasvu arvestades siiski tagasihoidlik.

Kui nafta ja maagaasi hinnad edasi tõusevad, süvendab see läänemaailma stagflatsiooni – keskkonda, kus hinnakasv on kõrge, aga majanduskasv kehv. Paralleelid 1970ndatega on märgatavad – ka toona tõi Lähis-Ida kriis nafta meeletu kallinemise, mis viis läänemaailmas aastase inflatsiooni enam kui 10 protsendini. Sellest pikemalt analüüsi teises osas.

Nafta hinnatõusu mõju inflatsioonile

Bloomberg Economics hindab ajaloo põhjal, et kui nafta pakkumine 1 protsendi võrra langeb, tõuseb hind keskmiselt 4 protsendi võrra. Hormuzi väinast liigub läbi 20 protsenti maailma naftast.

Hormuzi väina pikaajalisem sulgemine tähendaks, et nafta hind tõuseb sõjaeelsete tasemetega võrreldes 80 protsenti, selgub Bloomberg Economicsi analüüsist. See viiks nafta hinna 108 dollarini barrelist. Hullemate stsenaariumite järgi püsib nafta hind nõnda kõrgel vähemalt aasta lõpuni. Kui riigid jõuavad kokkuleppele ning sõda lõpeb kiiresti, peaks nafta praeguselt tasemelt alla liikuma.

Bloomberg Economicsi loodud SHOK mudeli järgi kiireneb USAs aastane inflatsioon 108 dollarise nafta hinna juures 0,8 protsendipunkti võrra. USAs oli tarbijahindade kasv jaanuaris 2,4 protsenti. Enam kui 100 dollarine naftahind tähendaks, et inflatsioon kiireneb uuesti enam kui 3 protsendini. Keskpanga eesmärk on 2 protsendiline inflatsioon.

Euroalas on mõju suurem. Kõne all olev nafta hind kiirendaks euroala inflatsiooni 1,1 protsendipunkti võrra. Ühendkuningriigis oleks mõju sama. Kui nafta hind jääb aga 80 dollari juurde barrelist, kiireneb inflatsioon USAs 0,3 protsendipunkti võrra ning euroalal ning Ühendkuningriigis 0,5 protsendipunkti võrra.

Maagaasi hind on pea kahekordistunud

Üleval pool on välja toodud aga vaid nafta hinnatõusu mõju. Eurooplaste jaoks on oluline ka maagaas, mille hind on veelgi kiiremini tõusnud. Nimelt teatas Qatar, et sulgeb Iraani raketi- ja droonirünnakute ohu tõttu maailma suurima veeldatud maagaasi eksporditerminali.

Euroopas on maagaasi hinnad vähem kui kahe nädalaga tõusnud peaaegu kahekordseks. Kuigi maagaasi mõju inflatsioonile on väiksem kui nafta oma, siis hinnatõusu jätkumine on samuti inflatsioonile kütuseks.

Nafta on nõudluse ja pakkumise muutustele tundlik

Nafta on nõudluse ja pakkumise muutustele väga tundlik. Kuna enamik toodangust tarbitakse kiiresti ära ning varud on suhteliselt väikesed, võivad isegi väikesed muutused pakkumises või nõudluses hinda järsult mõjutada. Seda nägime hästi 2020. aasta kevadel, kui nõudlus langes koroonakriisi tõttu umbes 10 protsenti ning USA toornafta hind kukkus korraks isegi miinusesse.

Nafta on üks majanduse olulisemaid sisendeid. Selle hinnatõus suurendab ettevõtete kulusid, eriti transpordi ja tootmise puhul. Lõpuks kandub see edasi ka tarbijahindadesse.

Iraan ei plaani alla anda

Iraani revolutsioonilise kaardiväe kindral Ebrahim Jabbari hoiatas, et kui nende „peamisi keskusi“ hakatakse ründama, saavad Teherani sihtmärgiks olema Lähis-Ida majanduslikult olulised sõlmpunktid, vahendas Al Jazeera. „Me oleme sulgenud Hormuzi väina. Praegu on nafta hind 80 dollarit barrelist, aga varsti on see 200 dollarit,“ ütles ta.

Ka mitmed analüütikud on juba välja pakkunud, et nafta hind võib konflikti eskaleerumisel tõusta ka 200 dollarini barrelist. Hetkel ma seda ei näe, aga pikaajalise konflikti puhul see välistatud kindlasti ei ole.

Iraani sõjavägi on lubanud järgnevatel päevadel veelgi intensiivsemaid rünnakuid. On küllaltki arvestatav tõenäosus, et USA on alustanud jälle sõda, mis võib kogu regiooni aastateks (või aastakümneteks) veelgi rohkem destabiliseerida. Seda oleme mitmete sõjaliste sekkumiste järel ka varasemalt näinud, olgu selleks Iraak või Afganistan.

Föderaalreserv võib sattuda kahvlisse

Iraani sõda võib panna Föderaalreservi väga keerulisse positsiooni. Kui inflatsioon tõuseb, siis see tähendaks, et intresside edasine langetamine muudaks olukorda veel hullemaks. Kui inflatsiooni ohjeldamiseks intresse aga tõstetakse, siis maksab USA riigivõla pealt veelgi suuremaid intressimakseid.

Juba praegu on USA riigivõla intressimaksed ületanud 1,2 triljoni dollari piiri. Võrdluseks – USA aastane kaitse-eelarve on umbes 0,9 triljonit dollarit.

Inflatsiooni kiirenemine tähendaks ka võlakirjade omanike jaoks kaotusi – see on ka põhjus, miks võlakirjade hinnad on viimastel päevadel langenud. Eriti suured saavad kaotused olema arvatavasti juhul, kui keskpank kõrgema inflatsiooni keskkonnas hoopis intresse langetab.

Tõenäoliselt saab järgmiseks Föderaalreservi juhiks selle aasta mais Kevin Warsh. Võimalik, et ta on Trumpile kuulekas ning langetaks presidendi soovi korral intresse ka juhul, kui inflatsioon kiireneb. Tuletagem meelde, et praeguse juhi Jerome Powelli vastu alustati kriminaaluurimist pärast seda, kui ta keeldus Trumpi diktaadile allumast. Powell ise on öelnud, et motiiv oli poliitiline.

Trump ei pruugi suuta intressikulusid alla viia

Kuigi võiks mõelda, et keskpanga baasintressi langetamine viiks alla ka USA riigivõla intressid, siis inflatsiooni kiirenemisel seda minu hinnangul ei juhtu. Pigem näeme sellisel juhul intresside tõusu, sest investorid ei soovi kõrge inflatsiooni keskkonnas võlakirjadega raha kaotada. Seega ei pruugi Trump saada oma tahtmist ka siis, kui keskpank intresse langetab.

Ma olen korduvalt rõhutanud, et minu hinnangul sai võlakirjade tõusutsükkel 2020. aastal läbi ning riigivõlgade intressid liiguvad pikaajaliselt üles. Allpool olevalt graafikult on näha, et viimase paari aasta jooksul on USA riigivõla intressid liikunud külgsuunaliselt. Nafta hinnatõusust tulenev inflatsioon võib saada sütituks, mis intressid uuesti kasvama paneb.

See omakorda tähendab USA eelarvelise olukorra järsku halvenemist. Intressimaksed on juba praegu tõusnud enam kui 1,2 triljoni dollarini. Tuletan meelde, et USA maksutulud on umbes 5 triljonit dollarit. Kui me peaks nägema inflatsiooni teist lainet, mis viib USA 10aastaste võlakirjade intressid näiteks 6-7 protsendini, siis kasvaks intressimaksed mõne aasta jooksul arvatavasti enam kui 2 triljoni dollarini. Sellisel juhul moodustaks need maksutuludest juba 35-40 protsenti.

Teine inflatsioonilaine?

Viimati nägime riigivõla intressid pikaajalist ja järsku kasvu 1970ndatel. Toona oli inflatsiooni esimese laine sütikuks Yom Kippuri sõda ning araabia riikide naftaembargo.

1973. aastal otsustasid mitmed araabia riigid lõpetada naftaekspordi lääneriikidesse, kes sõjas Iisraeli toetasid. Samuti vähendati järsult naftatootmist.

Naftaembargo tekitas energiakriisi, sest barrelihind tõusis vähem kui aastaga kolmekordseks – 4 dollarilt 12 dollarini. Embargo lõpes küll 1974. aastal, aga nafta hind tõusis koos teiste toorainetega kõrge inflatsiooni keskkonnas edasi ja jõudis 1980. aastaks ligi 40 dollarini barrelist. Ehk seitsme aastaga toimus kümnekordne tõus. Samuti oli see üheks peamiseks inflatsiooni kiirenemise sütituks. 1980. aastal saavutas aastane inflatsioon 15 protsendi juures tipu.

Allpool olevale graafikule on praegune inflatsiooni trend (alates 2014. aastast) pandud kõrvuti USAs 60ndate lõpus alanud inflatsiooniga. Näeme, et 1970ndatel oli kokku kolm inflatsioonilainet. Üleüldiselt kipubki inflatsioon käima lainetena.

Stagflatsiooniline keskkond

Muidugi on praegune kriis veidi teise iseloomuga. Paljudes naftariikides on USA sõjaväebaasid ning on sisuliselt välistatud, et araabiariigid kollektiivselt USA-d või teisi lääneriike sanktsioneerima hakkaks. Seega arvatavasti pole oodata, et nafta hind vähem kui aastaga kolmekordistuks.

Sellegi poolest – kui nafta- ja gaasihinnad tõusevad edasi, toetab see teesi, et stagflatsiooni keskkond, mida viimati nägime 1970ndatel, võib inflatsiooni kiirenemise tõttu süveneda. Stagflatsioon on olukord, kus hinnakasv on kiire, aga majanduskasv kehv.

Stagflatsioonilist keskkonda soodustavad ka rekordilised võlakoormad, rahvastiku vananemine, kasvavad kaitsekulutused ning deglobaliseerumine, mis vähendab globaalse majanduse efektiivsust ja hoiab hinnasurvet üleval.

Laiemas pildis võib see olla toorainete laiapõhjalisema hinnatõusu uus etapp. Erinevad toorained saavutasid oma hinnapõhjad aastatel 2018-2020. Esimese inflatsioonilaine (2021-22) ajal hakkasid toorained kiiresti kallinema, millele järgnes mitu aastat kestnud langus. Pole välistatud, et inflatsiooni kiirenemisel oleme sisenemas toorainete tsükli järgmisesse tõusufaasi, mida nimetatakse sageli ka toorainete supertsükliks.

Kui energiahinnad jäävad kõrgele ja geopoliitilised pinged püsivad, võib 2020ndatest kujuneda kümnend, mida tulevikus võrreldakse 1970ndatega – mõlemaid ühendas stagflatsiooniline keskkond.

Mis asi on toorainete supertsükkel?