Türgi müüs liiri kaitsmiseks osa kullareservidest

30.03.2026
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Lähis-Ida riikide valuutad on Iraani sõja tõttu surve alla sattunud. Eelmisel nädalal selgus, et Türgi keskpank on liiri kaitsmiseks otsustanud kümneid tonne kulda müüa. Tõenäoliselt oli see ka üks põhjustest, miks kulla hind pärast Iraani sõja algust nii järsult langes.

13. märtsil lõppenud nädalal müüs Türgi keskpank kokku 6 tonni kulda. 20. märtsil lõppenud nädalal müüdi aga lausa 52,4 tonni kulda. See tähendab, et Türgi kullareservid on järsult vähenenud, selgub keskpanga avaldatud andmetest. Maailma kullaturu mõistes on tegemist pigem suure kogusega. Seega võisid müügid ka turuhinnale märkimisväärset mõju avaldada.

Osa sellest kullast müüdi otse turule. Suuremat osa kullast kasutati aga niinimetatud swap-tehingutes, mille eesmärk oli liiri kurssi toetada, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed majandusväljaandele Bloomberg.

Swap-tehingud annavad reeglina võimaluse kuld hiljem tagasi osta, mis viitab sellele, et praegune müük on sunnitud ning pikaajaliselt ei soovi keskpank oma reserve vähendada.

Türgi ei müü ainult kulda. Loosi lähevad ka USA ja teiste riikide võlakirjad. Viimaste nädalate jooksul on müüdud kokku 16 miljardi dollari eest riigivõlakirju. Kui 2015. aastal oli Türgil 82 miljardi dollari väärtuses USA riigivõlakirju, siis praeguseks on USA riigivõlakirjade osa Türgi reservides langenud alla 20 miljardi taseme.

Viimastel nädalatel on levinud spekulatsioonid, et Lähis-Ida riigid on olnud sunnitud valuutakursside kaitmiseks kullareserve müüma. Nüüd said need spekulatsioonid osalt ka kinnitust. Tõsi, Türgi olukord on Laheriikide naftaeksportijatega võrreldes siiski veidi erinev.

Türgi maadleb kõrge inflatsiooniga

Praegu maadleb Türgi väga kõrge inflatsiooni ning liiri pideva odavnemisega. Selleks, et inflatsioonist järk-järguliselt vabaneda, püüavad nad liiri langust hoida stabiilsena. See tähendab, et liiril lastakse küll langeda, aga mitte rohkem kui inflatsioonitempo võrra.

2024. aasta mais ületas aastane inflatsioon Türgis 70 protsendi taseme. Praeguseks on suudetud tuua inflatsioon tagasi 30 protsendi juurde. Liir on aastaga kaotanud dollari suhtes umbes viiendiku oma väärtusest. Euro vastu on langus olnud veelgi suurem.

Türgi impordib suurema osa energiast ning kuna impordi hinnad on järsult kasvanud, siis on liiri stabiilsena hoidmine muutumas aina keerulisemaks.

Türgi keskpanga kullareservide väärtus ulatub 135 miljardi dollarini. Viimastel nädalatel on kulda müüdud umbes 8 miljardi dollari eest. Saadud raha on kasutatud liiri toetamiseks.

Umbes neljandik Türgi riiklikest kullareservidest (30 miljardi dollari väärtuses) asub hoiul Inglise Pangas. See tähendab, et logistilisi takistusi selle kulla müümisel praktiliselt ei ole. Kuna Londoni turg on kulla müügiks üks likviidsemaid ja kulda on seega võimalik kiiresti müüa, võiski see olla üheks põhjuseks, miks kuld on viimastel nädalatel niivõrd kiiresti odavnenud.

Türgi on aastate jooksul reserve suurendanud

Türgi on viimase kümnendi jooksul olnud üks maailma suurimaid kullaostjaid – samaaegselt on türklased agressiivselt müünud USA riigivõlakirju. Türgi on seega olnud üks paljudest keskpankadest, kes on juba pikka aega riigivõlakirju kulla vastu vahetanud.

Türgi kullareservid ulatusid 10 aastat tagasi vaid 116 tonnini. Eelmise aasta lõpuks olid reservid kasvanud 613 tonnini. Pärast müüke on reservid kahanenud umbes 550 tonnini.

Kulla hind on märtsis langenud kokku 14,2 protsenti, mis on suurim kuine langus alates 2008. aastast. Iraani naftašokk on pannud dollari tugevnema, mille tõttu on paljude riikide jaoks dollarites võetud laenude teenindamine muutunud keerulisemaks. Lisaks on see sarnaselt Türgi liirile pannud surve alla ka teiste riikide valuutakursid.

Võimalik, et keskpankade nõudlus saab mõnda aega olema tagasihoidlikum kui eelnevatel aastatel näinud oleme. Küll aga on oluline märkida, et tegemist on suuresti ajutistest tingimustest tuleneva nõudluse vähenemisega.

Mõju kullaturule on tõenäoliselt ajutine

Ajutine dollari tugevnemine ei tähenda veel, et riigid otsustavad oma pikaajalist strateegiat muuta ja jälle dollarite osakaalu oma reservides suurendama hakata. USA riigivõla probleem on jätkuvalt akuutne ning fundamentaalsed põhjused, miks dollarist kui reservvaluutast loobutakse, pole tegelikult kuhugi kadunud.

Seda tõendab ka Türgi otsus müüa suurem osa kullast swap-tehingute kaudu, mis võimaldab neil kulla hiljem reservidesse tagasi osta. Keskpankade seas on tegemist küllaltki levinud praktikaga. Sarnast skeemi on kasutamas ka Poola, kes plaanib saadud vahendite abil oma kaitsevõimekust parandada.