Miks peab veerand USA elanikest kulda parimaks investeeringuks?

Gallup viis kevadel ameeriklaste seas läbi küsitluse, kus uuriti, millist varaklassi peetakse kõige paremaks pikaajaliseks investeeringuks. Kuld tõusis kinnisvara järel teisele kohale, ületades nii aktsiaid, võlakirju kui hoiuseid.

Kui 2022. aastal arvas 15 protsenti ameeriklastest, et parim pikaajaline investeering on kuld, siis tänavu on see protsent tõusnud 26ni. Sellega möödus kuld aktsiatest.

Kinnisvara on küsitluses esikohal olnud juba alates 2013. aastast. Viimases küsitluses pidas seda parimaks pikaajaliseks investeeringuks koguni 35 protsenti vastanutest. Tõsi, eelmine aasta oli vastav näitaja 45 protsenti, seega on toimunud järsk langus.

Aktsiad olid 18 protsendiga kolmandal kohal, neile järgnesid hoiused (13 protsenti) ja võlakirjad (7 protsenti). Kui krüptorahad sisse arvestada, siis said need 4 protsenti häältest.

Millist varaklassi peate parimaks pikaajaliseks investeeringuks? Kinnisvara rohelisega, kuld tumesinisega, aktsiad helesinisega, hoiused punasega ning võlakirjad meresinisega. Vastanute osakaal protsentides. Allikas: Gallup.

Maailma Kullanõukogu analüütik Louise Street ütles, et kuigi kõrgemad intressimäärad on kinnisvara atraktiivsust vähendanud, siis kulla kohta ei saa sama öelda.

„Ühe aastaga kahekordistus inimeste hulk, kes peavad kulda parimaks pikaajaliseks investeeringuks. Seda vaatamata asjaolule, et intressimäärad tõusid märtsis 16 aasta kõrgeima tasemeni,“ ütles Street.

Gallupi küsitlus joondub ka kulla nõudluse andmetega. Kulla füüsiline nõudlus tõusis mullu viimase 11 aasta kõrgeima tasemeni, millele aitasid peamiselt kaasa keskpankade ostud ning investeerimisnõudlus.

Nõudlus kullakangide ja müntide järele kasvas 2022. aastal 2 protsenti, sellele eelnev aasta oli nõudlus samuti väga tugev. Kokku osteti mullu 1217 tonni investeerimiskulda. Kaks kvartalit järjest oli nõudlus umbes 340 tonni, viimati juhtus see 2013. aastal.

USA ja Euroopa investorite nõudlus on olnud eriti tugev – mullu osteti kokku 427 tonni investeeringukulda. Sellega ületati 2011. aasta rekord, mis oli 416 tonni.

Street spekuleeris, et kuigi institutsionaalsed investorid on kõrgemate intressimäärade tõttu kulda müünud, siis USA tarbijaid tabanud inflatsioonisurve võib olla nõudluse peamine käivitaja, sest inimesed otsivad inflatsiooni eest kaitset:

Gallupi küsitlusest selgub, et hoiuste populaarsus pikaajalise investeeringuna tõusis minimaalselt – vaatamata sellele, et hoiuseintressid lähenevad 5 protsendile. Aga inflatsiooniga võrreldes on see intress jätkuvalt kehv ja need, kes ootavad pikaajalist inflatsiooni, näevad kulda atraktiivsema investeeringuna. Meie uuringud näitavad, et kullainvestorid on väga teadlikud kulla potentsiaalist kaitsel inflatsiooni vastu.

Maailma Kullanõukogu uuring näitab, et ameeriklased mõistavad “kulla rolli pikaajalise väärtuse säilitajana ning teadvustavad selle turvalisust.” Samuti selgus, et kaks kolmandikku investoritest on nõus, et „kuld on poliitiliselt ja majanduslikult ebakindlatel aegadel hea kindlustus“ ning selle väärtus on ajas kasvav.

Tavidi analüütiku Mait Krauni kommentaar:

Kuld on ilmselgelt viimase aasta jooksul investorite seas palju populaarsust kogunud. Ühelt poolt on põhjuseid ka mitmeid, näiteks geopoliitilised pinged (eelkõige Ukraina sõda), kõrge inflatsioon ja koroonakriisi järgne ebakindlus maailmamajanduse osas. Teisalt on näha seost ka erinevate varade hinnaliikumistega. Kulla hind on viimastel aastatel kõrgel püsinud ja see peegeldab ka investorite üldist psühholoogiat, kus lähiminevikus head tootlust näidanud varasid hinnatakse paremaks. Näeme, et 2011. aastal oli kuld küsitluses 34 protsendiga esimene, samal aastal oli dollarites ka hinnatipp, milleni uuesti jõudmine võttis aega ligi 9 aastat. Tõenäoliselt jätkub aga praegune trend ka edaspidi, sest fundamentaalne pilt on kulda tugevalt soosiv.