Lisa hinnateavitus

Kulla nõudlus tõusis keskpankade toel mullu 11 aasta tippu

Avaldatud Mait Kraun kategoorias Kullamaailmast, Maailmast, Kogu uudisvoog või 01.02.2023
Kulla hind (XAU-EUR)
2223,41 EUR/oz
  
+ 8,48 EUR
Hõbeda hind (XAG-EUR)
28,16 EUR/oz
  
- 0,12 EUR

Nõudlus kulla järele tõusis 2022. aastal 11 aasta kõrgeima tasemeni. Sellele aitasid kaasa nii „keskpankade kolossaalsed ostud“ kui ka jaeinvestorite aktiivne huvi investeerimiskulla vastu, teatas Maailma Kullanõukogu (WGC).

Aastane kullanõudlus hüppas 18 protsenti, 4741 tonnini. Sellest on välja arvestatud börsivälised ehk OTC (over-the-counter) tehingud. Tegemist on suurima nõudlusega alates 2011. aastast ning neljandas kvartalis ulatus nõudlus rekordilise 1337 tonnini.

Eriti usinalt ostsid kulda kokku maailma keskpangad – kokku soetati mullu 1136 tonni kollast metalli, mis on suurim näitaja alates 1967. aastast. 1950. aastast alates kogutud andmete järgi on ostetud mahud suuruselt teisel kohal. Võrreldes eelneva aastaga (2021) osteti lausa 150 protsenti rohkem kulda.

Kulla nõudlusNõudlus kulla järele tõusis peaaegu 2011. aasta rekordini. Keskpankade ostud on märgitud punasega, füüsiline investeerimisnõudlus lillaga ning ehete nõudlus helerohelisega). Allikas: WGC, Metals Focus.

Geopoliitilised pinged ja vohav inflatsioon

„Geopoliitilised pinged ning kõrge inflatsioon olid peamised põhjused, miks kulda osta ja hoida,“ kirjutas WGC oma raportis. Keskpankade huvi kulla vastu on kasvanud, sest teatakse, kuidas väärismetall kriiside vastu kaitseb ning pikaajaliselt oma ostujõudu säilitab. „Seega pole sugugi üllatus, et aastal, mida iseloomustasid geopoliitiline ebakindlus ja pidurdamatu inflatsioon, hakkasid keskpangad oma oste suurendama.“

Viimati, kui keskpangad nii palju kulda ostsid, oli USA dollar kullaga tagatud. Bretton Woodsi konverentsil 1944. aastal kehtestatud kullastandardist loobusid ameeriklased 1971. aastal, sest kõrged sotsiaalkulutused ja Vietnami sõda sundisid niivõrd palju raha juurde looma, et seda ei olnud võimalik enam kullaga täielikult tagada.

„Keskpankade ostud näitavad, et kuld on rahasüsteemis jätkuvalt väga tähtis vara. Kuigi kuld ei ole enam valuutade tagatiseks, hoitakse seda ikkagi. Miks? Sest see on reaalvara,“ ütles Maailma Kullanõukogu uuringute juht Juan Carlos Artigas Kitco Newsile.

Ei ole täpselt teada, kes kulda ostab

Raportis on kirjas, et suure osa ostude puhul pole teada, milline keskpank kulda soetas. Aasta teises pooles raporteeriti vaid neljandik ostudest ning arvatakse, et suurte ja varjatud ostude taga on peamiselt Hiina Keskpank. Ametlikult teatas Hiina mullu 62 tonni ostmisest.

Ametlikult ostis kõige enam kulda Türgi – kokku 148 tonni. Nüüd ulatuvad riigi kullavarud 542 tonnini, mis on rekordiline tase. Türgis kiirenes aastane inflatsioon sügisel 85 protsendini.

„Kui ilmub informatsiooni raporteerimata ostude kohta, siis võidakse numbreid veel korrigeerida,“ teatas WGC. Suuremate ostjate seas olid veel India, Egiptus, Qatar, Iraak ja Araabia Ühendemiraadid. Arenenud riikide keskpankade seas oli ostjaid vähe, aga suured müüjad samuti puudusid.

Kusjuures keskpangad on olnud kulla netoostjad (ostetud mahud suuremad kui müüdud mahud) juba 13 aastat.

Investeerimisnõudlus kasvas

Kulla investeerimisnõudlus suurenes aastatagusega võrreldes 10 protsenti, 1107 tonnini. Kulla börsil kaubeldavatest fondidest (ETF) voolas ka mullu kulda välja, aga vähem kui 2021. aastal.

Ehete puhul langes nõudlus 2022. aastal 3 protsenti, 2086 tonnini. Nõudlus langes eelkõige aasta lõpus, mil kulla hind hakkas pärast novembris saavutatud põhjasid kiiresti kallinema.

Kulla pakkumine kasvas mullu 2 protsenti, 4755 tonnini. Kaevanduste toodang oli 3612 tonni, mis on viimase nelja aasta suurim näitaja.

Eelmise aasta nõudlust on raske ületada

Maailma Kullanõukogu tunnistas, et 2023. aastal on raske eelmise aasta kõrget nõudlust ületada, sest ostud olid ajaloolises kontekstis nõnda suured.

„On mõistlik uskuda, et keskpankade nõudlus ei saa 2023. aastal olema nii suur kui mullu,“ kirjutati raportis. „Keskpankade kogureservid kasvavad aeglasemalt ning selle tõttu on nõnda aktiivne kullaostudega jätkamine raskendatud. Seega usume, et 2023. aastal saab nõudlus olema mõõdukam.“

Lisaks nenditi, et keskpankade nõudlust on raske prognoosida, sest seda mõjutab poliitika.

Lugemissoovitus Teile