Vaikus enne tormi. Mis saab kulla hinnast?

Olukord kullaturul on viimaste kuude lõikes olnud küllaltki stabiilne. Alates mais saavutatud tippudest on kuld veidi langenud ja liikunud suvel külgsuunas. Järgmise aasta jooksul on arvatavasti oodata aga pöördepunkti, mis paneb kulla hinna kiiremini liikuma.

Alates mai lõpust on kuld kaubelnud küllaltki kitsas vahemikus (1900 ja 1980 dollari vahel) Kui vaadata lühemat perspektiivi, siis peamine küsimus investorite jaoks on see, kas kuld suudab praegustel tasemetel püsida ja uuesti 2000 dollari piiri ületada. Mõne aasta perspektiivis mõjutab hinda kõige enam majanduses toimuv ning see, kas intresse hakatakse langetama või mitte.

Juuli lõpus otsustas Föderaalreserv, et tõstab baasintressimäära 0,25 protsendipunkti võrra, 5,25-5,5 protsendi vahemikku. See oli ootuspärane otsus ning kulla hinda palju ei mõjutanud. Viimati oli USAs baasintressimäär nõnda kõrgel tasemel enam kui 22 aastat tagasi.

Juuli alguses mõjutas kulda palju USA inflatsiooninäitaja, mis oli oodatust madalam. Pärast seda hakati veelgi rohkem arvama, et juulikuine intressitõus oli selle tsükli viimane. See andis kulla hinnale hoogu. Märkimisväärne on ka see, et juuli teises pooles oli dollar tugevnemas, aga kuld suutis kõrget hinnataset hoida.

Juulis kallines kulla hind kokku 2,4 protsenti, 1965,6 dollarini untsist. Augustikuu esimestel päevadel on kuld aga järsult langenud ning kaupleb praegu 1936 dollari juures. Hõbeda hind tõusis juulis 8,8 protsenti ja lõpetas kuu 24,7 dollaril.

Kulla hind püsib viimase viie aasta perspektiivis kõrgel tasemel. Allika: TradingView/Goldprice.org.

Intressitõusud on läbi?

Tõenäosus, et Föderaalreserv septembris intresse tõstab, on turgude hinnangul väiksem kui 20 protsenti. Juunis andis Föderaalreserv mõista, et tänavu plaanitakse veel kahte intressitõusu. Turud seda aga ei usu ning pigem panustatakse sellele, et tänavu rohkem intresse ei tõsteta.

Kullale mõjuvad kõrgemad intressid reeglina kehvasti, sest need kipuvad tõstma võlakirjade tootlust, mis suurendab omakorda kulla alternatiivkulu (saamata jäänud tulu, kui ühe investeeringu asemel valitakse teine).

Ka kulla hinda on praeguseks sisse arvestatud see, et USA Keskpank enam intressimäärasid ei tõsta. See tähendab, et kui majandusandmed märgatavalt muutuvad (näiteks inflatsioon või tööturu andmed), siis see võib intressiootusi järsult muuta, mis paneks arvatavasti ka kulla hinna liikuma. Praegu ollakse pigem äraootaval seisukohal.

Kui intresse siiski edasi tõstetakse, võib see kulla hinnale anda tugeva löögi. Arvatavasti tähendaks see, et 1900 dollari toetustasemest kukub kuld madalamale.

Majanduslanguse oht on pigem suur

Teisalt pean majandussurutise (vähemalt kaks kvartalit kestev majanduslangus) tulekut tõenäoliseks. Sellele viitavad nii intressikõvera pöördumine (selle kohta saab pikemalt lugeda siit) ja mingil määral ka majandusandmed. Ajalugu on samuti näidanud, et taolisele tempokale intresside tõstmisele on tavapäraselt järgnenud majanduslangus.

See tähendab, et keskpangad võivad rahapoliitikas teha pöörde juba selle aasta lõpus või järgmise aasta esimesel poolel.

Intresside alandamine tähendaks arvatavasti reaalintresside (inflatsiooniga korrigeeritud intressid) langust. Reaalintressid on üks suurtest faktoritest, mis kulla hinda märkimisväärselt mõjutab. Muidugi olenevad reaalintressid ka inflatsioonist, mis majandussurutise puhul arvatavasti veelgi aeglustub.

Samas on rahapoliitiline reaktsioon majanduslangusele väga etteaimatav. Nagu öeldud, siis hakatakse intresse langetama. Teiseks võivad keskpangad hakata uuesti raha trükkima, mis oleks taaskord inflatsiooniline. Lisaks sellele on mitmeid pikaajalisi faktoreid, mis inflatsiooni toetavad, näiteks globaalne tööjõu puudus, rahvastiku vananemine ja deglobaliseerumine.

Ees võib oodata stagflatsioon

Seega võib meid ees oodata keskkond, kus inflatsioon märgatavalt ei aeglustu, aga majandus langeb või stagneerub (nimetatakse ka stagflatsiooniks) Sellises keskkonnas reaalintressid langevad, mis on kulla jaoks väga positiivne.

Me oleme jõudnud lähedale pöördepunktile. Sellel aastal või järgmise aasta alguses selgub, milliseks kujuneb seis majanduses ja mida keskpangad intressidega teevad. Praegu tundub, et intressimäärad jäetakse mingiks ajaks praegusele tasemele seisma.

Kui vaadata aga ajalugu, siis sellisel platool pole intressid kaua püsinud. Kõige pikem aeg oli 2006. aasta augustist kuni 2007. aasta juulini, mil intressimäär püsis 11 kuud 5,25 protsendi juures. Tavaliselt on intresside tippu jõudmisel neid langetama hakatud juba vähem kui pool aastat hiljem, sest majanduses on olukord kehvemaks muutunud.

Mida oodata kulla hinnalt järgnevatel kuudel?

Seega ootan, et lähikuudel liigub kuld külgsuunas ning kaupleb 1900-2000 dollari vahemikus. Aasta lõpus või järgmise aasta esimeses pooles ootan aga juba enam kui 2000 dollarist hinda ja potentsiaalselt ka uusi rekordeid. See juhtub arvatavasti siis, kui USA majanduse olukord halveneb ning intresse hakatakse uuesti langetama.

Samas oleneb see suuresti ka majanduslanguse sügavusest. Kui langus peaks sügav tulema, võib sellega kaasneda ka mingil kujul likviidsuskriis, mis tähendab, et finantsturgudel hakatakse likviidsuse parandamiseks kulda ajutiselt müüma. Tavapäraselt on sellele järgnenud rahatrüki tõttu aga kulla hinna kiire kallinemine, seda nägime nii pärast 2008. aasta kui 2020. aasta kriise.

Üldiselt võib öelda, et praegu on kullainvestorid äraootaval seisukohal ning seni võib oodata külgsuunas liikumise jätkumist. Kui pilt hakkab selginema, võivad hinnaliikumised muutuda aga väga kiireks.