Kullaturul oli märtsis 17 aasta suurim langus – kas ostukoht?

07.04.2026
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Kulla hind langes märtsis viimase 17 aasta kiireimas tempos. Languse põhjused on aga suuresti ajutised ning madalam hinnatase võib investoritele pakkuda head võimalust.

Kulla jaoks oli märts halvim kuu alates 2008. aasta oktoobrist – kokku langes hind kuu lõikes 11,6 protsenti, 4667,9 dollarini untsist. Aprillis on toimunud rahunemine ning analüüsi kirjutamise hetkel kaupleb untsihind 4633 dollari juures. Eurodes oli langus 9,5 protsenti.

Hõbeda hind langes märtsis 20 protsenti ning unts maksab 71,3 dollarit. Võrreldes jaanuari tippudega on hõbe odavnenud praeguseks 41 protsenti.

Hinnalanguse põhjused on suuresti lühiajalised

Kulla märtsikuise hinnalanguse üheks peamiseks põhjuseks võib pidada asjaolu, et ootused intressimäärade osas muutusid – oodatakse varasemast kõrgemaid intresse. Lisaks sellele oli dollar märtsis tugevnemas.

Samuti nägime märtsis finantsturgudel teataval määral probleeme likviidsusega, mis tulenes nii Iraani sõja mõjudest kui ka probleemidest USA eralaenude turul. Kui finantsturgudel on likviidsust puudu, kiputakse kohustuste täitmiseks varasid müüma, kaasa arvatud väärismetalle.

Lisaks sellele on spekuleeritud, et mitmed Lähis-Ida sõjast mõjutatud riigid võivad olla oma valuutakursside kaitsmiseks kulda müümas. Märtsis selgus, et Türgi müüs liiri kaitsmiseks suure osa kullareservidest. Oluline on aga see, et seda tehti peamiselt swap-tehingute kaudu – see tähendab, et kuld “laenati välja” ning teatud kuupäeval ostetakse kuld reservidesse tagasi. See, kas kullareserve on valuutade toetamiseks kasutanud ka teised Lähis-Ida riigid, selgub lähinädalatel.

Minu hinnangul on need negatiivsed faktorid lühiajalised. Pikaajalised faktorid, mis kulla hinda toetavad, on jätkuvalt alles. Seega võib praegune korrektsioon pakkuda pikaajalise investori jaoks head sisenemiskohta.

USA riigivõlakirjade tootlus ja dollariindeks

USA riigivõlakirjade tootlus hakkas märtsis märgatavalt kasvama. Kui kuu alguses sai USA 10aastase võlakirja pealt 3,93 protsenti intressi, siis praeguseks on see kasvanud 4,37 protsendini. See meelitas osasid investoreid võlakirju ostma. Tuletan meelde, et riigivõlakirjad konkureerivad kullaga kõige turvalisema vara tiitli pärast.

Võlakirjade intressid tõusid, sest kardetakse, et Iraani sõda toob inflatsiooni kiirenemise, mis omakorda sunniks keskpankasid intressimäärasid tõstma. Siin on oluline märkida, et see faktor omab kulla hinnale lühiajalist mõju. Pikaajaliselt tähendab kõrgem inflatsioon võlakirjade reaalväärtuse langust ning kulla hinnale on see positiivne.

Seega on inflatsioon kulla jaoks kui kahe teraga mõõk. Lühiajaliselt survestab see kulda, aga pikaajaliselt toetab. Sarnane mõju kullale on ka majanduskriisidel – kui kriis algab, kipub kuld esialgu odavnema. Seda nägime nii 2008. kui ka 2020. aasta kriisi alguses. Põhjuseks on asjaolu, et kriisis tekib finantsturgudel rahapuudus, mille tõttu müüakse kõiki varasid, kaasa arvatud kulda. Kriisist tulenevad majandusprobleemid ja ebakindluse kasv on järgnevate aastate perspektiivis aga kulla jaoks positiivne.

Eralaenude turu probleemid

Siit jõuamegi teise tõenäolise põhjuseni, mis arvatavasti märtsis kulda survestas. Nimelt on USA eralaenude turul tekkinud tõsised probleemid. Eralaenude turg on panganduse väline laenuturg.

Tegemist on umbes 2-3 triljoni dollari suuruse turuga. Viimastel kuudel on selgunud, et sealsel turul on antud palju halbe laene, mis on toonud mitmetele suurematele ettevõtetele maksejõuetuse. Sarnaselt 2008. aasta kinnisvarakriisiga on need laenud nüüd hakanud hapuks minema.

Paljud fondid, kes neid laene kokku on ostnud, ei lase investoritel fondidest raha välja võtta. Lisaks sellele on pangad piiranud sektorile antavaid laene.

Stress eralaenude turul on koos Iraani sõja kaudsete mõjudega tekitanud paljudele turuosalistele likviidsusprobleeme – see tähendab, et osadel pole raha oma kohustuste täitmiseks. Arvatavasti on see üks põhjustest, miks kulla hind on langenud. Seega praegu oleme nägemas sarnast mustrit, mis 2008. aastal – ka toona tekkis finantsturgudel stress juba varem, mis pani kulla hinna ajutiselt langema.

Midagi sarnast nägime ka 2025. aasta kevadel, mil USA president Donald Trump tuli välja ulatuslike tariifidega. Ka siis tekkis finantsturgudel hirm, mille tõttu hakati kõiki varasid müüma. Kuld taastus aga kiiresti ning saavutas mõni kuu hiljem juba uusi rekordeid. Kuivõrd suureks eralaenude turu kriis kujuneb, näeme juba järgmise aasta jooksul.

Suurem pilt: kulla korrektsioon on tõusuturul normaalne nähtus

Kui vaadata suuremat pilti, siis kulla hind polnud enam kui kolm aastat üle 20 protsendi tippudest langenud. Viimati langes kulla hind üle 20 protsendi 2022. aastal, mil keskpangad agressiivselt intressimäärasid tõstsid.

Tänavu jaanuari tippudest kuni märtsi põhjadeni oli kulla maksimaalne langus dollaris mõõdetuna 27 protsenti. Hõbeda puhul ulatus langus peaaegu 50 protsendini. Minu jaoks ei tule selline volatiilsus üllatusena. Kui vaadata eelmist kulla kiiret tõusutsüklit, mis kestis aastatel 2001-2011, siis langes kuld tolle ajaperioodi vältel korduvalt üle 20 protsendi.

Kulla hind oli enne korrektsiooni tõusnud meeletu tempoga. Hõbe veel kiiremini. Praeguseks oleme kulla puhul tagasi jaanuari keskpaiga tasemete juures. Hõbeda kaupleb hetkel aga detsembri lõpu tasemetel. Suuremas pildis võib öelda, et pikaajaline tõusutsükkel on jätkuvalt elus ning praegune korrektsioon võib pikema vaatega investorile pakkuda head võimalust. Kuld on pikaajalises tõusutsüklis, sest riigivõlgade tasemed ja eelarve puudujäägid on rekordilised, valuutade ostujõudu lahjendatakse järjepidevalt, võlakirjad ei kanna enam turvasadama rolli ning maailma rahanduslik ja geopoliitiline kord on muutumas.