Suur analüüs: kui kõrgele võivad tõusta Eesti kütusehinnad?

01.04.2026
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Iraani sõda on toonud nafta- ja kütuseturule ajaloo suurima šoki. Vaatame, kuidas kujunevad kütusehinnad Eestis ja kui kõrgele võiksid need sõja kestma jäämisel potentsiaalselt tõusta.

Selgub, et praktiliselt 60 protsenti tanklas makstavast kütusehinnast läheb maksudena riigile. Kütusemüüjate kõik kulud ja kasum moodustavad hinnast vaid umbes 10 protsenti.

Kui bensiini ja diisli hinnad Euroopa turul tõusevad, kasvavad summaarselt ka nende pealt makstavad maksud. Näiteks ühe liitri diisli pealt makstav käibemaks on kuu ajaga tõusnud 12 eurosendi võrra.

Kütusehinnad sõltuvad väga palju toornafta hinnast. Toornafta hind on alates Iraani sõja algusest kallinenud 47 protsenti (kirjutamise hetkeks). Rahvusvaheline Energiaagentuur on nimetanud praegust Lähis-Ida konflikti naftaturu ajaloo suurimaks šokiks.

Bensiini hinnad on Eestis kuu ajaga kallinenud enam kui 20 protsenti, diisli puhul on hinnatõus olnud aga lausa 42 protsenti.

Allpool oleval graafikul on näha, kuidas kütusehinnad on Eestis märtsikuus liikunud. Edasises analüüsis vaatame, millest kütusehinnad koosnevad, miks on diisli hinnad tõusnud bensiinist tunduvalt kiiremini ning vaatleme eri stsenaariume, kuivõrd kõrgele võiks kütusehinnad sõja jätkumisel kerkida.

Kuidas kujuneb Eesti kütusehind?

Laias laastus moodustavad kütusehindade sisendi viis muutujat – nafta hind, rafineerimine, transport, maksud ning kütusemüüja kulud ja kasum. Vaatame kõigepealt peamiste rafineeritud naftatoodete ehk bensiini ja diisli hinnamuutust.

Nafta enda hind on tõusnud lühikese aja jooksul umbes poole võrra. Eesti kütusemüüjate jaoks on kõige olulisemaks hinnasisendiks aga Euroopa diisli ja bensiini hulgihinnad. Valdavalt kaubeldakse kütustega Euroopas Rotterdamis ja just nendest hindadest sõltuvad enim ka Eesti tanklakettide jaehinnad.

Avalikke andmeid selle kohta, milliseid lepinguid Eesti kütusemüüjad tarnijatega täpselt omavad ei ole saadaval, aga üldiselt peetakse olulisimaks bensiini hulgihindade mõõdikuks Eurobobi bensiinihindu (Gasoline Euro-bob Oxy NWE Barges). Diisli puhul on kõige olulisemaks sisendiks gaasiõli futuurid Rotterdamis (Low Sulphur Gasoil futures). Mõlemad on tihedalt seotud Eesti kütusemüüjate poolt tarnijatele makstavate hindadega.

Oluline on ka märkida, et mõlema instrumendi futuuridega kaubeldakse dollarites. Kuna dollar on märtsis euro suhtes mõnevõrra tugevnenud, tähendab see euroala jaoks veidi suuremat hinnatõusu. Allpool oleval graafikul on näha nii bensiini kui diisli hulgihindu eurodesse ümber arvestatuna.

Diisli hinnad on kuu ajaga kahekordistunud

Graafikul on näha, et diisli hinnad on tõusnud bensiini hindadest tunduvalt kiiremini. Globaalsed diisli varud olid juba enne sõda madalal tasemel, sest USAs kestis külmaperiood oodatust kauem. Samuti olid pärast talve varud madalad ka mitmel pool mujal, kaasa arvatud Euroopas.

Kuna diislit kasutatakse palju rohkem kaupade transportimisel, tootmises, põllumajanduses ning laevanduses, siis mõjutab see muid hindu majanduses rohkem kui bensiin. Kui diisli hind tõuseb, kasvavad tulemusena väga paljude tarbekaupade hinnad – alates toidust kuni mööblini.

Samuti ei ole diisli nõudlus niivõrd elastne kui bensiini puhul – see tähendab, et hinnatõus ei tekita nii suurt nõudluse langust. Kui on vaja vilja koristada, siis ei saa kombaine seisma jätta. Kui toidukaup on tarvis tarnida ühest linnast teise, siis rekkajuht ei saa oodata kuni diisli hind langeb, et sõiduga alustada. Bensiini kasutavad aga peamiselt sõiduautod ning kõrgemate hindade puhul sõidetakse lihtsalt vähem.

Maksude osa kütusehindades

Tähelepanelikum lugeja ilmselt märkas, et bensiini- ja diislihinnad Eesti tanklates on tõusnud vähem kui Euroopa hulgiturul. Põhjus peitub selles, et väga suure osa kütusehinnast moodustavad maksud (käibemaks, aktsiis ja vedelkütusevaru maksemäär). Kuna aktsiis on liitri kohta fikseeritud, siis erinevalt käibemaksust see koos kütuse hinnaga ei tõuse.

Eestis on hetkel bensiini aktsiisiks liitri kohta seatud 0,591 eurot. Diisli puhul on aktsiis 0,428 eurot liitri kohta. Käibemaks lisandub kütuse lõpphinnale, mis tähendab, et käibemaksu arvestatakse ka aktsiisi pealt. Lisaks on kütusele määratud ka vedelkütusevaru maks, milleks on 4 eurot 1000 liitri kohta.

Bensiini ja diisli tihedus ei ole fikseeritud ning võib seega varieeruda – tavapäraselt on ühes liitris 740-760 grammi kütust. Allpool olevate arvutuste puhul on eeldatud, et kütus kaalub keskmiselt 750 grammi liitri kohta. Seeläbi on võimalik välja arvutada ligikaudne liitri hind Euroopa hulgiturul.

Allpool olevast tabelist on näha, kui suure osa kütusehinnast moodustavad bensiin ja diisel ise (tumesinisega). Näeme selgelt, et lõviosa kütusehinnast moodustavad tegelikult maksud – kokku umbes 60 protsenti.

Suur osa hinnatõusust tuleneb maksusumma kasvust

Graafikul on punasega välja toodud kõik muud kulud, mis kütusemüügiga kaasnevad. Lisaks kütusemüüjate kasumimarginaalile on arvestatud ka tanklate ülalpidamiskuludega, töötajate palkadega jms. Täpsustan, et see number ei pruugi olla lõpuni täpne, sest kütusemüüjate sisseostuhinnad võivad mõnevõrra erineda sellest, milline on kütuste sama päeva hulgihind Euroopas.

Laias laastus võib öelda, et Eestis moodustavad kütusemüüjate kulud ja kasumimarginaal kütusehinnast umbes 10 protsenti.

Kuigi kütusemüüjate marginaalid võivad olla kuu ajaga mõne sendi võrra kasvanud, siis suur osa hinnatõusust läheb ikkagi maksudena riigile. Seda eelkõige seetõttu, et kui hind tõuseb, kasvab kiiresti ka liitri pealt makstav käibemaksu summa. Võrdluseks, veebruari lõpus tuli diisli pealt maksta keskmiselt 28 eurosenti käibemaksu, märtsi lõpus aga juba 40 senti.

Hormuzi väina sulgemise mõju naftaturule

Jaanuaris ja veebruaris jõudis maailmaturule iga päev 107 miljonit barrelit naftat. Sellest 18,4 miljonit barrelit liikus läbi praeguseks suletud Hormuzi väina. Väina sulgemine tähendab, et nafta ei jõua enam piisavas koguses turule. See ongi peamine põhjus, mis on hinnad väga kiiresti kasvama pannud.

Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) teatas märtsi alguses, et praegune Lähis-Ida konflikt on maailma ajaloo suurim naftaturu šokk.

Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraadid on suutnud osaliselt oma naftat transportida torujuhtmete kaudu. Lisaks sellele on IEA toonud turule oma varud. Nende meetmetega on suudetud puudujäägist katta umbes 7,3 miljonit barrelit. Arvestades sõjaeelset nõudlust on puudujääk aga jätkuvalt umbes 9 miljonit barrelit päevas. Pakkumine on nimelt vähenenud 11,1 miljoni barreli võrra (enne oli turg kerges ülejäägis). Naftaturu mõistes on tegemist erakordselt suure numbriga.

Mitmed suurriigid on paisanud turule strateegilisi naftavarusid, mis võimaldab aega juurde osta. Ent praeguse tempo juures on varude ammendumine nädalate küsimus.

Probleem tekib ka tootmisega, sest mitmetel Lähis-Ida riikidel pole enam ruumi naftat kuhugi varundada. Lisaks õhurünnakutele on just varundamismahtude piiratus peamiseks põhjuseks, mis sunnib tootmist seisma panema.

Viimased tankerid, mis Hormuzi väinast veel märtsi alguses läbi said, on juba Euroopasse jõudnud. See tähendab, et kriisi tõsisem osa on veel ees.

Kui kõrgele võivad liikuda bensiini ja diisli hinnad?

Igasuguste prognooside tegemisel on oluline märkida, et praegune olukord on erakordne ning keegi ei tea, kuivõrd kõrgele võivad naftahinnad konflikti jätkumisel tõusta. Küll aga võib anda hinnanguid.

Kui sõda peaks lähinädalatel läbi saama, siis arvatavasti jääb nafta barrelihind sõjaeelsest tasemest kõrgemale. Tootmisele ja logistikale on juba tehtud arvestatav kahju ning seega ei saa eeldada sõjaeelsete hinnatasemete kohest taastumist. Arvatavasti jääks nafta hind sellisel juhul ca 85-100 dollari vahemikku. Kütusehinnad langeks ehk 10-20 sendi võrra, ent mitte aasta alguse tasemeteni.

Kui Hormuzi väin on endiselt suletud ka suve alguseks, võivad Brenti toornafta hinnad erinevate hinnangute kohaselt tõusta juba 150-170 dollarini barrelist (hetkel kaupleb Brent 101 dollari juures).

Kui võtta aluseks nafta hinnaliikumiste varasem mõju kütusehindadele, siis 150 dollarise barrelihinna juures võib bensiini hulgituru hinnaks kujuneda 1250-1300 eurot tonnist ning diisli hinnaks 1900-2100 eurot tonnist. Sellisel juhul maksaks liiter bensiini Eesti tanklates koos maksudega juba ca 2,3 eurot liitrist. Diisel aga juba umbes 2,9 eurot liitrist – seda eeldusel, et mõju diislihindadele saab vastava turu kitsikuse tõttu olema suurem.

Kui konflikt ei ole läbi ka juunis ning väin on suletud ka suve keskpaigaks, võib barrrelihind liikuda juba 200 dollari lähedale. Sellisel juhul maksaks bensiini liiter Eesti tanklates juba 2,7 eurot ning diisel 3,4 eurot.

Tegemist on ligikaudsete arvutustega, mis lähtuvad nafta hinnaliikumiste varasemast mõjust kütuse hulgihindadele.

Nafta hinnatõusu mõjust kullale saab pikemalt lugeda siit ning mõjust inflatsioonile siit.