Analüüs: millal on oodata kulla uusi hinnarekordeid?

15.07.2025
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Kulla hind on viimastel kuudel liikunud külgsuunaliselt, aga püsib kõrgel tasemel ning on tänavu kallinenud dollarites kokku juba 28 protsenti. Ootan tõusu jätkumist ja potentsiaalselt ka uusi rekordeid sügiskuudel.

Aprilli keskpaigas tõusis kuld Trumpi tariifipoliitikast ajendatuna 3500 dollarini untsist. Pärast seda on kulla hind liikunud külgsuunaliselt, madalpunkt saabus mai keskpaigas 3120 dollari juures. Juunikuu lõikes kallines kuld 0,4 protsenti, juulis on kuld tõusnud 1,8 protsenti ning kaupleb praegu 3360 dollari juures.

Võib öelda, et kullaturg on praegu näitamas tugevust. Aprillis toimunud hinnakasv oli erakordselt kiire ning tugevust näitab see, et kuld on suutnud vaatamata hinnakorrektsioonidele seda kõrget taset ka hoida. Lisaks sellele on viimastel kuudel aset leidnud volatiilsuse (hinnakõikumiste ulatus) vähenemine, mis on hea märk. See viitab sellele, et järgmistel kuudel võib oodata pikaajalise tõusutrendi jätkumist. Kuna fundamentaalne pilt püsib tugev, ootan uusi rekordeid sügiskuudel.

Lühiajaliselt mõjutab kulda Trumpi poliitika

Lühiajaliselt on kulla hinda hetkel enim mõjutamas USA presidendi Donald Trumpi poliitika, mis on juulis kulla hinda taaskord toetanud.

Nimelt teatas Trump eelmise nädala laupäeval, et tõstab Euroopa Liidu ja Mehhiko importkaupade tariifid järgmisest kuust 30 protsendini. Samuti ähvardas ta sama teha Jaapani ja Lõuna-Korea kaupadega.

Lisaks sellele ütles Trump, et Föderaalreserv peaks langetama baasintressimäära 1 protsendini, mis aitaks vähendada valitsuse laenukulusid ja finantseerida soodsamatel tingimustel aina kasvavat eelarve puudujääki. Õli lisab tulle asjaolu, et Trumpi enda uus kulutuste suurendamise plaan vormistati hiljuti seaduseks. See halvendab USA eelarve olukorda veelgi. Hetkel on Föderaalreservi baasintress 4,25-4,5 protsendi juures.

Trumpi nõudmised näitavad, et USA eelarveline olukord on muutunud väga kriitiliseks. Kulutuste suurendamine on ka üks põhjustest, miks valitsuse tõhususe ministeeriumi eesotsas olnud Elon Musk valitsusest lahkus. Hiljem on ta kulutuste suurendamise plaani teravalt kritiseerinud ning rääkinud, et USA liigub „pankroti“ poole.

Pikaajalised alustrendid

Ühtlasi viitavad ülalmainitud asjaolud tegelikule alustrendile, mis kulla hinnakasvu veab – riigivõlad kasvavad ning riigivõlakirjad on kaotamas oma rolli „turvasadama“ varana. Pikaajaliselt liigub kapital riigivõlakirjadest niinimetatud anti-fiat (paberrahade vastu tehtavad panused) varadesse, sest on äärmiselt tõenäoline, et kõrgeid võlakoormaid leevendatakse valuutade lahjendamise ehk rahatrüki kaudu.

Samuti peegeldab Trumpi ja USA tegevus rahandusliku maailmakorra muutust maailmas. USA hegemoonia on mõranemas ning arenevad riigid on aina rohkem esile kerkimas. Dollari kasutamine relvana ning tariifide kehtestamine on vaid sümptom, mis näitab seda, et USA dollar on aina rohkem kaotamas oma rahvusvahelist reservvara staatust. Seda staatust on üle võtmas kuld, mille osakaal on keskpankade reservides agressiivselt kasvamas.

Viimast kinnitab ka hiljutine Maailma Kullanõukogu (WGC) keskpankade küsitlus. Küsitlusest selgus, et keskpangad plaanivad aina rohkem dollariga seotud varadest loobuda ning kulla osakaalu reservides suurendada.

Küsitlus: keskpangad plaanivad loobuda dollaritest ja osta kulda

Need trendid on pikaajalised ning saavad olema üheks peamiseks põhjuseks, miks kuld ka järgnevatel aastatel kallineb.

Lisaks sellele teatas WGC, et kulla sissevool börsil kaubeldavatesse fondidesse (ETF) oli esimesel poolaastal viimase viie aasta suurim. Sissevool ETFidesse ning keskpankade ostud on olnud tänavu peamiseks hinnakasvu veduriks. Kuigi mais toimus ETFidest väljavool, siis juunis oli ostuhuvi jälle suur ning see annab kindlust, et kulla hind võiks juba sügisel uusi rekordeid saavutada.

Prognoosin jätkuvalt, et kulla hind tõuseb 2030. aastaks 6000-7000 dollari vahemikku. See eeldab, et keskmiselt kallineb kuld järgneva viie aasta vältel 13-16 protsenti aastas. Alates 1971. aastast on kulla keskmine aastane tootlus olnud 8 protsenti. Kuna fundamentaalne pilt on niivõrd tugev, siis ületabki minu hinnangul kuld oma keskmist kasvutempot järgnevatel aastatel umbes kahekordselt.

Hõbe on hinnakasvult kulda ületama hakanud

Viimasel kahel kuul on üles ärganud ka hõbe – ütleksin, et juunis ja juulis toimunud hinnaliikumine on hõbeda turul viimaste aastate üks olulisemaid sündmusi. Hõbe murdis läbi pikaaegsest vastupanutasemest ning saavutas 14 aasta kõrgeima hinnataseme. Läbimurde kohta kirjutasin pikemalt juuni alguses, pärast seda on hinnakasv jätkunud.

Hõbeda turul toimus oluline läbimurre

Juunis tõusis hõbeda hind 9,4 protsenti, juulis on hinnakasv olnud 6,3 protsenti ning unts maksab praegu 38,4 dollarit. Tänavu on hõbe kallinenud lausa 32,8 protsenti, ületades sellega nüüd juba ka kulda. Mullu jäi hõbe hinnakasvult kullale alla.

Väärismetallide tõusutsükli kontekstis on see liikumine väga oluline. Hõbe kipubki tõusutsükli alguses kullale alla jääma, kuid hiljem seda ületama. Seda muutust olemegi viimastel kuudel selgelt nägema hakanud. Nüüd on minu hinnangul küllaltki tõenäoline, et hõbe paneb juba tänavu proovile 2011. aastast pärinevad rekordid (49,8 dollarit untsist).

Seda teesi toetab ka kulla ja hõbeda hinnasuhte (mitu untsi hõbedat maksab üks unts kulda) liikumine. Viimastel kuudel on see hinnasuhe agressiivselt allapoole liikunud (ehk hõbe on kulla suhtes kallinenud). Kui aprilli tippudes oli suhtarv 107 juures (unts kulda maksis 107 untsi hõbedat), siis praeguseks on see kukkunud 87,7 juurde.

Ootan kulla ja hõbeda hinnsuhte edasist langust. Tänavu võiks see jõuda juba 75 juurde ja võimalik, et lähiaastatel kukub see ka 60 tasemeni. Kui kuld jõuab 2030. aastaks 6000 dollarini untsist ning kulla ja hõbeda hinnasuhe langeb 60ni, tähendaks see juba kolmekohalist hõbeda hinda.