Hiina jätkab dollarite müüki ja kulla ostmist

11.03.2026
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Hiina keskpank ostis veebruaris juba 16ndat kuud järjest kulda, selgub Maailma Kullanõukogu andmetest. Samal ajal on jätkatud USA riigivõlakirjade müüki ehk dollarite osakaalu vähendamist reservides.

Hiina ostis jaanuaris kokku 30 000 troiuntsi (933kg) kulda. Ametlikult on hiinlaste kullareservid sellega kerkinud 2309 tonnini. Nüüdseks on kulda ostetud igal kuul alates 2024. aasta novembrist. Tõsi, on äärmiselt tõenäoline, et Hiina tegelikud kullareservid on ametlikult avaldatavatest tunduvalt suuremad. Erinevate hinnangute kohaselt omab Hiina valitsus läbi erinevate institutsioonide vähemalt 4000 tonni kulda. Kõige kõrgemad hinnangud on aga lausa 20 000 tonni juures.

Hiina jätkuvad kullaostud on osa pikaajalisest strateegiast, millega vähendatakse sõltuvust USA majandusest ja dollarist. Lisaks dollarireservide müügile mängitakse ümber ka eksporditurge – USA asemel liigub kaubavahetus aina enam Aasia ja Ladina-Ameerika suunal. Kui veel 10 aastat tagasi läks pea 25 protsenti Hiina ekspordist just USAsse, siis tänaseks on see number langenud 12 protsendi juurde. Ainuüksi pärast Trumpi uue tariifisõja algust on Hiina eksport USAsse vähenenud kolmandiku võrra.

Allpool oleval graafikul on näha, kuidas Hiina on viimase 10 aasta jooksul dollarireserve vähendanud ning kullareserve suurendanud.

Keskpankade kullaostud on mõnevõrra jahenenud

Pärast veebruari alguses toimunud korrektsiooni on kulla hind mõnevõrra taastunud ning jõudnud uuesti 5000 dollari tasemest kõrgemale. Iraani sõja puhkedes kulla hind küll tõusis, kuid taandus seejärel üsna kiiresti. See viitas asjaolule, et Iraani ründamine oli suuresti hindadesse juba sisse arvestatud.

Kui vaadata keskpankade kullaoste tervikuna, siis uuel aastal on ostud olnud tagasihoidlikumad. Netoostud ulatusid jaanuaris 5 tonnini. Viimase 12 kuu keskmine on olnud 27 tonni. Tasub mainida, et siin on arvestatud vaid raporteeritud ostudega. Enamus keskpankade kullaoste jääb nimelt raporteerimata. Näiteks mullu ulatus keskpankade kogunõudlus 863 tonnini, raporteeritud oste oli sellest 371 tonni.

„Kulla hinna kõrge volatiilsus ning pühade hooaeg on pannud osade keskpankade kullaostud pausile,“ ütles Maailma Kullanõukogu (World Gold Council) analüütik Marissa Salim. „Kui vaadata aga geopoliitilisi pingeid, siis on väga tõenäoline, et keskpangad jätkavad oste ka 2026. aastal ja edaspidi.“

Jaanuaris oli keskpankade seas suurimaks kulla müüjaks Venemaa, kes müüs oma reservidest 9 tonni. Venemaa kullamüügi kohta saab pikemalt lugeda siit. Eurotsooniga liitumise tõttu kandis Bulgaaria 2 tonni kulda üle Euroopa Keskpanka. Kasahstan ja Kõrgõzstan vähendasid reserve kumbki 1 tonni võrra.

Suurim ostja oli Usbekistani keskpank, kes soetas 9 tonni kulda. Usbekistani kullareservide kasv on olnud muljetavaldav – kui 2020. aastal moodustas kuld reservidest 57 protsenti, siis tänaseks on see kasvanud 86 protsendini.